Silt: suurpõgenemine
Läänemaalt Kanadasse ja tagasi – Toomas Marley pere lugu
[caption id="attachment_455727" align="alignnone" width="1920"]
Toomas Marley oma vanemate pulmapildi ees Läänemaa muuseumis. Foto Andra Kirna[/caption]
Kanadas sündinud eestlane Toomas Marley leidis Haapsalus raekojas nädala lõpuni avatud näituselt „Suure põgenemise lood” oma Läänemaalt pärit vanemate Eestist lahkumise kirjelduse.
Kõrgema inseneeria-, juura- ja majandusharidusega Marley on kogu oma tööelu – 31 aastat – töötanud Kanada väärtpaberite keskdepositooriumis. Sisejuristina alustanud mees tõusis lõpuks juriidilise osakonna juhatajaks. Ta oli paarkümmend aastat Toronto Eesti ühispanga nõukogu liige, millest viimased viis nõukogu esimees ning aktiivne osaleja Toronto eestlaskonna paljudes tegemistes.
„Arvan, see on ema leeripäev,” ütles Marley, vaadates muuseumis fotot noortest inimestest t
Toomas Marley oma vanemate pulmapildi ees Läänemaa muuseumis. Foto Andra Kirna[/caption]
Kanadas sündinud eestlane Toomas Marley leidis Haapsalus raekojas nädala lõpuni avatud näituselt „Suure põgenemise lood” oma Läänemaalt pärit vanemate Eestist lahkumise kirjelduse.
Kõrgema inseneeria-, juura- ja majandusharidusega Marley on kogu oma tööelu – 31 aastat – töötanud Kanada väärtpaberite keskdepositooriumis. Sisejuristina alustanud mees tõusis lõpuks juriidilise osakonna juhatajaks. Ta oli paarkümmend aastat Toronto Eesti ühispanga nõukogu liige, millest viimased viis nõukogu esimees ning aktiivne osaleja Toronto eestlaskonna paljudes tegemistes.
„Arvan, see on ema leeripäev,” ütles Marley, vaadates muuseumis fotot noortest inimestest t
Andreas Kossert: põgenemisotsus võib olla pikaks ajaks viimane isiklik otsus
[caption id="attachment_433172" align="alignnone" width="696"]
Saksa ajaloolane Andreas Kossert konverentsil „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas" paguluse ja ümberasustamise mõjust inimestele. Foto Andra Kirna.[/caption]
Eesti mälu instituudi augustis Haapsalus peetud konverentsi „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas“ peakõnelejaks kutsutud Saksa ajaloolane Andreas Kossert oli oma kõne pealkirjastanud „Välja juuritud: pagulane meis endis“.
Kossert rääkis konverentsil sellest, kuidas põgenemine ja pagulus inimest mõjutavad, ja tugines oma üldistustes üksikutele emotsionaalselt puudutavatele lugudele põgenemisest või lahkuma sundimisest maailma eri nurkades ja konfliktides.
Kossert on Berliini Saksamaa põgenemise, väljasaatmise ja leppimise sihtasutuse teadur ning uurib peamiselt Ida- ja Kesk-Euroopa rahvusluse, piirialade, vähemuste, sundrände, ümberasustamise ja pagulaste teemasid.
Saksa ajaloolane Andreas Kossert konverentsil „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas" paguluse ja ümberasustamise mõjust inimestele. Foto Andra Kirna.[/caption]
Eesti mälu instituudi augustis Haapsalus peetud konverentsi „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas“ peakõnelejaks kutsutud Saksa ajaloolane Andreas Kossert oli oma kõne pealkirjastanud „Välja juuritud: pagulane meis endis“.
Kossert rääkis konverentsil sellest, kuidas põgenemine ja pagulus inimest mõjutavad, ja tugines oma üldistustes üksikutele emotsionaalselt puudutavatele lugudele põgenemisest või lahkuma sundimisest maailma eri nurkades ja konfliktides.
Kossert on Berliini Saksamaa põgenemise, väljasaatmise ja leppimise sihtasutuse teadur ning uurib peamiselt Ida- ja Kesk-Euroopa rahvusluse, piirialade, vähemuste, sundrände, ümberasustamise ja pagulaste teemasid. 
Saatuseaasta, mis muutis inimeste elu
[gallery ids="434924,434925,434926,434927,434928,434929,434931,434932,434933,434934,434936,434937,434938,434939"]
Eile Haapsalu raekojas avatud põgenemisnäitust ette valmistades luges selle koostaja, Läänemaa muuseumi teadur Kadri Laur läbi lehekülgede kaupa Eestist sõja jalust põgenenute mälestusi, aga ka nende omi, kellel minna ei õnnestunud.
4
Ajaloolane Meelis Maripuu: Tiefi valitsus kui sümbol poliitikute isiklikust vastutusest
[caption id="attachment_434877" align="aligncenter" width="1920"] Ajaloolane Meelis Maripuu. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Neljapäeval pidas vabariigi valitsus Põgari-Sassi palvemajas väljasõiduistungi. Ajaloolane Meelis Maripuu rääkis valitsuse liikmetele Otto Tiefi valitsuse loo.
Maripuu meenutas, et keerulisi aegu on tihti, siis tuleb pingutada ja vastu pidada. “Toona oli poliitikutel see sisemine tunne, et nüüd on see hetk, kus me peame püüdma oma riiki uuesti luua,” lausus Maripuu, kui ta neljapäeva ennelõunal Põgari-Sassi palvemaja hoovis valitsuse liikmetele Otto Tiefi valitsusest rääkis.
Valitsuse tegevus ei olnud sõja tingimustes lihtne. “Nad tõdesid, et selles olukorras nad ei suuda võimu teostama hakata,” ütles Maripuu.
Ajaloolane Meelis Maripuu. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Neljapäeval pidas vabariigi valitsus Põgari-Sassi palvemajas väljasõiduistungi. Ajaloolane Meelis Maripuu rääkis valitsuse liikmetele Otto Tiefi valitsuse loo.
Maripuu meenutas, et keerulisi aegu on tihti, siis tuleb pingutada ja vastu pidada. “Toona oli poliitikutel see sisemine tunne, et nüüd on see hetk, kus me peame püüdma oma riiki uuesti luua,” lausus Maripuu, kui ta neljapäeva ennelõunal Põgari-Sassi palvemaja hoovis valitsuse liikmetele Otto Tiefi valitsusest rääkis.
Valitsuse tegevus ei olnud sõja tingimustes lihtne. “Nad tõdesid, et selles olukorras nad ei suuda võimu teostama hakata,” ütles Maripuu. 
Suurpõgenemise aastapäev toob Läänemaale näituse ja kaks mälestusüritust
[caption id="attachment_410960" align="alignnone" width="1920"] Suurpõgenemise mälestuseks on Puise rannas skulptor Aivar Simsoni loodud mälestusmärk. Foto Andra Kirna[/caption]
Sel nädalavahetusel meenutatakse üle Eesti 80 aasta tagust suurpõgenemist ja sellest ei jää kõrvale ka Läänemaa, kust väga paljud inimesed 1944. aasta sügisel läände pääseda üritasid ja paljud sinna ka pääsesid.
Kui Noarootsi gümnasistid kuulasid kooli ajalooõpetaja Margus Maiste tagasivaadet 80 aasta tagustele sündmustele juba teisipäeval Põõsaspea neemel, siis laupäeval vaadatakse ajas tagasi Puise rannal ja Haapsalus rannarootsi muuseumi ees asuva põgenike mälestusmärgi juures.
Suurpõgenemise mälestuseks on Puise rannas skulptor Aivar Simsoni loodud mälestusmärk. Foto Andra Kirna[/caption]
Sel nädalavahetusel meenutatakse üle Eesti 80 aasta tagust suurpõgenemist ja sellest ei jää kõrvale ka Läänemaa, kust väga paljud inimesed 1944. aasta sügisel läände pääseda üritasid ja paljud sinna ka pääsesid.
Kui Noarootsi gümnasistid kuulasid kooli ajalooõpetaja Margus Maiste tagasivaadet 80 aasta tagustele sündmustele juba teisipäeval Põõsaspea neemel, siis laupäeval vaadatakse ajas tagasi Puise rannal ja Haapsalus rannarootsi muuseumi ees asuva põgenike mälestusmärgi juures.
Galerii: Noarootsi gümnasistid meenutasid Põõsaspeal suurt põgenemist
[gallery ids="434799,434800,434801,434802,434803,434804,434805,434806,434807"]
Noarootsi gümnaasiumi ajalooõpetaja Margus Maiste sõnul tuleb suurpõgenemisest rääkides tagasi minna 1941. aasta 14. juunisse, mis on jätnud jälje eestlaste kollektiivsesse mällu.
Teisipäeval kõneles Maiste suurpõgenemise eelloost Noarootsi gümnasistidele, kes sõidutati Põõsaspea neemele, et seal koos Noarootsi koguduse ja Lääne-Nigula valla esindajaga meenutad 80 aasta tagust Eestist lahkumist.
Maiste sõnul on oluline 80 aasta tagustest sündmuste noortele rääkida, sest neid, kes seda ise läbi elasid, pole enam kuigi palju alles. „Seda aega tuleb kuidagi taastada, et see ei ununeks,” ütles ta.
Tagasivaadet ajalukku alustaski Maiste 1940.-1941. aasta nõukogude okupatsioonist. „See oli hirmus aeg, aga eriti hirmus oli üks öö, 14. juuni 1941. Minu arvates oli see päev kui midagi eestlaste kollektiivses ajus ringi tõsteti,“ ütles ta. Ajalooõpetaja sõnul oli juuniküüditamiseni eestlase jaoks peamine vaenlane sakslane ja Saksamaa. „Selle ühe ööga kõik muutus. Tekkis hirm ja see hirm on tegelikult siiamaani naha vahel,“ ütles ta.
Mäluinstituudi konverents meenutas eestlaste pagemist teise maailmasõja ajal
[gallery ids="433175,433170,433171,433172,433173,433174,433176,433177,433178,433179,433180,433181,433189,433182,433183,433184,433185,433186,433187,433188"]
Suurpõgenemisel Eestist 80 aastat tagasi jättis kodu kõige enam Lääne-Eesti, saarte ja Tallinna elanikest. Laupäevasel Eesti mälu instituuti konverentsil selgus, need paigad jäid siis ilma ligi kümnest protsendist elanikest.
Galerii: Puises mälestati paadipõgenikke
[gallery ids="410959,410958,410957,410956,410955,410954,410953,410952,410951,410950,410949,410948,410947,410946,410945,410944,410943,410942,410941,410940,410961,410960"]
1944. aasta suurpõgenemise mälestamine Puises. Fotod Andra Kirna.
1944. aasta suurpõgenemise mälestuspäev peeti täna vihma tõttu Puise nina kultuuriküünis.