1.9 C
Haapsalu
Laupäev, 23. november 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Reisikiri

Silt: reisikiri

Seitsme maa ja mere taga: jalg Šotimaa pinnal

[caption id="attachment_412124" align="alignnone" width="696"] Kaire Reiljan. Foto: erakogu[/caption] Oligi kätte jõudnud 18. juuli ning meie seiklus pidi algama.

Seitsme maa ja mere taga: pikalt haudunud idee

[caption id="attachment_412124" align="aligncenter" width="1920"] Kaire Reiljan. Foto: erakogu[/caption] Olen alati mõelnud, et milleks minna suvepuhkuse ajal lõunasse, kui saab minna põhja. Lõunamaisest lopsakusest enam on mind alati köitnud karged põhjamaad oma kidura looduse, mägede-kaljude ning hunnitute vaadetega. Sihtkohale lisab plusspunkte seegi, kui tegemist on saarega, ja eriti äge, kui sel paigal on puutepunkte Skandinaavia vanema ajaloo ja kultuuriga. Kõigile neile punktidele vastas möödunudsuvine reisisiht – Šotimaast põhja pool asuvad Shetlandi ja Orkney saared. Reisikaaslaseks oli seekord klassiõde ja sõbranna Sirje Toomla ehk Sirts, kellega oleme varemgi koos rändamas käinud.

Reisikiri: tutvus Lõuna-Aafrika maakultuuriga

[caption id="attachment_300827" align="alignnone" width="2000"] Reisisell Ivo valmistub pruukosti võtma. Grete Kindel[/caption] Hommikul äratas meid George’i naine, kes teatas, et soe pesuvesi ootab meid ukse taga ämbris. Tõusime aegluubis, sest kuna eelmise päeva lõunamaine päike oli meid salakavalalt ära grillinud, siis kogu keha tulitas ja iga kiirem liigutus tegi põrgupiina. Ainukene privaatne koht, mille pesemiseks leidsin, oli hütitagune, kus kasvas kõrge hein, mille varju oli hea peituda. Valasin pool ämbrit endale peale, et saada pisutki lahti sellest kleepivast tundest, mis mind öö otsa painas. Kodinad koos ja valmis uueks matkaks Royal Natali pargis. Tahtsime oma võõrustajatega hüvasti jätta, kuid see ei õnnestunud kuidagi, sest George’il oli teine plaan. Ta palus nii kenasti ja veenvalt, et teeksime temaga väikese ekskursiooni küla vahel, et tutvuda lähemalt nende ajaloolise arhitektuuri ja üldise eluoluga. Puiklesime pisut vastu, sest iga minut oli arvel ning me tahtsime teha kiire hommikuse matka. Kuid nagu ikka, ei oska ma kunagi huvitavatele pakkumistele ära öelda. Ja pealegi – vahel tuleb lasta ennast voolust kiskuda ning vaadata, mis saab. Tegime George’iga kokkuleppe, et jalutuskäik kestab pool tundi. Sellest ajast esimese poole kulutas George’i naine enese sättimise peale. Proua on pärit Svaasimaalt, küla mõistes nagu välismaalane. Eks see seletab, miks sättimisele nii palju aega kulus.

Guatemala reisikiri: aitäh, uus päev! 3. osa

On öö ja koerad pole ikka veel selgeks saanud, et meil kehtib öörahu, sellest hoolimata magab Õnne Maria püha und meie tipilaadses telgis. Mina olen õue roninud, end teki sisse keeranud ja teed keetnud ning naudin rohutirtsude laulu ja tähistaevast. Järvelt peegelduvad külade tuled, õhus on värskust ja uue kuu energiat.

Guatemala reisikiri: hipikommuuni argipäev. 2. osa

Uus nädal, uus energia, tundmised ja minekud. Nädal algab jamaga. Diego ei ole oma elamise ja kursusteeest mõnda aega maksnud ja peab lahkuma. Seeneakadeemias on tööd on inimeste vahel ära jaotatud. Mina olen igahommikune taimekastja ja keskpäevane taimede istutaja. Nahk on juba mõnusalt kärsanud, näen välja, nagu oleksin kolm aastat päikese all veetnud. Naudin tohutult kuumust ja õhtuti kauaoodatud värskust. Sel nädalal on plaanisvedada uutele sündivatele peenardele kanakomposti ja üleüldse majaümber koristada ning korda luua. Omida maalib uusi silte, hapendab kimchi't (ingver, kapsas ja porgand) ning villib kombucha't ehk teeseenejooki. Kõik siin valmistatud hoidised ja joogid on imeliste raviomadustega, kohapeal sööme ainult taimset toitu.