Silt: RMK

[caption id="attachment_464579" align="alignnone" width="1920"] küsitlusele vastanud läänlased tajuvad naabritest teravamalt turismiga kaasnevat survet loodusele. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa inimeste hinnangul toovad turistid piirkonnale kasu, kuid muret teevad sellega kaasnevad prügistamine, ummikud ja ülerahvastatus. Lääne-, Rapla- ja Harjumaa turismipiirkond (DMO) viis mullu juunist septembrini läbi küsitluse, millega uuriti kohalike elanike rahuolu turismiga. Ankeedile vastanud 554 inimesest oli 128 Läänemaalt. Uuringust kokkuvõtteid teinud Margit Kärp Tartu ülikooli Pärnu kolledžist tõstis esile, et kõige aktiivsemad vastajad olid Rapla valla ja Haapsalu linna elanik

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ettepanekul lubab kliimaministeerium tänavu riigimetsa raiuda umbes kümnendiku võrra väiksemal alal, kuid Läänemaale plaanitud raiete maht hoopis kasvab. Tänavu on kliimaministeerium lubanud RMK-l uuendusraiet teha 8410 hektaril, eelmisel ja üle-eelmisel aastal oli lubatud riigimetsa raiuda 9175 hektaril. Läänemaal on tänavu planeeritud uuendusraieid 377 hektaril. „Kui suur osa sellest päriselt aasta jooksul tehtud saab, sõltub paljudest asjaoludest – eeskätt ilmast, aga ka raiete ümberplaneerimise vajadusest,” ütles RMK pressiesindaja Andra Nõlvak. Selleks aastaks planeeritud uuendusraied ületavad eelmise aasta raieid 70 protsendi võrra. Mullu raius RMK Läänemaal 222 hektaril, 2024. aastal 410 hektaril. Küsimusele, kus täpselt Läänemaal rai

[caption id="attachment_456373" align="alignnone" width="1920"] Saksamaa keskkonnaorganisatsioonide esindajad Jan Peters (paremal) ja Michael Bellwinkel (paremalt teine) tutvusid Leidissoo taastamise seisuga. Foto: Juhan Hepner[/caption] Riigimetsa majandamise keskus taastab Saksamaa partnerite abiga Läänemaal enam kui 800 hektaril Leidissood. Põhja-Läänemaal asuv Leidissoo jääb samanimelise kaitseala koosseisu. Kuigi suur osa looduskaitsealast on inimtegevusest mõjutamata, on just Leidissoo servaaladel sadu hektareid põllumajanduse ja m

[caption id="attachment_455458" align="alignnone" width="1920"] RMK looduskaitseosakonna veeökoloog Tuuli Teppo (paremal) tutvustas huvilistele Kasari jõe taastamise plaane. Foto: Juhan Hepner[/caption] Riigimetsa majandamise keskuses (RMK) on käsil uuring, mis peaks andma ilmselt selle aasta lõpuks vastuse, kas ja kui suures ulatuses tasub taastada Kasari jõge tema ajaloolisel kujul. Raplamaalt algava ligi 115 kilomeetri pikkuse Kasari jõe sängi on inimtegevusega 20. sajandil märkimisväärselt muudetud. Seda on süvendanud ja tehtud sirgemaks, et vesi kiiremini ära voolaks ja jõe äärde jäävat varem üle ujutatud maad saaks majanduslikult kasutada. Kasari muutmise ulatust il

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) lasi suve alguseks Kloostri silla kõrvale paigaldada paadisilla. „See oli pikalt kavandatud,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets. Paljumetsa sõnul oli paadisilla rajamine aastaid erinevates plaanides kirjas, kuid Matsalu looduskaitseala piirangute tõttu ei saanud seda ehitada. 2023. aastal muutunud kaitsekord võimaldas ag

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) sulges külastajatele Martna kandis Rannajõel asuva vaatetorni, kuna torn on muutunud mädaniku tõttu ohtlikuks. RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juhi Marju Pajumetsa sõnul avastati torni ohtlikkus korralise ehitusliku auditeerimise käigus. „Korraline ehitustehniline auditeerimine tuvastas mitmel kandevkonstruktsiooni puidust osal pruunmädaniku, mis lagundab torni struktuuri ja vähendab tugevust,” ütles ta. Pajumets lisas, et kahjustuste ulatust hinnati selliseks, et vaatetorni kasutada ei ole enam ohutu. Rannajõe puidust vaatetorn on 22 aastat vana, ehitatud aastal 2003. See on Läänemaa vaatetornidest ainus, kuhu pääsesid ratastoolis inimesed, kui neil oli saatja abiks. Pajumets ütles, et 2021. aastal remontis RMK vaat

[caption id="attachment_434858" align="alignnone" width="1920"] RMK annab enampakkumisel kasutada poollooduslikke rohumaid. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) poollooduslike maatükkide hooldamise rendile andmise enampakkumisel kerkis ühe Läänemaa maatüki hind üle 2,5 korra

[caption id="attachment_447980" align="alignnone" width="599"] RMK Nõva külastukeskuse teabepunkt. Foto RMK.[/caption] Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on endist viisi loodushariduse andmisel õpetajatele toeks ning ootab külastuskeskustesse ja metsaradadele nii lasteaiamudilasi kui ka igas vanuses kooliõpilasi. Tänavu on jäänud kitsamaks nende ring, kes pakuvad võimalust saada loodusteadmisi väljaspool tavapärast klassiruumi. Keskkonnaamet lõpetas keskkonnahariduse andmise lastele ja noortele; samuti muutus keskkonnainvesteeringute

Vormsi vald küsis riigimetsa majandamise keskuselt (RMK) paari kuu eest tasuta Diby sadama maad, et kohalik külaselts saaks ise sadamakoha korda teha ja seda edaspidi hooldada. RMK kinnisvaraosakonna juhataja Karl Mänd vastas nüüd vallale, et

[caption id="attachment_327402" align="aligncenter" width="1152"] Metsaistutustalgud. Foto: Arvo Tarmula / arhiiv[/caption] Aprilli esimese poole miinuskraadide taandumisel läksid riigimetsas hoogsamalt käima tööd uue metsapõlve rajamiseks - üle Eesti jõuab tuhandete inimeste töö ja vaevaga mulda 20,3 miljonit noort puud, Läänemaal istutatakse 440 000 puud. Sel a