Silt: Rannarootsi muuseum
Muuseum loodab turule räimi saada
[caption id="attachment_471771" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi muuseum otsib laadale räime. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval kell 12–15 toimub rannarootsi muuseumis taas traditsiooniline Vanasadama turg, kus kauplejad müüvad toidukraami, aga ka käsitööd. Vanasadama turu lahutamatu osa on alati olnud muuseumipere enda pakutav suitsukala.
„Meil on aga räimega natuke keeruline. Muidu olnud traditsiooniliselt kevaditi jääräime,” nentis muuseumi direktor Ülo Kalm. Ta oli mitmelt poolt uurinud, kas värsket räime on saada – aga paljudel kalu
Ukrainlaste sõjakogemus koondus raamatuks
[caption id="attachment_471222" align="alignnone" width="1920"] Nüüd Haapsalus elav Tetjana Tovstokora on üks 11 naisest, kelle sõjakogemused on raamatusse jõudnud. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Rannarootsi muuseumis esitleti raamatut „Elamine kõigest hoolimata”, mis võtab kokku 11 Ukraina naise kogemused sõjast aastatel 2014–2022.
Esitlusel rääkis enda loo nüüd Haapsalus elav Tetjana Tovstokora, kes on terve elu õpetanud koolis ukraina keelt ja kirjandust. „Okupatsioon on siis, kui sul ei ole õigust elada,” alustas Tovstokora okupatsiooni kirjeldamist. Ja jätkas, et okupatsioon on siis, kui tänaval kõndides peab olema valge lint käe ümber, kui ei ole süüa ega ravimeid, käivad läbiotsimised ja elada tuleb keldris. „Sa elad, aga õiguseta elada,” ütles ta.
Tovstokora rääkis enda
Galerii: Talvine perepäev ja Vanasadama turg Rannarootsi muuseumis
[gallery ids="466322,466329,466318,466319,466331,466330,466332,466333,466321,466323,466324,466325,466327,466328,466337,466338,466339,466353,466354,466341,466342,466343,466336,466316,466344,466334,466335,466317,466315,466360,466355,466356,466357,466358,466361,466362,466363,466364,466352"]
Rannarootsi muuseumis peeti laupäeval talvist perepäeva ja Vanasadama turgu.
Huvilised said sõita tõukekelkudega, uudistada vabatahtlike merepäästjate tiivikliugurit osta toidukraami ja käsitööd ning teha muud põnevat. Enne, kui tiivikliuguriga Haapsalu Tagalahe jääle sõitma mindi tuli masin kõigepealt jää küljest lahti saada. Sõiduk oli nimelt sinna kinni külmunud. Merepäästjatel õnnestus ti
Rannarootsi muuseumis on laupäeval perepäev
[caption id="attachment_466193" align="alignnone" width="1920"] Perepäev Rannarootsi muuseumis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Laupäeval kella 12-14 peetakse Rannarootsi muuseumis talvist perepäeva ja Vanasadama turgu. „Üle mitme aasta on Haapsalu Tagalahel korralik jää ja oleme põhimõtteliselt kõik perepäeva tegevused jääle planeerinud,“ rääkis Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm.
Tema sõnul saab jääl võistelda tõukekelgu- ja salvokelgusõidus, proovida tandemsuuski ning kohal peaks olema ka päästekoerad. „Arvatavasti saab lastele koertega kelgusõitu teha,“ mainis Kalm. Lisaks peaks politsei tooma sinna oma lumesaani ja merepäästjad hüdrokopteri. „Süütame lõkke, et oleks võimalu
Rannarootsi muuseumi paadid said oma maja
[caption id="attachment_462444" align="alignnone" width="1920"] Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Rannarootsi muuseumi tosinast paadist said kaheksa nüüd talvel varju alla, kui avati muinsuskaitseameti toel valminud paadimaja.
Paadimaja ehitamiseks sai rannarootsi muuseum muinsuskaitseameti muuseumikiirendi taotlusvoorust üle 55 600 euro. Mitte küll esimesel katsel, kuid nagu ütles SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn, on muuseumi paadimaja hea näide sellest, et kunagi ei tasu esimese äraütlemise peale alla anda.
Paadimajas on vaatamist nii sees kui ka väljas. Kui sisemist ekspositsiooni pääseb külastama muuseumipiletiga, siis esikülje kattel olev fotonäitus on vaadata ööpäev läbi ja täiesti tasuta. Katte tarvis on muuseumi teadur ja paadimeister Jorma Friberg välja otsinud vanad fotod ja kaardid, mis tutvustavad Vanasadama varasemat ajalugu.
Rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalmu sõnul on Friberg teinud muuseumide ja arhiivide pildigaleriides väga põhjalikku tööd ning leidnud fotosid, mida varem pole kusagil avaldatud.
Vanimal, 1798. aastast pärit kaardi on näha, et praegune holmidepealne koosneski paarsada aastat tagasi väikestest saarekestest ehk root
Muuseum pani päkapikud näitusele
Rannarootsi muuseumi näitusemaja teisel korrusel avatud näitusel on väljas kümneid päkapikke: suuri ja väikesi, ise tehtuid ja tööstuslikult toodetud, puust, savist või hoopis riidest-lõngHaapsalu naised punuvad neljandat aastat varjevõrke
[caption id="attachment_459050" align="alignnone" width="1920"]
Rannarootsi muuseumis on valmimas 271. varjevõrk. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kolme ja poole aastaga on Haapsalus võrkudeks punutud üle 8000 ruutmeetri mõrralina – ligi kümnendik sellest, mis sõja algusest peale Eestist Ukrainasse on saadetud.
„Viimane info oli, et väga palju võrke on vaja. Et mida kiiremini teete, seda parem,” ütles rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa Lääne Elule. Kuigi punumispaiku jääb Eestis järjest vähemaks, pole rannarootsi muuseumis 2022. aasta kevadest peale midagi muutunud – ikka põimivad naised valge veetoru küljes rippuva mõrralina silmadesse porikarva riideribasid.
„Võibolla päris alguse poole oli päevi, kui kedagi ei olnud, aga enam mitte. Keegi ikka käib läbi, kasvõi lõikab natuke,” mä
Rannarootsi muuseumis on valmimas 271. varjevõrk. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kolme ja poole aastaga on Haapsalus võrkudeks punutud üle 8000 ruutmeetri mõrralina – ligi kümnendik sellest, mis sõja algusest peale Eestist Ukrainasse on saadetud.
„Viimane info oli, et väga palju võrke on vaja. Et mida kiiremini teete, seda parem,” ütles rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa Lääne Elule. Kuigi punumispaiku jääb Eestis järjest vähemaks, pole rannarootsi muuseumis 2022. aasta kevadest peale midagi muutunud – ikka põimivad naised valge veetoru küljes rippuva mõrralina silmadesse porikarva riideribasid.
„Võibolla päris alguse poole oli päevi, kui kedagi ei olnud, aga enam mitte. Keegi ikka käib läbi, kasvõi lõikab natuke,” mäRannarootsi muuseum kutsub keeleringi
[caption id="attachment_457649" align="alignnone" width="1920"]
Rootsikeelseid vestlusi juhivad muuseumipedagoog Lydia Kalda ja ajakirjanik Kaire Reiljan. Foto Toivo Tomingas[/caption]
Pärast viieaastast pausi alustab rannarootsi muuseumis taas rootsi keele vestlusgrupp, mida veavad muuseumipedagoog Lydia Kalda ning Lääne Elu ajakirjanik ja Haapsalu giid Kaire Reiljan.
„Ootame muuseumi inimesi, kes varem on rootsi keelt õppinud. Meil ei ole keelekursus, vaid vestlusring. Võib ka esialgu niisama kuulama tulla, kedagi me rääkima ei sunni. Kui päris hätta jääb, tuleme ikka appi,” rääkis Kalda.
Enne koroonaperioodi, kui vestlusgrupp koos käis, oli Kalda sõnul enamasti kohal viis kun
Rootsikeelseid vestlusi juhivad muuseumipedagoog Lydia Kalda ja ajakirjanik Kaire Reiljan. Foto Toivo Tomingas[/caption]
Pärast viieaastast pausi alustab rannarootsi muuseumis taas rootsi keele vestlusgrupp, mida veavad muuseumipedagoog Lydia Kalda ning Lääne Elu ajakirjanik ja Haapsalu giid Kaire Reiljan.
„Ootame muuseumi inimesi, kes varem on rootsi keelt õppinud. Meil ei ole keelekursus, vaid vestlusring. Võib ka esialgu niisama kuulama tulla, kedagi me rääkima ei sunni. Kui päris hätta jääb, tuleme ikka appi,” rääkis Kalda.
Enne koroonaperioodi, kui vestlusgrupp koos käis, oli Kalda sõnul enamasti kohal viis kunRannarootsi muuseum pidas rannarootsi päeva
[gallery ids="451373,451372,451371,451370,451369,451368,451367,451366,451365,451364,451363,451362,451361,451360,451359,451358,451357,451356,451355,451354,451353,451352,451351,451350"]
Esimest korda astus just täna, rannarootsi päeval üles Duo
Noarootsi lapsed ehtisid meiupuu
[gallery ids="450339,450340,450341,450342,450343,450344,450345,450346"]
Haapsalu Vanasadamasse rannarootsi muuseumi juurde on jaanipäeva eel püstitatud meiupuu. Lehevanikutega ehitud meiupuu tipus troonib eestirootslaste sinimustkollane lipp.
Rannarootsi muuseumi juures oleva meiup











