Silt: prügi
12
Juhtkiri: prügi sorteerima
Kolme kuu pärast alustab Haapsalus uus jäätmevedaja uute hindadega. Kellelegi ei tohiks tulla üllatusena, et segaolmejäätmete hind kahekordistub. On teada, et praegune jäätmete äraveo hind on alla omahinna, sest nelja aastaga on suurenenud kõik kulud, kuid hankes kokku lepitud hinda pole tohtinud muuta. Samuti on üle riigi võetud eesmärgiks panna inimesi senisest enam prügi sorteerima – ka sellele aitab kaasa segaprügi kõrgem maksustamine.
Uuel aastal kehtima hakkavad jäätmeveohinnad võiksidki panna elanikud senisest rohkem oma jääke sorteerima. Ometi tundub, et prügiveohinna kaudu sorteerima suunamine mõjutab rohkem eramajaomanikke kui kortermajades elavaid inimesi, kus sorteerimisnõudeid on siiski rohkem kui eramajade puhul. Kui kortermajas üks elanik sordib prügi ja teine ei kavatsegi seda tegema 
Haapsalu saab uue prügivedaja
[caption id="attachment_283809" align="alignnone" width="1920"]
Järgmisest aastast on Haapsalus uus prügivedaja. Foto: Arhiiv[/caption]
Järgmisest aastast hakkab haapsallaste prügi vedama Eesti Keskkonnateenused, kes soovib aga tööle asuda hankes määratust kuu aega hiljem.
Haapsalu linnavalitsusele esitatud taotluses põhjendab ettevõtte juhatuse liige Bruno Tammaru teenusega alustamise kuu võrra edasi lükkamist sellega, et neil on vaja kolmekuulist ettevalmistusperioodi, mille jooksul töödeldakse jäätmevaldajate registri andmeid, pannakse paika logistika, veetakse kohale uued mahutid, kogutakse väravate ja jäätmemajade võtmeid, korraldatakse keskkonnajaama töö ning värvatakse uued autojuhid ja laadijad.
Taotluses seisab, et ettevõtte eesmärk on vältida kiirustamisega tekkinud probleeme, mis 1. jaanuaril alustades
Järgmisest aastast on Haapsalus uus prügivedaja. Foto: Arhiiv[/caption]
Järgmisest aastast hakkab haapsallaste prügi vedama Eesti Keskkonnateenused, kes soovib aga tööle asuda hankes määratust kuu aega hiljem.
Haapsalu linnavalitsusele esitatud taotluses põhjendab ettevõtte juhatuse liige Bruno Tammaru teenusega alustamise kuu võrra edasi lükkamist sellega, et neil on vaja kolmekuulist ettevalmistusperioodi, mille jooksul töödeldakse jäätmevaldajate registri andmeid, pannakse paika logistika, veetakse kohale uued mahutid, kogutakse väravate ja jäätmemajade võtmeid, korraldatakse keskkonnajaama töö ning värvatakse uued autojuhid ja laadijad.
Taotluses seisab, et ettevõtte eesmärk on vältida kiirustamisega tekkinud probleeme, mis 1. jaanuaril alustades
Ragn-Sells lõpetab kodudest pakendiveo
[caption id="attachment_424846" align="alignnone" width="1920"]
Paari nädala jooksul selgub, kas pakendiveo kodudest võtab üle Eesti Keskkonnateenused või tuleb pakendeid hakata viima avalikesse kogumiskohtadesse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Prügifirma Ragn-Sells andis läinud nädala neljapäeval teada, et lõpetab Läänemaal korter- ja eramajade juurest pakendite tasuta veo, Haapsallu võib tulla teine vedaja.
Seni vedas prügifirma pakendeid tasuta ära nii korteriühistutelt, kellel olid pakendikonteinerid, kui pakkus ka eramajadele pakendi- ehk kollase koti teenust. 2. mail teatas aga prügifirma, et lõpetab 1. juunist teenuse ja pakendid veetakse Läänemaal viimast korda ära mais. Ettevõte viib korteriühistute juurest ära ka pakendikonteinerid. „Halvimal juhul tuleb pakendeid pool aastat avalikesse kogumiskohtadesse viia,” ütles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu esmaspäeval.
Paari nädala jooksul selgub, kas pakendiveo kodudest võtab üle Eesti Keskkonnateenused või tuleb pakendeid hakata viima avalikesse kogumiskohtadesse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Prügifirma Ragn-Sells andis läinud nädala neljapäeval teada, et lõpetab Läänemaal korter- ja eramajade juurest pakendite tasuta veo, Haapsallu võib tulla teine vedaja.
Seni vedas prügifirma pakendeid tasuta ära nii korteriühistutelt, kellel olid pakendikonteinerid, kui pakkus ka eramajadele pakendi- ehk kollase koti teenust. 2. mail teatas aga prügifirma, et lõpetab 1. juunist teenuse ja pakendid veetakse Läänemaal viimast korda ära mais. Ettevõte viib korteriühistute juurest ära ka pakendikonteinerid. „Halvimal juhul tuleb pakendeid pool aastat avalikesse kogumiskohtadesse viia,” ütles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu esmaspäeval. Juhtkiri: vältimatu pakend
Eramajapidamistele mõeldud kollase pakendikoti tasuta ära viimine ja korteriühistutele mõeldud pakendikonteineri tasuta tühjendamine olid head näited sellest, kuidas panna inimesed lihtsa vaevaga prügi sortima. On ju pakendid need, mis moodustavad tekkivatest jäätmetest enamuse. Tänu sellele sai olmeprügikonteineri tühjendamist tellida harvem ja see andis tunda ka prügiarvetes, sest osa jäätmetest viidi ära tasuta. 
Haapsalu Tagalahte satub aastas tuhandeid konisid
[caption id="attachment_307870" align="aligncenter" width="2000"]
Haapsallanna Riina Ilves uuris koos lapselaste Oskari ja Mia Marthaga kõnniteele kirjapandut. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kolmapäeval ilmusid Haapsalu tänavaile kirjad „Meri algab siit” – algas üle-eestiline kampaania, takistamaks konide jõudmist merre ja jõgedesse.
„Ekslik on arvamus, et sajuvett puhastatakse veepuhastusjaamades,” ütles Tartu ülikooli merebioloogia vanemteadur Helen Orav-Kotta.
Suitsetajana pole ka minu südametunistus puhas – olen isegi just seda arvates poetanud aeg-ajalt suitsukoni kanalisatsiooniresti. Enam ma seda ei tee. Eestis vihma- ja lumesulamisvett ei puhastata ja kõik, mis tänaval vedeleb, jõuab varem või hiljem loodusesse – merre, jõgedesse-järvedesse ja sealt edasi inimese toidulauale. Lääne Eluga rääkides kõndis Orav-Kotta parasjagu trammipeatusest Telliskivi loomelinnaku poole. „Peale suitsukonide kilekotitükid, kummikindatükid, näts,” loetles ta tänaval nähtud prahti.
Just prügi maha loopimise tagajärgedele sel nädalal alanud kampaania tähelepanu juhibki – 15 linnas tähistavad hoiatused kokku tuhandet kaevuluuki. Haapsalus on tähistatud 12 kaevuluuki, mis tuletavad meelde, et iga maha poetatud koni jõuab otseteed Tagalahte.
Haapsallanna Riina Ilves uuris koos lapselaste Oskari ja Mia Marthaga kõnniteele kirjapandut. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kolmapäeval ilmusid Haapsalu tänavaile kirjad „Meri algab siit” – algas üle-eestiline kampaania, takistamaks konide jõudmist merre ja jõgedesse.
„Ekslik on arvamus, et sajuvett puhastatakse veepuhastusjaamades,” ütles Tartu ülikooli merebioloogia vanemteadur Helen Orav-Kotta.
Suitsetajana pole ka minu südametunistus puhas – olen isegi just seda arvates poetanud aeg-ajalt suitsukoni kanalisatsiooniresti. Enam ma seda ei tee. Eestis vihma- ja lumesulamisvett ei puhastata ja kõik, mis tänaval vedeleb, jõuab varem või hiljem loodusesse – merre, jõgedesse-järvedesse ja sealt edasi inimese toidulauale. Lääne Eluga rääkides kõndis Orav-Kotta parasjagu trammipeatusest Telliskivi loomelinnaku poole. „Peale suitsukonide kilekotitükid, kummikindatükid, näts,” loetles ta tänaval nähtud prahti.
Just prügi maha loopimise tagajärgedele sel nädalal alanud kampaania tähelepanu juhibki – 15 linnas tähistavad hoiatused kokku tuhandet kaevuluuki. Haapsalus on tähistatud 12 kaevuluuki, mis tuletavad meelde, et iga maha poetatud koni jõuab otseteed Tagalahte.
Prügi kolib linnast metsa
[caption id="attachment_299925" align="alignnone" width="1024"]
Aheldatud prügikast Paralepa metsas. Lemmi Kann[/caption]
Kuna üritusi tuleb sel aastal vähem kui tavaliselt, jääb suvel Haapsalus tekkimata umbes 20 tonni prügi, samas jõuab seda nüüd rohkem terviseradadele ja metsadesse, sest inimesed käivad rohkem looduses.
Juba mõnda aega on liiklus Paralepa metsa terviserajal tihedam kui varasematel aastatel, sest eriolukorra tõttu otsivad inimesed tegevust. Koos inimestega on Paralepa terviseraja ja ka Uuemõisast Rohukülani ulatuva kergeliiklustee äärtesse tekkinud prügi. Peamiselt on tegu suitsukonide, toidupakendite, pudelite, väikeste kilekottide ja salvrättidega. Prügi kontsentratsioon on suurem just pinkide ümbruses, kuhu istutakse jalga puhkama. Ühtegi prügikasti kummagi tee ääres eelmisel nädalal polnud.
Aheldatud prügikast Paralepa metsas. Lemmi Kann[/caption]
Kuna üritusi tuleb sel aastal vähem kui tavaliselt, jääb suvel Haapsalus tekkimata umbes 20 tonni prügi, samas jõuab seda nüüd rohkem terviseradadele ja metsadesse, sest inimesed käivad rohkem looduses.
Juba mõnda aega on liiklus Paralepa metsa terviserajal tihedam kui varasematel aastatel, sest eriolukorra tõttu otsivad inimesed tegevust. Koos inimestega on Paralepa terviseraja ja ka Uuemõisast Rohukülani ulatuva kergeliiklustee äärtesse tekkinud prügi. Peamiselt on tegu suitsukonide, toidupakendite, pudelite, väikeste kilekottide ja salvrättidega. Prügi kontsentratsioon on suurem just pinkide ümbruses, kuhu istutakse jalga puhkama. Ühtegi prügikasti kummagi tee ääres eelmisel nädalal polnud. 