Silt: raudteemuuseum
Muuseum ei hakka bussipileteid müüma
[caption id="attachment_444411" align="alignnone" width="1920"]
Raudteejaam. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kui kuu aja eest teatas piletimüüki haldav ettevõte T Grupp, et lõpetab uuest aastast Haapsalus bussipiletite müügi kassast ja selle võtab üle muuseum, siis nüüd on muuseum piletimüügist loobunud.
„Kaalusime plusse ja miinuseid, ei näe mõtet,” ütles raudtee- ja sidemuuseumi juht Talis Vare. Tema sõnul
Raudteejaam. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kui kuu aja eest teatas piletimüüki haldav ettevõte T Grupp, et lõpetab uuest aastast Haapsalus bussipiletite müügi kassast ja selle võtab üle muuseum, siis nüüd on muuseum piletimüügist loobunud.
„Kaalusime plusse ja miinuseid, ei näe mõtet,” ütles raudtee- ja sidemuuseumi juht Talis Vare. Tema sõnul
Raudteemuuseum piirab veeremi aiaga
[caption id="attachment_460108" align="alignnone" width="1920"]
Raudteemuuseumi veeremit ümbritseva aia postid on juba püsti. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu raudteemuuseum laseb jaamahoone ees rööbastel asuvad eksponaadid ümbritseda ühtse aiaga.
Raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on aia ehitamise üks põhjus sage vandaalitsemine. „Kõike ju kohe ei avasta, aga iga mõne kuu järel on midagi lõhutud. Viimati löödi üks aken sisse,” ütles ta. Praegu on osa eksponaate ajutiste aedadega ümbritsetud, osa mitte.
Raudteemuuseumi veeremit ümbritseva aia postid on juba püsti. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu raudteemuuseum laseb jaamahoone ees rööbastel asuvad eksponaadid ümbritseda ühtse aiaga.
Raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on aia ehitamise üks põhjus sage vandaalitsemine. „Kõike ju kohe ei avasta, aga iga mõne kuu järel on midagi lõhutud. Viimati löödi üks aken sisse,” ütles ta. Praegu on osa eksponaate ajutiste aedadega ümbritsetud, osa mitte.
Haapsalu saab uue veduri
[caption id="attachment_394556" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu raudteejaam. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Järgmisel nädalal saabub Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi uus eksponaat: ainus Eestis mootorvagunist ümberehitatud manöövervedur MEV-1.
Vedur on plaanis Pääsküla depoost ära tuua 12.–13. juunil ja
Haapsalu raudteejaam. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Järgmisel nädalal saabub Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi uus eksponaat: ainus Eestis mootorvagunist ümberehitatud manöövervedur MEV-1.
Vedur on plaanis Pääsküla depoost ära tuua 12.–13. juunil ja 
Raudteemuuseum tahab suveks dresiinid sõitma panna
[caption id="attachment_445770" align="alignnone" width="1920"]
Mootordresiin tõsteti mullu sügisel autole ja viidi Iru depoosse. Aprilli lõpuks peaks põhjalikult renoveeritud dresiin tagasi Haapsallu jõudma. Foto Talis Vare.[/caption]
Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab juba sel suvel Haapsalu raudteemuuseumis sõita dresiinide ehk kergete kaheteljeliste raudteesõidukitega.
Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on pole sõidumaa küll pikk, vaid paarsada meetrit kaubaaida esisel raudteel.
Mootordresiin tõsteti mullu sügisel autole ja viidi Iru depoosse. Aprilli lõpuks peaks põhjalikult renoveeritud dresiin tagasi Haapsallu jõudma. Foto Talis Vare.[/caption]
Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab juba sel suvel Haapsalu raudteemuuseumis sõita dresiinide ehk kergete kaheteljeliste raudteesõidukitega.
Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on pole sõidumaa küll pikk, vaid paarsada meetrit kaubaaida esisel raudteel.
Raudteemuuseum avab uue näituse mootorrongidest
[caption id="attachment_439386" align="alignnone" width="1200"]
Laiarööpmeline A-tüüpi mootordresiin Kiviõlis 1932. aastal. Foto: Raudtee- ja sidemuuseum[/caption]
Reedel kell 14 avab raudtee- ja sidemuuseum Haapsalus uue näituse "Mootor raudteed vallutamas. Esimeste Eesti mootorrongide lugu", mis on pühendatud moodsama ja kiirema raudtee tekkimisele Eestis.
20. septembril möödus sada aastat elektrirongiliikluse algusest Eestis. Verinoore riigi transpordisüsteemis kuulutas see uue ajastu algust – 55 aastat püsinud auruvedurite ainuvalitsus raudteel oli otsa saanud. Kodumaal ehitatud elektrirongidele järgnesid vaid mõne aasta pärast siinsamas valminud esimesed sisepõlemismootoriga reisirongid.
1920. aasta mais teatas ajaleht Postimees võidukalt: "Balti riikidest on Eesti seega esimene, kes mootorrongid liikuma pani, samuti nagu Eesti oli Balti riikides esimene, kes soetas elektriraudtee."
1920. aastail rõõmustasid reisijaid juba omamaised diiselro
Laiarööpmeline A-tüüpi mootordresiin Kiviõlis 1932. aastal. Foto: Raudtee- ja sidemuuseum[/caption]
Reedel kell 14 avab raudtee- ja sidemuuseum Haapsalus uue näituse "Mootor raudteed vallutamas. Esimeste Eesti mootorrongide lugu", mis on pühendatud moodsama ja kiirema raudtee tekkimisele Eestis.
20. septembril möödus sada aastat elektrirongiliikluse algusest Eestis. Verinoore riigi transpordisüsteemis kuulutas see uue ajastu algust – 55 aastat püsinud auruvedurite ainuvalitsus raudteel oli otsa saanud. Kodumaal ehitatud elektrirongidele järgnesid vaid mõne aasta pärast siinsamas valminud esimesed sisepõlemismootoriga reisirongid.
1920. aasta mais teatas ajaleht Postimees võidukalt: "Balti riikidest on Eesti seega esimene, kes mootorrongid liikuma pani, samuti nagu Eesti oli Balti riikides esimene, kes soetas elektriraudtee."
1920. aastail rõõmustasid reisijaid juba omamaised diiselro
2
Raudtee tõi 80 aastat tagasi põgenikud Läänemaale
caption id="attachment_434116" align="aligncenter" width="1920"] Raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul mängis suurpõgenemisel raudtee olulist rolli. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Augusti lõpus Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumis avatud mininäitus suurpõgenemisest on sissejuhatus kahe nädala pärast Haapsalu raekojas avatavale samateemalisele näitusele.
Raudteemuuseumi mininäitus „Saatuseaasta 1944 Läänemaal. Rööbastelt paati“ jutustab sõja jalust läände põgenemise lugu läbi kahe Eesti raudteelase – eestlase Johannes Saarmanni ja rannarootslase Emil Johannes Markuse.
Muuseumi juhataja Talis Vare sõnul peegeldab nende meeste lugu tuhandete oma kodu kaotanute saatust ja mis oleks raudteemuuseumile loomulikum, kui rääkida just raudteelastest. „Väga keeruline on leida pilti toonasest põgenemisest raudteel, sest raudteel oli keelatud pildistada,” ütles Vare.
Nõva kandis sündinud Saarmann oli Taebla ja Haapsalu jaamaülem. „Hiljem sai temast Tallinna ühendatud kauba- ja reisijaama ülem – tähtis nina,” ütles Vare. Ta lisas, et Saarmannide perekonnal oli väike puidutööstus, mis tegi ka paate. Nendega põgenes läände kogu perekond. Vare sõnul panid Saarmannid Rootsis aluse firmale Rehband Anatomiska. „Kui guugeldada, siis tegutseb firma siiani, teeb sporditugesid ja -sidemeid, aga firma ei kuulu enam neile,” ütles Vare.
Teine, kellest näitus räägib, on Naissaarelt pärit Emil Johannes Markus, kes raudteel töötamise kõrval üritas ülikoolis juurat õppida.
Raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul mängis suurpõgenemisel raudtee olulist rolli. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Augusti lõpus Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumis avatud mininäitus suurpõgenemisest on sissejuhatus kahe nädala pärast Haapsalu raekojas avatavale samateemalisele näitusele.
Raudteemuuseumi mininäitus „Saatuseaasta 1944 Läänemaal. Rööbastelt paati“ jutustab sõja jalust läände põgenemise lugu läbi kahe Eesti raudteelase – eestlase Johannes Saarmanni ja rannarootslase Emil Johannes Markuse.
Muuseumi juhataja Talis Vare sõnul peegeldab nende meeste lugu tuhandete oma kodu kaotanute saatust ja mis oleks raudteemuuseumile loomulikum, kui rääkida just raudteelastest. „Väga keeruline on leida pilti toonasest põgenemisest raudteel, sest raudteel oli keelatud pildistada,” ütles Vare.
Nõva kandis sündinud Saarmann oli Taebla ja Haapsalu jaamaülem. „Hiljem sai temast Tallinna ühendatud kauba- ja reisijaama ülem – tähtis nina,” ütles Vare. Ta lisas, et Saarmannide perekonnal oli väike puidutööstus, mis tegi ka paate. Nendega põgenes läände kogu perekond. Vare sõnul panid Saarmannid Rootsis aluse firmale Rehband Anatomiska. „Kui guugeldada, siis tegutseb firma siiani, teeb sporditugesid ja -sidemeid, aga firma ei kuulu enam neile,” ütles Vare.
Teine, kellest näitus räägib, on Naissaarelt pärit Emil Johannes Markus, kes raudteel töötamise kõrval üritas ülikoolis juurat õppida. 
Sukles lasi eemaldada raudteemuuseumi kilomeetriposti
[caption id="attachment_424167" align="alignnone" width="1920"] Vene lipuga kilomeetriposti enam raudteejaama juures pole. Foto: arhiiv[/caption]
Haapsalu linnapea Urmas Sukles lasi Läänemaa muuseumidel maha võtta Eesti raudtee 0-kilomeetriposti, mis märkis kohta, kust hakati lugema Eesti raudteekilomeetreid.
„Minu poole pöördusid linnakodanikud, keda Venemaa lipp keset linna häiris,“ ütles Sukles.
Vene lipuga kilomeetriposti enam raudteejaama juures pole. Foto: arhiiv[/caption]
Haapsalu linnapea Urmas Sukles lasi Läänemaa muuseumidel maha võtta Eesti raudtee 0-kilomeetriposti, mis märkis kohta, kust hakati lugema Eesti raudteekilomeetreid.
„Minu poole pöördusid linnakodanikud, keda Venemaa lipp keset linna häiris,“ ütles Sukles. 
Galerii: Haapsallu saabus rong läbi õhu (täiendatud 15.33)
[gallery ids="405863,405865,405867,405869,405871,405873,405875,405877,405879,405881,405883,405885,405887,405889,405891,405893,405895,405897,405899,405901,405903,405905,405907,405909,405911,405913,405915,405917,405919,405921,405923,405925,405927,405929,405931,405933,405935,405937,405939,405941,405943,405945,405947,405949,405951,405953,405955,405957,405959,405961,405963,405965,405967,405969,405971"]
Kolmapäeval kell 11.27 kõlas Haapsalu raudteejaamas suur aplaus – täpselt sel hetkel sai paika muuseumi uusim eksponaat, diiselrongi juhtvagun DR1BJ-2717, mis on viimane säilinud seda tüüpi vagun Eestis.
„Läbi õhu saabus rong täna Haapsallu,” ütles Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juht Talis Vare kui uus veerem oli just paika saanud.
Vare sõnul teeb juhtvaguni eriliseks see, et rohkem neid ei ole ega tule. „Kõik ülejäänud on vanametalli läinud,” ütles ta. Ligi kümme aastat tagasi, kui rongid reisijateveo lõpetasid, lubati kõik vanametalli saata. „Täna me lükkame selle kümne aasta taguse uudise ümber,” ütles Vare .
Küsimusele, mis siis Haapsallu jõudnud rongi päästis, vastas Vare: „Aldo,” ja viipas käega GoCrafti raudteeveeremi remondijuhi Aldo Siigi poole. „Aldo on südames hoidnud, et ta vanametalli ei läheks ja meie südames oli ta ka,” rääkis Vare.
Raudteemuuseum saab uue eksponaadi
[caption id="attachment_394556" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu raudteejaam. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Raudtee- ja sidemuuseumi kogu täieneb kolmapäeval uue eksponaadiga, diiselrongi juhtvagun DR1BJ-2717, mis on viimane säilinud seda tüüpi vagun Eestis.
Haapsalu raudteejaam. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Raudtee- ja sidemuuseumi kogu täieneb kolmapäeval uue eksponaadiga, diiselrongi juhtvagun DR1BJ-2717, mis on viimane säilinud seda tüüpi vagun Eestis. 