Silt: remi treier

[caption id="attachment_420687" align="alignnone" width="1920"] Turvalepa Saare talu peremehe Jüri Bachmani kaev on turbaraba servast vaid kilomeetri kaugusel. Kas turbakaevandamine võiks tema pere joogivee ohtu seada, mees ei tea, sest vastavat uuringut pole veel tehtud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Turvalepa naaberkülade elanikud nõuavad, et enne, kui rabas taas turba kaevandamist lubatakse, tuleb seal läbi viia inventuur ja korraldada keskkonnamõjude hindamine, mille peab tegema kaevandajast sõltumatu ekspert. Turvalepa turbatootmisala vahetuses läheduses on Allikmaa, Turvalepa, Võntküla, Kedre, Leediküla ja Pälli küla ning Palivere alevik. 132 ümbruskonna elanikku andsid oma allkirja pöördumisele, milles juhitakse tähelepanu kaevandamisega seotud muredele. —- [gallery ids="420771,420772,420776,420773,420774,420775,420777,420778,420779,420780,420781,420782,420783,420784,420785,420786,420787,420788,420789"]

[caption id="attachment_416672" align="alignnone" width="478"] Igas Lääne-Nigula osavallas on nüüd konteiner, kuhu saab viia kasutatud rõivaid. Foto: Remi Treier[/caption] Aasta lõpuks said Taebla, Linnamäe ja Palivere riidekonteinerid, kuhu saab viia tarbetuks muutunud, aga puhtaid ja kasutuskõlblikke rõivaid, jalatseid, mänguasju, voodipesu, kardinaid ja vaipu, mille MTÜ Riidepunkt jagab abivajajaile. Riidepunktile kuuluvad paari meetri kõrgused rohelised konteinerid on nüüd Lääne-Nigula igas osavallas. Martnas, Kullamaal, Ristil, Pürksis ja Nõval olid need juba varem, viimastena said riidekonteinerid Taebla, Linnamäe ja Palivere.

[caption id="attachment_402665" align="alignnone" width="2000"] Eramajaomanikel peab uuest aastast olema oma kompostikast – selle võib nii poest osta kui ka ise puust valmistada. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Uuest aastast peavad Haapsalu eramajade omanikud, kes soovivad oma kinnistul haljastus- ja toidujäätmeid kompostida, esitama omavalitsusele avalduse koos kompostri fotoga. Sarnane plaan oli ka Lääne-Nigula vallal, kuid jäätmehoolduseeskirja vastu võttes loobus volikogu kompostimise teavitamise nõudest.

[caption id="attachment_402029" align="alignnone" width="2000"] Risto Kaasikule kuuluvad veised on oma eksirännakutel jõudnud Nõvalt nii Spithamisse kui ka
Perakülla. Foto: erakogu[/caption] Omanik oli esmaspäevaks kätte saanud kolmandiku poolteist nädalat tagasi plehku pannud 30pealisest veisekarjast. „Raskelt läheb nende püüdmine,“ ütles veiste omanik Risto Kaasik Lääne Elule. Loomad on tema sõnul hargnenud ja liiguvad ringi mitmes grupis. Esmaspäeval oli osa loomadest sättinud end Nõva järvede ümbrusse. „Praegu pole mul mõtet eriti abi ka küsida, seal võpsikus ei saa neid kuidagi kokku ajada,“ ütles Kaasik.

[caption id="attachment_382299" align="alignleft" width="300"] Hiljuti on lisandunud Ristile konteiner riiete ära andmiseks. Foto: Lääne-Nigula vallavalitsus[/caption] Risti vana rahvamaja ees seisab novembrist MTÜ Riidepunkti paari meetri kõrgune roheline konteiner, kuhu saab viia tarbetuks muutunud, aga puhtaid ja kasutuskõlblikke rõivaid, jalatseid, mänguasju, voodipesu, kardinaid ja vaipu, mille MTÜ Riidepunkt jagab abivajajaile. „Ristile tuli viimati. Varem said Noarootsi, Nõva ja Kullamaa,” ütles Lääne-Nigula keskkonnanõunik Remi Treier. Martna sai konteineri juba mullu. Lääne-Nigulas on viis riidekonteinerit, tuleb veel kolm – Paliverre, Taeblasse ja Linnamäele. „Et katta kõik keskused,” ütles Treier.

[caption id="attachment_343222" align="alignnone" width="2000"] Uuemõisa mõisa park on üks koht, mida linn laseb liigirikkuse säilitamiseks harva niita. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu volikogu võttis viimasel istungil vastu Haapsalu heakorraeeskirja Uus heakorraeeskiri ühtlustab endise Haapsalu ja Ridala heakorraeeskirjad. Seni kehtinud eeskirjaga võrreldes on muutunud muru niitmise, grillimise, lumetõrje, pesu kuivatamise ja lasteaedade ees parkimise nõuded. Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul on omavalitsuste heakorraeeskirjad väga erinevad, näiteks Viimsi vallas on see väga täpne, Viljandis aga üldsõnaline. „Meie võtsime kesktee,” ütles Mäesalu. Nii on Haapsalu loobunud lubatud murupikkuse ette kirjutamisest. Seni oli Haapsalus lubatud muru kõrgus 15 sentimeetrit. „Loobusime sellest, kuna looduslik mitmekesisus on populaarseks muutunud ja kuidas sa ütled inimesele, et niida ära, kui ta tahab lasta putukatel ja mesilastel seal käia,” ütles Mäesalu. „See on maitse küsimus, kas naabrile see pügamata muru meeldib või mitte.

[caption id="attachment_279831" align="aligncenter" width="960"] Paraleap rannas võib olla sinivetikas. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Soojad ilmad ja meretuul tõid Haapsalu randadesse sinivetikad. „Hommikul tuli teade, et Vasikaholmi rannas on sinivetikas sees,” ütles terviseametia Lääne regiooni menetlusgrupi juht Kristel Kallaste Lääne Elule esmaspäeval. Tõenäoliselt on sinivetikad ka teistes Läänemaa randades, sest teateid nende kohta tuleb Kallaste sõnul üle terve Eesti. „Supelda ei ole praegu võimalik,” ütles Kallaste Haapsalu linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Remi Treier ütles Lääne Elule, et rannavalve avastas sinivetikad Vasikaholmi rannast esmaspäeva hommikul. Vasikaholmi ja Paralepa rannas lehvib sellest peale kollane lipp ja välja on pandud hoiatussildid. Paralepas küll sinivetikaid nähtud ei ole, aga rannad on lähestikku ja tuul võib vetikad sinna kergesti viia. „Ujumine on oma vastutusel,” ütles Treier.

[caption id="attachment_304989" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kesklinnas asuvas Kreutzwaldi tänavas elav Leili Uus avastas hispaania teeteod aiast nädala eest. Malle-Liisa Raigla[/caption] Hiidnälkjas tunneb end hästi nii Haapsalu kesklinna hoovides kui ka Kiidevas ja Rohukülas. „Just lugesin nende kohta internetist,” ütles Haapsalu kesklinnas asuva Kreutzwaldi tänava elanik Leili Uus eile keskpäeval. „Nad on mul nii palju pahandust teinud – kõik lilletaimed nahka pannud.” Mullu midagi sellist aias ei olnud. Esimesi oranže tegelasi märkas Uus nädal aega tagasi. Sellest päevast peale käib ta aias ringi, silmad tähelepanelikult maas. „Esimene käik hommikuti on aeda,” ütles Uus. Eilseks olid hiidnälkjad hävitanud jorjenid ja närinud Uusi suureks üllatuseks auklikuks ka põlvekõrguste rooside ülemisedki lehed – õhtul  olid veel terved, hommikuks meenutasid tumerohelist pitsi. „Seda ei ole ma varem näinud, et nad rooside kallal käivad,” ütles Uus.