Silt: Stéphane Clavel
1
Prantsusmaal toovad lihavõttemune kellukesed ja Ameerikas jänesed
[caption id="attachment_359561" align="alignnone" width="1920"]
Lihavõttekaart. Foto: erakogu[/caption]
Lihavõttepühade kombed erinevad pisut perekonniti, kuid on suuremas osas Eestist ikka enam-vähem sarnased. Sellest, kuidas tähistatakse lihavõtteid teistes maades, räägivad mujalt pärit haapsallased.
Stéphane Clavel, kohviku Gallia Kukk omanik, keskendub lihavõtetest rääkides loomulikult toidule. „Pâques’i (lihavõtted) traditsioon on lambaliha, täpsemalt talleliha,“ räägib ta. „See on sümbol piiblist – Jumala tall. Kõrvale köögiviljad, vastavalt sellele, millisest Prantsusmaa osast on jutt,“ ütles Clavel. Et talleliha on kallis, otsustavad selle kasuks jõukamad prantslased ja usklikud, kellele talle sümbolväärtus on oluline.
Munad on ka Prantsusmaal lihavõttepühade loomulikult osa. Seal otsivad lapsed pühapäeva hommikul mune, mida vanemad on enamasti aeda peitnud. Mõnel pool korraldavad lastele munajahi ka kohalikud omavalitsused ja need toovad kokku päris palju lapsi. „Mitte ainult katoliiklased, see on perede tava,“ ütles ta.
Lihavõttekaart. Foto: erakogu[/caption]
Lihavõttepühade kombed erinevad pisut perekonniti, kuid on suuremas osas Eestist ikka enam-vähem sarnased. Sellest, kuidas tähistatakse lihavõtteid teistes maades, räägivad mujalt pärit haapsallased.
Stéphane Clavel, kohviku Gallia Kukk omanik, keskendub lihavõtetest rääkides loomulikult toidule. „Pâques’i (lihavõtted) traditsioon on lambaliha, täpsemalt talleliha,“ räägib ta. „See on sümbol piiblist – Jumala tall. Kõrvale köögiviljad, vastavalt sellele, millisest Prantsusmaa osast on jutt,“ ütles Clavel. Et talleliha on kallis, otsustavad selle kasuks jõukamad prantslased ja usklikud, kellele talle sümbolväärtus on oluline.
Munad on ka Prantsusmaal lihavõttepühade loomulikult osa. Seal otsivad lapsed pühapäeva hommikul mune, mida vanemad on enamasti aeda peitnud. Mõnel pool korraldavad lastele munajahi ka kohalikud omavalitsused ja need toovad kokku päris palju lapsi. „Mitte ainult katoliiklased, see on perede tava,“ ütles ta. 
Tarekese lapsed käisid Gallia Kukes õppimas
[caption id="attachment_358155" align="alignnone" width="2000"]
Gallia Kuke omanik Stéphane Clavel kordas lastega prantsuskeeles köögivilju ja nende värve. Foto: Elen Freivald[/caption]
Eelmisel nädalal käisid Tarekese lasteaia koolieelikud prantsuse söögikohas Gallia Kukes, et õppida prantsuskeelseid sõnu ja väljendeid.
Neljapäeva ennelõunal seadsid Tarekese lasteaia koolieelikud sammud Haapsalus Posti tänaval asuva prantsuse Gallia Kuke söögikoha poole, et kinnistada ja õppida uusi prantsuskeelseid sõnu. See polnud seitsmeliikmelise lasteaiarühma esimene külaskäik, vaid juba neljas.
„Prantsuse keelt on Tarekeses õpitud alates 2014. aastast,” ütles Tarekese lasteaia Karukeste rühma üks kasvatajatest Ludmilla Kisler. Ta nentis, et üldjuhul on lasteaia prantsuse keele ringi oodatud lapsed alates viiendast eluaastast, kuid sel õppeaastal oli koolieelikute rühmas prantsuse keelt õppida soovijaid nii palju, et nooremaid juurde ei võetudki.
Kohvikus võttis lapsed vastu söögikoha omanik Stéphane Clavel, teretades külalisi nii eesti kui ka prantsuse keeles. Alustuseks korrati juba õpitut: kuidas öelda prantsuse keeles – minu nimi on… Üle korrati ka sõnad aitäh, hästi, halvasti, nii ja naa. Lapsi ootasid laual köögiviljad – lillkapsas, paprika, sidrun, tomat ja suvikõrvits –, mille nimesid lapsed nii eesti kui ka prantsuse keeles nimetasid ja lisaks õppisid ütlema, mis värvi köögiviljad on. „Kas on hapu? Mis sellest teha saab?” küsis Clavel lastelt lisaküsimusi.
Eelmisel korral pakuti lastele kohvikus tomatisuppi, seekord oli neid ootamas lillkapsasupp. Clavel uuris lastelt, miks on vaja uusi asju proovida, mille peale üks tüdruk vastas: „Kui ei ole proovinud, siis ei saa ka öelda, et ei maitse.” Enamik lapsi sõid lillkapsasupi ära, kuid küsimusele, kas maitses, vastasid: „Nii ja naa”. Mõni sõi terve kausi tühjaks, teine aga võttis pigem tagasihoidlikud paar ampsu.
Gallia Kuke omanik Stéphane Clavel kordas lastega prantsuskeeles köögivilju ja nende värve. Foto: Elen Freivald[/caption]
Eelmisel nädalal käisid Tarekese lasteaia koolieelikud prantsuse söögikohas Gallia Kukes, et õppida prantsuskeelseid sõnu ja väljendeid.
Neljapäeva ennelõunal seadsid Tarekese lasteaia koolieelikud sammud Haapsalus Posti tänaval asuva prantsuse Gallia Kuke söögikoha poole, et kinnistada ja õppida uusi prantsuskeelseid sõnu. See polnud seitsmeliikmelise lasteaiarühma esimene külaskäik, vaid juba neljas.
„Prantsuse keelt on Tarekeses õpitud alates 2014. aastast,” ütles Tarekese lasteaia Karukeste rühma üks kasvatajatest Ludmilla Kisler. Ta nentis, et üldjuhul on lasteaia prantsuse keele ringi oodatud lapsed alates viiendast eluaastast, kuid sel õppeaastal oli koolieelikute rühmas prantsuse keelt õppida soovijaid nii palju, et nooremaid juurde ei võetudki.
Kohvikus võttis lapsed vastu söögikoha omanik Stéphane Clavel, teretades külalisi nii eesti kui ka prantsuse keeles. Alustuseks korrati juba õpitut: kuidas öelda prantsuse keeles – minu nimi on… Üle korrati ka sõnad aitäh, hästi, halvasti, nii ja naa. Lapsi ootasid laual köögiviljad – lillkapsas, paprika, sidrun, tomat ja suvikõrvits –, mille nimesid lapsed nii eesti kui ka prantsuse keeles nimetasid ja lisaks õppisid ütlema, mis värvi köögiviljad on. „Kas on hapu? Mis sellest teha saab?” küsis Clavel lastelt lisaküsimusi.
Eelmisel korral pakuti lastele kohvikus tomatisuppi, seekord oli neid ootamas lillkapsasupp. Clavel uuris lastelt, miks on vaja uusi asju proovida, mille peale üks tüdruk vastas: „Kui ei ole proovinud, siis ei saa ka öelda, et ei maitse.” Enamik lapsi sõid lillkapsasupi ära, kuid küsimusele, kas maitses, vastasid: „Nii ja naa”. Mõni sõi terve kausi tühjaks, teine aga võttis pigem tagasihoidlikud paar ampsu. 
Stéphane Clavel prantsuse jõuluroogadest: šampinjonid ja teod
[caption id="attachment_350914" align="alignnone" width="2000"]
Stéphane Clavel. Elen Freivald[/caption]
Haapsalus elava prantslase, söögikoha Gallia Kukk omaniku Stéphane Claveli sõnul on prantslaste traditsioonilised pühadetoidud piirkonniti erinevad.
Clavel on Eestis elanud veidi rohkem kui kümme aastat ja pidanud kaks suve Posti tänaval asuvat kohvikut Gallia Kukk. Selle aja jooksul on ta end ka pisut kurssi viinud eestlaste tavapärase pidulauaga. „Nüüdseks olen harjunud eesti söögiga, aga üldiselt mulle ei meeldi, kui taldrikul on kõik koos, näiteks peedisalat, liha, kartul, kaste – kokku nagu pada,” muljetas Clavel.
Küll aga meeldib talle väga siinne sealiha. „Mulle on jäänud mulje, et Eestis söövad inimesed jõulude ajal palju sealiha, mis on päris hea kvaliteediga. Ka seašnitslit teevad eestlased hästi,” ütles Clavel.
Prantsusmaal pannakse jõululauale pigem vasikaliha, kõrvale pakutakse šampinjone ja kastaneid. „Kastanid on traditsioon. Küsimus on, kas ta on ka nii maitsev,” nentis Clavel.
Eestlasele prantsuse jõuluroogadest rääkides toonitas Clavel, et Prantsusmaa väga suur ning tulenevalt asukohast on nii traditsioonid kui ka traditsiooniline toit veidi erinevad. Clavel on pärit Lõuna-Prantsusmaalt ja seal süüakse jõulude ajal hane ja parti. „Seal on traditsiooniline süüa ka chilli con carne’t, aga mitte liha, vaid vorstiga,” lisas ta.
Jõuluroogade hulka kuulub ka kartulipüree, mis kannab nimetust aligot. „Sisse küüslauku ja Gruusiast pärit värske juust suluguni, mis serveerimisel näeb välja nagu etendus – see, kuidas juust venib,” kirjeldas Clavel.
Prantsusmaa mereäärsetes piirkondades süüakse aga austreid ja tigusid. „Prantsusmaal sööme palju tigusid ja mitte ainult jõuludel,” ütles Clavel. Eestis aga Gallia Kukes tigusid menüüs ei ole – kahe aasta eest püüdis ta tigusid pakkuda, aga kliendid neid ei soovinud.
Hapukapsast võib Claveli sõnul süüa nii Eestis kui ka Prantsusmaal, kuid
Stéphane Clavel. Elen Freivald[/caption]
Haapsalus elava prantslase, söögikoha Gallia Kukk omaniku Stéphane Claveli sõnul on prantslaste traditsioonilised pühadetoidud piirkonniti erinevad.
Clavel on Eestis elanud veidi rohkem kui kümme aastat ja pidanud kaks suve Posti tänaval asuvat kohvikut Gallia Kukk. Selle aja jooksul on ta end ka pisut kurssi viinud eestlaste tavapärase pidulauaga. „Nüüdseks olen harjunud eesti söögiga, aga üldiselt mulle ei meeldi, kui taldrikul on kõik koos, näiteks peedisalat, liha, kartul, kaste – kokku nagu pada,” muljetas Clavel.
Küll aga meeldib talle väga siinne sealiha. „Mulle on jäänud mulje, et Eestis söövad inimesed jõulude ajal palju sealiha, mis on päris hea kvaliteediga. Ka seašnitslit teevad eestlased hästi,” ütles Clavel.
Prantsusmaal pannakse jõululauale pigem vasikaliha, kõrvale pakutakse šampinjone ja kastaneid. „Kastanid on traditsioon. Küsimus on, kas ta on ka nii maitsev,” nentis Clavel.
Eestlasele prantsuse jõuluroogadest rääkides toonitas Clavel, et Prantsusmaa väga suur ning tulenevalt asukohast on nii traditsioonid kui ka traditsiooniline toit veidi erinevad. Clavel on pärit Lõuna-Prantsusmaalt ja seal süüakse jõulude ajal hane ja parti. „Seal on traditsiooniline süüa ka chilli con carne’t, aga mitte liha, vaid vorstiga,” lisas ta.
Jõuluroogade hulka kuulub ka kartulipüree, mis kannab nimetust aligot. „Sisse küüslauku ja Gruusiast pärit värske juust suluguni, mis serveerimisel näeb välja nagu etendus – see, kuidas juust venib,” kirjeldas Clavel.
Prantsusmaa mereäärsetes piirkondades süüakse aga austreid ja tigusid. „Prantsusmaal sööme palju tigusid ja mitte ainult jõuludel,” ütles Clavel. Eestis aga Gallia Kukes tigusid menüüs ei ole – kahe aasta eest püüdis ta tigusid pakkuda, aga kliendid neid ei soovinud.
Hapukapsast võib Claveli sõnul süüa nii Eestis kui ka Prantsusmaal, kuid 
Posti tänava kohvikupidajaid laastab teeremont
[caption id="attachment_335941" align="alignnone" width="2000"]
Gallia Kuke omaniku Stéphane Claveli sõnul on teeremondi tõttu külastajate hulk vähenenud poole võrra. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Posti tänava kohvikupidajad ütlevad justkui ühest suust, et teeremondi tõttu inimesed nende kohvikusse ei jõua.
„Sellist pilti pole varem olnud, tavaliselt on juuli ja august kõige paremad kuud,” ütles Mesimoka kohviku pidaja Anneli Kaljusaar.
Gallia Kuke omaniku Stéphane Claveli sõnul on teeremondi tõttu külastajate hulk vähenenud poole võrra. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Posti tänava kohvikupidajad ütlevad justkui ühest suust, et teeremondi tõttu inimesed nende kohvikusse ei jõua.
„Sellist pilti pole varem olnud, tavaliselt on juuli ja august kõige paremad kuud,” ütles Mesimoka kohviku pidaja Anneli Kaljusaar. 
Volikogu lubab Posti tänava remondiks laenu võtta
[caption id="attachment_328334" align="alignnone" width="1218"]
Posti tänav saab suurremondi käigus uue ilme. Kuvatõmmis[/caption]
Haapsalu linnavolikogu andis reedel ühe vastuhäälega loa võtta linnavalitsusel Posti tänava remondiks 2,03 miljonit eurot laenu.
Kuigi Posti tänava ehitushange lõppes juba 21. aprillil, oli linnavalitsusel seni hanke võitjaga leping sõlmitata, sest linnal oli remondisummast puudu 2,03 miljonit eurot.
Algne plaan oli remontida Posti tänav 1,32 miljoni euroga, millest üks miljon on riigi toetus ja 320 000 linna omaosalus. „Tallinna maantee oli sama pikk ja läkski nii palju maksma,” põhjendas Haapsalu linnapea Urmas Sukles volikogule esialgset summat. Ehitaja leidmiseks välja kuulutatud hankel aga selgus, et odavaim pakkumine, mille tegi AS YIT, oli 3,675 miljonit eurot. Summast suurem osa ehk 3,14 miljonit kulub teeremondiks ja veidi üle 535 000 euro projekti koostamiseks.
Haapsalu finantsjuhi Martin Schwindti sõnul sai linn juba jaanuaris aru, et teeremont läheb plaanitust kallimaks, kuid toona eeldati, et summa jääb 2,5 miljonit euro piiresse. Et jaanuaris oli tegemist vaid eeldatava maksumusega, ei hakanud linn siis eelarvestrateegiat muutma.
Suklese sõnul ei saa Haapsalu peatänavat ehitada kehvemini, kui on planeeritud, sest tänavat tehakse järeltulevatele põlvedele. „Kui me seda praegu ei tee, siis me ei tee seda üldse,” ütles Sukles.
Posti tänav saab suurremondi käigus uue ilme. Kuvatõmmis[/caption]
Haapsalu linnavolikogu andis reedel ühe vastuhäälega loa võtta linnavalitsusel Posti tänava remondiks 2,03 miljonit eurot laenu.
Kuigi Posti tänava ehitushange lõppes juba 21. aprillil, oli linnavalitsusel seni hanke võitjaga leping sõlmitata, sest linnal oli remondisummast puudu 2,03 miljonit eurot.
Algne plaan oli remontida Posti tänav 1,32 miljoni euroga, millest üks miljon on riigi toetus ja 320 000 linna omaosalus. „Tallinna maantee oli sama pikk ja läkski nii palju maksma,” põhjendas Haapsalu linnapea Urmas Sukles volikogule esialgset summat. Ehitaja leidmiseks välja kuulutatud hankel aga selgus, et odavaim pakkumine, mille tegi AS YIT, oli 3,675 miljonit eurot. Summast suurem osa ehk 3,14 miljonit kulub teeremondiks ja veidi üle 535 000 euro projekti koostamiseks.
Haapsalu finantsjuhi Martin Schwindti sõnul sai linn juba jaanuaris aru, et teeremont läheb plaanitust kallimaks, kuid toona eeldati, et summa jääb 2,5 miljonit euro piiresse. Et jaanuaris oli tegemist vaid eeldatava maksumusega, ei hakanud linn siis eelarvestrateegiat muutma.
Suklese sõnul ei saa Haapsalu peatänavat ehitada kehvemini, kui on planeeritud, sest tänavat tehakse järeltulevatele põlvedele. „Kui me seda praegu ei tee, siis me ei tee seda üldse,” ütles Sukles.