Silt: Rannarootsi muuseum

[gallery ids="475711,475712,475713"]   Rannarootsi muuseum saab suve lõpuks uue katuse, mis muudab muuseumi soojapidavamaks. „Pärast jaanipäeva tuleb plekksepp,” ütles muuseumi juht Ülo Kalm. Selleks ajaks on Kalmu sõnul ehitajal, Sumer Ehitus OÜ-l plaanis korda teha ja soojustada katusealune. Kalm ütles, et pärast remonti on muuseum talviti soojem ja suvel jahedam ning loodetavasti on küttearved väiksemad. „Jääpurikaid enam ei tule, muidu pidi talviti iga päev suuri purikaid murdma, et oleks ohutu,” ütles Kalm. Katuseremonti rahastab kultuuriministeerium. Remont läheb maksma 76 000 eurot, summale lisandub käibemaks. Tööd peavad tehtud olema augusti lõpuks.

[gallery ids="475422,475423,475424,475425,475426,475427,475428,475429,475430,475431,475432,475433,475434,475435"]   Rannarootsi muuseum pidas laupäeval tuulekalapäeva. „120 kilo sokutasin ahju,” ütles Rannarootsi muuseumi juht Ülo Kalm laupäeva keskp

[caption id="attachment_400010" align="alignnone" width="2000"] Tuulehaug. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Täna keskpäevast kutsub rannarootsi muuseum Haapsalus tuulekalapäevale. Rannarootsi muuseumi juht Ülo Kalm ütles, et ahjud pannakse huugama juba kell kaheksa hommikul, et keskpäevaks tuulekala valmis oleks. Neljaks tunniks suitsu läheb 120 kilo tuulehaugi. Tavapärane kogus on 100–150 kilo. „Kui 150, siis peaksime ühe ahjutäie tegema eelmisel

[caption id="attachment_472381" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm on kohtunud Rootsi kuningaga kokku viiel korral. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Rannarootsi muuseum tähistab täna väikese näituse ja tordisöömisega Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi 80. sünnipäeva. Selleks puhuks on muuseumi direktor Ülo Kalm muuseumi kogudest otsinud välja kuningast ja temast perest jutustavad raamatud ja ajalehed, mis kajastavad kuninga ja kuninganna Silvia visiite Läänemaale 1992. ja 2002. aastal. Samuti on väljas eestirootslaste kõrgeim autasu, Pöhli medal, mis 2016. aastal anti ka kuningale ja mille Kalm aasta hiljem ise kuningale üle andis. Täna 80. sünnipäeva t

[caption id="attachment_471771" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi muuseum otsib laadale räime. Foto: Andra Kirna[/caption] Laupäeval kell 12–15 toimub rannarootsi muuseumis taas traditsiooniline Vanasadama turg, kus kauplejad müüvad toidukraami, aga ka käsitööd. Vanasadama turu lahutamatu osa on alati olnud muuseumipere enda pakutav suitsukala. „Meil on aga räimega natuke keeruline. Muidu olnud traditsiooniliselt kevaditi jääräime,” nentis muuseumi direktor Ülo Kalm. Ta oli mitmelt poolt uurinud, kas värsket räime on saada – aga paljudel kalu

[caption id="attachment_471222" align="alignnone" width="1920"] Nüüd Haapsalus elav Tetjana Tovstokora on üks 11 naisest, kelle sõjakogemused on raamatusse jõudnud. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Rannarootsi muuseumis esitleti raamatut „Elamine kõigest hoolimata”, mis võtab kokku 11 Ukraina naise kogemused sõjast aastatel 2014–2022. Esitlusel rääkis enda loo nüüd Haapsalus elav Tetjana Tovstokora, kes on terve elu õpetanud koolis ukraina keelt ja kirjandust. „Okupatsioon on siis, kui sul ei ole õigust elada,” alustas Tovstokora okupatsiooni kirjeldamist. Ja jätkas, et okupatsioon on siis, kui tänaval kõndides peab olema valge lint käe ümber, kui ei ole süüa ega ravimeid, käivad läbiotsimised ja elada tuleb keldris. „Sa elad, aga õiguseta elada,” ütles ta. Tovstokora rääkis enda

[gallery ids="466322,466329,466318,466319,466331,466330,466332,466333,466321,466323,466324,466325,466327,466328,466337,466338,466339,466353,466354,466341,466342,466343,466336,466316,466344,466334,466335,466317,466315,466360,466355,466356,466357,466358,466361,466362,466363,466364,466352"]   Rannarootsi muuseumis peeti laupäeval talvist perepäeva ja Vanasadama turgu. Huvilised said sõita tõukekelkudega, uudistada vabatahtlike merepäästjate tiivikliugurit osta toidukraami ja käsitööd ning teha muud põnevat. Enne, kui tiivikliuguriga Haapsalu Tagalahe jääle sõitma mindi tuli masin kõigepealt jää küljest lahti saada. Sõiduk oli nimelt sinna kinni külmunud. Merepäästjatel õnnestus ti

[caption id="attachment_466193" align="alignnone" width="1920"] Perepäev Rannarootsi muuseumis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeval kella 12-14 peetakse Rannarootsi muuseumis talvist perepäeva ja Vanasadama turgu. „Üle mitme aasta on Haapsalu Tagalahel korralik jää ja oleme põhimõtteliselt kõik perepäeva tegevused jääle planeerinud,“ rääkis Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm. Tema sõnul saab jääl võistelda tõukekelgu- ja salvokelgusõidus, proovida tandemsuuski ning kohal peaks olema ka päästekoerad. „Arvatavasti saab lastele koertega kelgusõitu teha,“ mainis Kalm. Lisaks peaks politsei tooma sinna oma lumesaani ja merepäästjad hüdrokopteri. „Süütame lõkke, et oleks võimalu

[caption id="attachment_462444" align="alignnone" width="1920"] Foto: Kaire Reiljan[/caption] Rannarootsi muuseumi tosinast paadist said kaheksa nüüd talvel varju alla, kui avati muinsuskaitseameti toel valminud paadimaja. Paadimaja ehitamiseks sai rannarootsi muuseum muinsuskaitseameti muuseumikiirendi taotlusvoorust üle 55 600 euro. Mitte küll esimesel katsel, kuid nagu ütles SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn, on muuseumi paadimaja hea näide sellest, et kunagi ei tasu esimese äraütlemise peale alla anda. Paadimajas on vaatamist nii sees kui ka väljas. Kui sisemist ekspositsiooni pääseb külastama muuseumipiletiga, siis esikülje kattel olev fotonäitus on vaadata ööpäev läbi ja täiesti tasuta. Katte tarvis on muuseumi teadur ja paadimeister Jorma Friberg välja otsinud vanad fotod ja kaardid, mis tutvustavad Vanasadama varasemat ajalugu. Rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalmu sõnul on Friberg teinud muuseumide ja arhiivide pildigaleriides väga põhjalikku tööd ning leidnud fotosid, mida varem pole kusagil avaldatud. Vanimal, 1798. aastast pärit kaardi on näha, et praegune holmidepealne koosneski paarsada aastat tagasi väikestest saarekestest ehk root

Rannarootsi muuseumi näitusemaja teisel korrusel avatud näitusel on väljas kümneid päkapikke: suuri ja väikesi, ise tehtuid ja tööstuslikult toodetud, puust, savist või hoopis riidest-lõng