1.1 C
Haapsalu
Kolmapäev, 21. veebruar 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Priit põldma

Silt: priit põldma

Saueaugu suvelavastus: taeva alt pudeneb pilte

[caption id="attachment_405589" align="alignnone" width="696"] Mirjam (Grete Jürgenson), Erik (Sander Roosimägi) ja Vahur (Andres Mähar). Foto: Rebeca Parbus[/caption] Saueaugu teatritalu suvelavastus „Kotka tee taeva all” vestab igatsusest, mille ühe inimese paleus teistesse jätab. Hiljaaegu Ela ja Sära stipendiumiga pärjatud Priit Põldma „Kotka tee taeva all” paneb punkti Saueaugul mängitud kirjandusloolisele triloogiale – 2018 „Ilmavõõras” Uku Masingu ja Jaan Kaplinski ainetel, 2021 „Kadunud kodu” Ernst Enno ainetel ja nüüd siis „Kotka tee taeva all”, mis tõukus algselt Nikolai Baturinist, kellest jäid lõpuks vaid kirjad, isa kirjad, mida ema lastele ette loeb. Põldma on kõikide teksti autor, „Kadunud kodu” lavastas ta kahasse Margus Kasterpaluga, nüüd siis kõik üksi. Igatsust on Põldma käsitlenud ka kahes varasemas tükis, aga see on olnud konkreetsem, defineeritum, ühe või teise looja elu- või loomelooline, tänavune on kolme kokkuvõte, üldistus.

Saueaugu teatritalu valmistub esietenduseks

[gallery ids="403893,403894,403895,403908"]   Teisipäeva pärastlõunal karjatab tuul taeva all tinaseid pilvi ja kuused maja taga kohisevad nii valjusti, et nende hääl kostab proovisaali ära. Poolteist tundi hiljem siristab lauda taga rohu sees ritsikas. Selle suve esimene. Juulikuu hari pole veel õieti käes, aga ritsikas siristab kadu, nagu oleks tal kuskile kiire. Varsti-varsti kääksatab uks ja kuuri alt imbub udu, mähib teatritalu endasse ning summutab tasandikkude helina. Põlispimedus võtab maad. Aga mitte veel. Veel on aega. Veel kostab proovisaali kuusekohin ja kulunud ümbrises vinüülplaat igatseb grammofoninõela järele, et teatritalu vanas noorkarjalaudas kõlaks 1930. aastate tantsupala. Teatritrupp on teel esietenduse poole, nagu on suvehari murdumas sügisesse. Kõik on midagi muud. „Kõik on midagi muud,“ ütleb Andres Mähar, Vahur, kuulsa kirjaniku poeg.

Galerii: Saueaugu „Ilmavõõras” sai inspiratsiooni Masingu ja Kaplinski loost

[caption id="attachment_244038" align="aligncenter" width="900"] "Ilmavõõra" proov Saueaugu teatritalus. Foto: Urmas Lauri[/caption] 2018. aasta 10. juuli pärastlõunal valitseb Saueaugu teatritalu õue peal lämmatav äikese-eelne kuumus. Pärn õitseb ja sumiseb mesilastest. Õu on lage ja tühi, aga see on näiline nagu Saueaugul ikka. Juba ilmub nurga tagant stammnäitleja Aleksander Eelmaa, külg ees ja sigaret näpus, teretab häbelikult ning libiseb proovisaali paokil ukse vahelt sisse. Seest kostab summutatud hääli. Õues pika puust laua peal lebab lahtine tekstiraamat. Esietenduseni on 19 päeva. 28. juulil rullub vaatajate ees lahti „Ilmavõõras” – lugu luulest, armastusest ja kosmosest. Või igatsusest, nagu ütleb noor dramaturg, kevadel lavaka lõpetanud Priit Põldma, kes oli „Ilmavõõrast” neli aastat endas kandud. Kaks aastat kutsus teatritalu peremees Margus Kasterpalu Põldmad Saueaugule lavastama ja tasapisi hakaks ka „Ilmavõõras” kuju võtma. Tänavu toimetavadki Saueaugul noored. „Ilmavõõra” lavastab Ringo Ramul Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 11. lennust, lõpetas mullu. Mängivad Grete Jürgenson (Estri osas) samast lennust ja (Vidriku osas) Elar Vahter, kes on Viljandis 4. kursuse tudeng. Muidugi ei saa noored vanadeta hakkama. Eelmaa, kelleta pole Saueaugu suvi üldse mingi õige suvi – aga sellist ei ole olnud – mängib Meistrit, ja Garmen Tabor meistri abikaasat Ellenit.