Silt: raudteemuuseum

[caption id="attachment_389078" align="alignnone" width="2000"] Raudteemuuseumile 25 000 eurot annetanud Saksa ärimees Andreas Lesser käis Haapsalus renoveeritud vedurit üle vaatamas. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu raudteemuuseumile kuuluva Saksa sõjaveduri renoveerimist toetanud sakslane Andreas Lesser käis Haapsalus tema toetusel tehtud tööd uudistamas. Lesser ei tulnud keset talve Eestisse ainult sõjavedurit vaatama, vaid ka sellepärast, et Haapsalu ja Läänemaa muuseumid oli esitanud ta kultuurisõbra kandidaadiks tänuks selle eest, et mees toetas veduri renoveerimist 25 000 euroga. Ühel tuulisel laupäeval kõndiski Saksamaalt Münchenist pärit Lesser Haapsalu raudteemuuseumis ümber renoveeritud sõjaveduri, piiludes sisse pragudest ja ronides koos raudteemuuseumi juhi Talis Vare ja ühendmuuseumi juhi Anton Pärnaga veduri kabiini.

[gallery ids="379411,379412,379413,379414,379415,379416,379417,379418,379419,379420,379421,379422,379423,379424,379425,379426,379427,379428,379429"] Fotod: Urmas Lauri Haapsalu raudteemuuseumi uhkeim eksponaat on 1943. aastal ehitatud Saksa sõjavedur. „Muuseumi andmetel on tegemist kõige vanema säilinud laiarööpmelise raudtee auruveduriga Eestis,” ütles Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare. Veel paarkümmend aastat tagasi kutsuti seda Hitleri veduriks, sest legendi järgi pidi see tooma Adolf Hitleri Venemaale pärast selle alistamist. Ka Vare on seda juttu kuulnud. „Tegelikult on see aga tüüpiline Saksa sõjavedur. 52. seeria vedur on lihtne ja odav, neid tehti kokku üle 6000,” ütles Vare. Kuigi selliseid vedureid valmistati üsna palju, on neid tänapäevani üpris vähe säilinud. „Eestis neid rohkem ei ole,” nentis Vare. „Lätis on sama seeria vedur, kuid sellel on meie omaga võrreldes väikesed erinevused.”

[caption id="attachment_346341" align="alignnone" width="2000"] Töömehed sättisid veduri raudteejaama ees õigele kohale. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Neljapäeva pärastlõunal tõstis suur kraana Haapsalus jaamaesises pargis oma kohale kitsarööpmelise raudtee veduri, mis hakkab seal raudteemuuseumile tähelepanu tõmbama. Vedur toodi Haapsallu Tallinnast, kus see 1975. aastast seisis endise raudteekooli, nüüdse Euroopa kooli ees. Haapsalu raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on vedur neile kuulunud juba 2016. aastast, mil raudteekool tegevuse lõpetas. „Kool andis kogu oma dokumentatsiooni meile üle ja nende soov oli meile üle anda ka vedur,” lisas muuseumi juht Anton Pärn.

[caption id="attachment_324276" align="alignnone" width="2000"] Raudteemuuseumi direktor Talis Vare. Foto: Urmas Lauri[/caption] Raudteemuuseum sai uue ekspositsiooni kontseptsiooni loomiseks muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi taotlusvoorust ligi 11 000 eurot. Raudtee- ja sidemuuseumi juhi Talis Vare sõnul peab muuseum aasta lõpuks välja mõtlema, mida ja kuidas külastajatele nii sise- kui ka väliekspositsioonis näitama hakata.

[caption id="attachment_304956" align="alignnone" width="1795"] SA Läänemaa Muuseumid juht Anton Pärn loodab, et uus juht on sügiseks ametis. Eduard Laur[/caption] Haapsalu raudteemuuseumi juhataja Deana Põder pani juuli alguses ameti maha, sihtasutuse Läänemaa Muuseumid juht Anton Pärn loodab uue juhi leida augusti teiseks pooleks. Pea kaks aastakümmet Läänemaa muuseumides töötanud Põder ütles, et võtab alustuseks aja maha. „Ma olen 9. klassist alates igal suvel tööl käinud. See on mu täiskasvanuelus  esimene kord, kui mul on tööst vaba suvi,“ ütles Põder.