-1.1 C
Haapsalu
Laupäev, 20. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Raina jeeberg

Silt: raina jeeberg

Läänemaa rannakalurid koostasid uue kalandusstareegia

[caption id="attachment_396402" align="alignnone" width="1920"] Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Kui Raina Jeeberg detsembris 2020 rannakalurite seltsi tegevjuhiks sai, oli tema üks esimesi tööülesandeid uue kalandusstrateegia koostamine. Nüüd on strateegia aastateks 2023–2030 kaante vahel ja 21. märtsil kinnitas selle MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi üldkogu. „Tänaseks on dokument esitatud PRIA-le vastavuskontrolliks ja edasi regionaal- ja põllumajandusministeeriumile hindamiseks,” ütles Jeeberg.

Rannakalurid otsivad uut juhti

[caption id="attachment_317285" align="alignnone" width="1152"] Raina Jeeberg. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa rannakalurite seltsi juhtinud Raina Jeeberg lahkub ametist, selts otsib uut tegevjuhti. „Võtan lihtsalt uued väljakutsed vastu. Aga nendest praegu veel hea meelega ei räägiks,” lausus Jeeberg.

Läänemaa kalurid pelgavad liiga kiiret digipööret

[caption id="attachment_412768" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa kaluri Taavi Suitsbergi hinnangul võiksid uued nõuded hakata kehtima mitte enne, kui aasta pärast. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Regionaal- ja põllumajandusministeerium tahab, et uuest aastast hakkaksid kalurid püügiandmeid edastama ainult digitaalselt, Läänemaa kalurid aga pole nii kiire üleminekuga nõus. Läinud nädalal tutvustasid regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalapüügi korralduse valdkonnajuht Kristi Ilves ja peaspetsialist Keno Kaasiksoo Läänemaa kaluritele programmi PERK, mille kaudu peavad kalurid 1. jaanuarist hakkama esitama püügiandmeid. Läänemaa kaluri Taavi Suitsbergi sõnul on aga programmi esmasest tutvustamisest kaluritele selle kasutusele võtmiseni liiga vähe aega. „Kiiresti ja poolvägisi,” ütles Suitsberg. 1. jaanuarist peavad kalurid enne merele minekut registreerima nutiseadmega sadamast väljumise ja sadamasse naastes hinnangulised püügikogused. Aega lossimiseks ja saagi kaalumiseks on ööpäev. Süsteemi tuleb kirja panna ka kalade esmamüük ja vedu. Samu andmeid tuli seni esitada kord kuus paberkandjal.

Pärnakate lubamine Matsallu kala püüdma tuli Lääneranna kaluritele tuli halva üllatusena

[caption id="attachment_5897" align="alignnone" width="480"] Mitmed Puises tegutsevad rannakalurid ja turismiettevõtjad on oma tegevuseks saanud toetust Euroopa Kalandusfondist. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Neljapäeval andis valitsus loa, et järgmisest aastast võivad lisaks Läänemaa lubadega kaluritele Matsalu lahes kala püüda ka Pärnumaa lubadega kalurid.

Matsalu kaitse-eeskiri jätab kalurite paadid kaldale

[caption id="attachment_362568" align="alignnone" width="2000"] Kui kalurid enam praegustes püügipaikades kala püüda ei saa, tuleb paadid kaldale tõmmata. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Matsalu plaanitav uus kaitse-eeskiri jätab rangete piirangute tõttu Topu kalurid tööta. Kui seni on kutselised kalurid saanud teatud piirangutega Puisest kirdes asuva Tauksi saare ja seda ümbritsevate rahude juures kala püüda, siis uue kaitse-eeskirja järgi oleks see aasta ringi keelatud. Samas on Tauksi saare ümbrus olnud Topu kalurite traditsiooniline püügikoht. Muudatus puudutab kümmekonda selle kandi kalameest. „Topu kaluritelt kaoks 80 protsenti senistest püügivõimalustest,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimees ja Puise kalasadama seltsi juht Taavi Suitsberg.

Kalasadamate päev tõi aukohale kala ja kalurid

[caption id="attachment_361571" align="alignnone" width="2000"] Laupäeval sai Puises värsket kala osta otse paadist. Muidu õnnestub seda teha vaid siis, kui mõne kaluriga sõprust pidada. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kalasadamate päeval, millest Läänemaal võtsid osa Dirhami, Sviby, Puise ja Virtsu sadamad, oli nii ilma, rahvast kui ka kala. Dirhami sadama omanik ja päeva korraldaja Dirhamis, Mart Vahtel ütles, et kalasadamate päev on ette nähtud selleks, et Eesti rahvas uuesti räime sööma õpetada. Sellega oli nõus ka Läänemaa rannakalanduse seltsi tegevjuht Raina Jeeberg. „Ise käisin kalasadamate päeval Puises, Virtsus ja Dirhamis. Võin öelda, et kala vastu oli huvi küll. Aga sain kinnitust sellele, et värsket kala ostab pigem vanem generatsioon. Noorem sööb rohkem juba väärindatud kala,” ütles ta.

Kriisid kasvatavad kaitseliidu ja naiskodukaitse liikmeskonda

[caption id="attachment_359149" align="alignnone" width="2000"] Naiskodukaitsega liitudes võib valida püssiga metsas käimise, supikeetmise ja veel mitme tegevuse vahel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Ukrainas alanud sõda on kasvatanud huvi kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitumise vastu ka Läänemaal. Eestis on sel aastal kaitseliiduga liitunud juba üle 1000 inimese ja avaldusi tuleb iga päev juurde. Kaitseliidu Lääne maleval on liikmeid umbes 900, neist veidi alla veerandsaja on uued liikmed. Lääne maleva pealiku Andres Välli sõnul praegu menetlemises veel 10–15 avaldust. Menetlemine tähendab, et kaitseliitu astuda soovijate kohta tehakse taustakontroll ja näiteks kriminaalse minevikuga inimesi vastu ei võeta. Liitujate keskmist vanust ei osanud Välli nimetada, kuid tema hinnangul on tegemist pigem nooremate inimestega.

Rannakalureid juhib Raina Jeeberg

Vald teeb Taebla aiamaad korda

Risti veetorni pilet maksab kaks eurot