Silt: raudteemuuseum

caption id="attachment_434116" align="aligncenter" width="1920"] Raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul mängis suurpõgenemisel raudtee olulist rolli. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Augusti lõpus Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumis avatud mininäitus suurpõgenemisest on sissejuhatus kahe nädala pärast Haapsalu raekojas avatavale samateemalisele näitusele. Raudteemuuseumi mininäitus „Saatuseaasta 1944 Läänemaal. Rööbastelt paati“ jutustab sõja jalust läände põgenemise lugu läbi kahe Eesti raudteelase – eestlase Johannes Saarmanni ja rannarootslase Emil Johannes Markuse. Muuseumi juhataja Talis Vare sõnul peegeldab nende meeste lugu tuhandete oma kodu kaotanute saatust ja mis oleks raudteemuuseumile loomulikum, kui rääkida just raudteelastest. „Väga keeruline on leida pilti toonasest põgenemisest raudteel, sest raudteel oli keelatud pildistada,” ütles Vare. Nõva kandis sündinud Saarmann oli Taebla ja Haapsalu jaamaülem. „Hiljem sai temast Tallinna ühendatud kauba- ja reisijaama ülem – tähtis nina,” ütles Vare. Ta lisas, et Saarmannide perekonnal oli väike puidutööstus, mis tegi ka paate. Nendega põgenes läände kogu perekond. Vare sõnul panid Saarmannid Rootsis aluse firmale Rehband Anatomiska. „Kui guugeldada, siis tegutseb firma siiani, teeb sporditugesid ja -sidemeid, aga firma ei kuulu enam neile,” ütles Vare. Teine, kellest näitus räägib, on Naissaarelt pärit Emil Johannes Markus, kes raudteel töötamise kõrval üritas ülikoolis juurat õppida.

[caption id="attachment_424167" align="alignnone" width="1920"] Vene lipuga kilomeetriposti enam raudteejaama juures pole. Foto: arhiiv[/caption] Haapsalu linnapea Urmas Sukles lasi Läänemaa muuseumidel maha võtta Eesti raudtee 0-kilomeetriposti, mis märkis kohta, kust hakati lugema Eesti raudteekilomeetreid. „Minu poole pöördusid linnakodanikud, keda Venemaa lipp keset linna häiris,“ ütles Sukles.

[gallery ids="405863,405865,405867,405869,405871,405873,405875,405877,405879,405881,405883,405885,405887,405889,405891,405893,405895,405897,405899,405901,405903,405905,405907,405909,405911,405913,405915,405917,405919,405921,405923,405925,405927,405929,405931,405933,405935,405937,405939,405941,405943,405945,405947,405949,405951,405953,405955,405957,405959,405961,405963,405965,405967,405969,405971"]     Kolmapäeval kell 11.27 kõlas Haapsalu raudteejaamas suur aplaus – täpselt sel hetkel sai paika muuseumi uusim eksponaat, diiselrongi juhtvagun DR1BJ-2717, mis on viimane säilinud seda tüüpi vagun Eestis. „Läbi õhu saabus rong täna Haapsallu,” ütles Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juht Talis Vare kui uus veerem oli just paika saanud. Vare sõnul teeb juhtvaguni eriliseks see, et rohkem neid ei ole ega tule. „Kõik ülejäänud on vanametalli läinud,” ütles ta. Ligi kümme aastat tagasi, kui rongid reisijateveo lõpetasid, lubati kõik vanametalli saata. „Täna me lükkame selle kümne aasta taguse uudise ümber,” ütles Vare . Küsimusele, mis siis Haapsallu jõudnud rongi päästis, vastas Vare: „Aldo,” ja viipas käega GoCrafti raudteeveeremi remondijuhi Aldo Siigi poole. „Aldo on südames hoidnud, et ta vanametalli ei läheks ja meie südames oli ta ka,” rääkis Vare.

[caption id="attachment_394556" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu raudteejaam. Foto: Urmas Lauri[/caption] Raudtee- ja sidemuuseumi kogu täieneb kolmapäeval uue eksponaadiga, diiselrongi juhtvagun DR1BJ-2717, mis on viimane säilinud seda tüüpi vagun Eestis.

[caption id="attachment_389078" align="alignnone" width="2000"] Raudteemuuseumile 25 000 eurot annetanud Saksa ärimees Andreas Lesser käis Haapsalus renoveeritud vedurit üle vaatamas. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu raudteemuuseumile kuuluva Saksa sõjaveduri renoveerimist toetanud sakslane Andreas Lesser käis Haapsalus tema toetusel tehtud tööd uudistamas. Lesser ei tulnud keset talve Eestisse ainult sõjavedurit vaatama, vaid ka sellepärast, et Haapsalu ja Läänemaa muuseumid oli esitanud ta kultuurisõbra kandidaadiks tänuks selle eest, et mees toetas veduri renoveerimist 25 000 euroga. Ühel tuulisel laupäeval kõndiski Saksamaalt Münchenist pärit Lesser Haapsalu raudteemuuseumis ümber renoveeritud sõjaveduri, piiludes sisse pragudest ja ronides koos raudteemuuseumi juhi Talis Vare ja ühendmuuseumi juhi Anton Pärnaga veduri kabiini.

[gallery ids="379411,379412,379413,379414,379415,379416,379417,379418,379419,379420,379421,379422,379423,379424,379425,379426,379427,379428,379429"] Fotod: Urmas Lauri Haapsalu raudteemuuseumi uhkeim eksponaat on 1943. aastal ehitatud Saksa sõjavedur. „Muuseumi andmetel on tegemist kõige vanema säilinud laiarööpmelise raudtee auruveduriga Eestis,” ütles Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare. Veel paarkümmend aastat tagasi kutsuti seda Hitleri veduriks, sest legendi järgi pidi see tooma Adolf Hitleri Venemaale pärast selle alistamist. Ka Vare on seda juttu kuulnud. „Tegelikult on see aga tüüpiline Saksa sõjavedur. 52. seeria vedur on lihtne ja odav, neid tehti kokku üle 6000,” ütles Vare. Kuigi selliseid vedureid valmistati üsna palju, on neid tänapäevani üpris vähe säilinud. „Eestis neid rohkem ei ole,” nentis Vare. „Lätis on sama seeria vedur, kuid sellel on meie omaga võrreldes väikesed erinevused.”

[caption id="attachment_346341" align="alignnone" width="2000"] Töömehed sättisid veduri raudteejaama ees õigele kohale. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Neljapäeva pärastlõunal tõstis suur kraana Haapsalus jaamaesises pargis oma kohale kitsarööpmelise raudtee veduri, mis hakkab seal raudteemuuseumile tähelepanu tõmbama. Vedur toodi Haapsallu Tallinnast, kus see 1975. aastast seisis endise raudteekooli, nüüdse Euroopa kooli ees. Haapsalu raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on vedur neile kuulunud juba 2016. aastast, mil raudteekool tegevuse lõpetas. „Kool andis kogu oma dokumentatsiooni meile üle ja nende soov oli meile üle anda ka vedur,” lisas muuseumi juht Anton Pärn.