Silt: Rannarootsi muuseum
Galerii: Rannarootsi jõulumaa viib lapsed päkapikkude töökodadesse
[caption id="attachment_290368" align="alignnone" width="1024"] Jõulumaal olev Hiiu kannel kartis lapsi ja ei tahtnud neile jõululaule mängida. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Rannarootsi muuseumis on jõulumaa, kus erinevates töötubades valmivad piparkoogid, lumememmed ja kindad.
Reede hommikupoolikul oli Rannarootsi muuseumi jõulumaad külastamas Päikesejänku lasteaia 5-6aastased lapsed. Juba jõulumaale sisenedes täitis ninasõõrmed äsja küpsetatud piparkoogi hõng – nii nagu ühel jõulumaal olema peab.
Lapsed jagunesid rühmadesse ja liikusid nelja kuni viie osaliste rongidena seistes üksteise taga ja hoides ees seisvast lapsest kinni mööda erinevaid töötubasid.
Rannarootsi muuseum ehitab jõuluturuks lumememmesid
[caption id="attachment_288882" align="alignnone" width="1152"] Ülo Kalm näitab ligi kolme meetri kõrgust lumememme, millele enne laupäevast jõuluturgu viimast lihvi antakse. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Laupäeval Rannarootsi muuseumis peetavaks Vanasadama jõuluturuks panevad muuseumitöötajad maja ette püsti kaks lumememme, mis jäävad sinna terveks jõuluajaks.
„Kui lund ei ole, siis peab ise selle eest hea seisma, et lume teema elus oleks,” ütles Rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa.
Muuseumi kontorimajas on otsapidi lae külge kinnitatud umbes kolme meetri kõrgune kummipallidest lumememm, millele Raagmaa, muuseumi direktor Ülo Kalm ja teadur Jorma Friberg viimast lihvi annavad. Poole väiksem memm, kollane ämber mütsiks peas, on juba valmis ja ootab ülespanemist.
Galerii: Peaminister tuli paadipõgenikke meenutama
[caption id="attachment_283903" align="alignnone" width="1152"] See teater lõpetas mälestusürituse Rannaroosti muuseumis teatraliseeritud etendusega. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Rannarootsi muuseumi ette paadipõgenike mälestusmärgile jäid põlema kümned mälestusküünlad, kui eile õhtupoolikul meenutati seal 75 aastat tagasi toimunud suurt põgenemist.
Küünla asetas mälestusmärgile ka peaminister Jüri Ratas ning Rootsi ja Soome suursaadikud.
„Tulge, viimane paat läheb,” hõikas vanamoodsais rõivis ja suurrätiga naine kõigile, kes olid mälestushetkelekogunenud. Rannarootsi muuseumi kai äärest läkski paat – osa inimesi mahtus peale, osa aga mitte ja nemad jäid kaldalt järele lehvitama. „Täitsa pisara võttis silma,” tunnistas ajaloolane Juta Holst pärast See teatri väikest lavastust.
Üks, kes 1944. aasta sügisel koos perega Haapsalu Uus-Sadamas viimast põgenikelaeva ootas, oli toona 10aastane Sviby tüdruk Ingrid Tõnts. „Seal oli päris palju inimesi ja me ootasime mitu päeva, aga paati ei tulnudki,” lisas ta. Selle asemel ootas tema peret viis aastat hiljem küüditamine, kust kõik õnneks elu ja tervisega tagasi tulid.
[gallery ids="283853,283854,283855,283856,283857,283858,283859,283860,283861,283862,283863,283864,283865,283866,283867,283868,283869,283870,283871,283872,283873,283874,283875,283876,283877,283878,283879,283880,283881,283882,283883,283884,283885,283886,283887,283888,283889,283890,283891,283892,283893,283894,283895,283896,283897,283898,283899,283900,283901,283902,283903,283904,283905,283906,283907,283908,283909,283910,283911,283912,283913,283914,283915,283916,283917,283918,283919,283920,283921,283922,283923,283924,283925"]