Silt: pille kaisel

[caption id="attachment_413954" align="alignnone" width="1920"] Metsküla algkool. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Väike Metsküla kool vajab hädasti raha, et õppeaasta lõpuni vastu pidada, ja korraldab 8. märtsil annetuste kogumiseks heategevuskontserdi „Koolitunne“. Metsküla koolijuht Pille Kaisel ütles, et kool vajab 40 000 eurot, et kevadeni välja tulla. Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud kooli ei toeta riik ega kohalik omavalitsus ja 1. septembrist peale on seal kooli peetud annetuste toel.

[caption id="attachment_420729" align="alignnone" width="1280"] Vesse Alanurm. Foto: erakogu[/caption] Metsküla kooli 6. klassi õpilane Vesse Alanurm tuli nutispordi matemaatika eelvõistlusel 1500 osaleja seas Eesti parimaks ja pääses Lääne-Eesti piirkonna finaalvõistlusele 19. märtsil Käinas. „Tagasihoidlik, tubli noormees,“ iseloomustas poissi Metsküla koolijuht ja tema matemaatikaõpetaja Pille Kaisel. „Tunnis kõik, mis ette annad, teeb kohe ära.“

[caption id="attachment_420049" align="alignnone" width="1920"] Koolitöö läheb Metskülas edasi kohtuotsusest sõltumata. Foto: Kaarel Kaisel[/caption] Kuigi Tallinna halduskohus andis teisipäeval õiguse kohalikule omavalitsusele, läksid Metsküla lapsed järgmisel hommikul kooli nagu ikka. „Tunnid algasid kell kaheksa nagu tavaliselt,“ ütles Metsküla koolijuht Pille Kaisel Lääne Elule. Päev ise oli küll veidi teistsugune: Kaisel käis kolme õpilasega piirkondlikul matemaatikaolümpiaadil Pärnu-Jaagupis, aga ainevõistlusedki on Metsküla laste igapäevaelu osa. Neid on võidetud igal aastal ja küllap võidetakse ka tänavu, kuigi kool on vallavolikogu otsusega suletud ja kohus leidnud, et kohalikul omavalitsusel oli selleks õigus. „Kõik on nii, nagu poleks eilset päeva olnudki,“ ütles Kaisel.

[caption id="attachment_419296" align="alignnone" width="1920"] Metsküla kooli lapsed ja õpetajad Penijõel. Kaarel Kaisel[/caption] Kõik Metsküla kooli lapsed osalesid RMK korraldatud õpilaskonverentsil Penijõel, kus Matsalu rahvuspargi teemal ettekannetega tähistati märgalade päeva. „Just praegu sai läbi, lapsed läksid laiali. Ütlemata tore oli,“ sõnas konverentsi üks korraldajaid Helle Veltman täna pärastlõunal. Lääneranna valla koolidele korraldatud konverentsil osales kaks kooli. Kõmsi koolist oli kohal kaks last, Metsküla oli kohal täies koosseisus. „Lapsed, vanemad, õpetajad,“ ütles Veltman.

[caption id="attachment_391895" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavolikogu liikme Raul Oberschneideri eelnõu Metsküla kooli ennistamiseks jäeti volikogu päevakorrast välja. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi Lääneranna vallavolikogu liige Raul Oberscneider esitas Metsküla kooli ennistamise eelnõu aegsasti, ei võetud seda homse volikogu istungi päevakorda. Segadus, kas volinikud hakkavad Metsküla kooli saatust homme arutama või mitte, päädis Oberscneideri suureks jahmatuseks Lääneranna vallavolikogu esimehe, advokaat Armand Reinmaa kinnitusega Lääne Elule, et seda ei juhtu. Reinmaa ütles Lääne Elule meili teel, et päevakorda seda esitatud ei ole. „Kuivõrd vallasekretär peab eelnõu üle vaatama ja arvamust avaldama ning vallavalitsus peab samuti andma eelnõule arvamuse kümne päeva jooksul. Seetõttu saab varasemalt arutada eelnõu koos kõigi asjaomaste arvamustega märtsikuu volikogus,“ edastas Reinmaa meili teel. Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ütles Lääne Elule teisipäeval, et tema teada eelnõu päevakorras ei ole, sest seiskohti pole kujundatud. Sama märkisid Saare ja Lääneranna haridusjuht Jane Mets eilsel haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul: vallavalitsus ei jõua seisukohta kujundada. Metsküla koolijuhi Pille Kaiseli sõnul on see otsitud põhjus ja vallajuhid venitavad meelega. „Aeg oli piisav. Eelnõu ei olnud esitatud nii, et eile saadeti homseks,“ ütles Kaisel Lääne Elule teisipäeval. Oberscneider esitas Metsküla kooli ennistamise eelnõu 1. veebruari öösel, üle nädala aja enne volikogu istungit. Teisipäeva õhtul arutas seda ka volikogu haridus- ja kultuurikomisjon, kes ennistamist ei toeta: ennistamise poolt oli kaks ja vastu viis komisjoni liiget, üks jäi erapooletuks.

[caption id="attachment_418870" align="alignnone" width="1920"] Režissöör Mark Soosaar andis kingi lastele üle esmaspäeval. Foto: Pille Kaisel[/caption] Filmirežissööri ja poliitiku Mark Soosaare kingitus – kaheaastane pruunikirju kits valge tallega – jõudis üle mere Manijalt väikese Metsküla kooli õue peale esmaspäeval ja tekitas laste seas suure elevuse. „Kõik tahtsid koju viia. Üks laps veel enne bussi peale minekut helistas koju, et kas tohib,“ ütles Metsküla koolijuht Pille Kaisel.

[caption id="attachment_417837" align="aligncenter" width="1920"] Metsküla kooli lapsed mahuvad ühte ringi. Foto: Kaarel Kaisel
[/caption] Kuigi Metskülaga seotud inimesed ei pea kooli erakoolina pidamist õigeks ega ka õiglaseks, arvestatakse sellegi võimalusega. Metsküla koolijuht Pille Kaisel ütles, et kogukonnal on mitu rauda korraga tules, erakooli loomine on varuplaan. Kaisel on ka oktoobris asutatud mittetulundusühingu Metsküla Kool liige. „Selleks, et me poleks järgmisel sügisel samasuguses olukorras nagu eelmisel – et on lapsed, kes tahavad õppida, on õpetajad, kes tahavad õpetada, aga kooli ei ole. Sellepärast taustal ikkagi tegutseme sellega, et oleks võimalik jätkata erakoolina, kui mingit muud võimalust ei ole.” Et haridus- ja teadusministeeriumist erakoolile koolitusluba saada, tuleb ka vallalt arvamus võtta. „Ja vallaga tuleb ka kokkuleppele jõuda, et nad lubavad seda maja kasutada,” nentis Kaisel. Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul kasutab koolihoonet praegu Metsküla kultuuriühing. „Kultuuriühing seal kooli pidama ei hakka,” ütles Saare neljapäeval volikogule erakooli plaani tutvustades.

[caption id="attachment_417714" align="aligncenter" width="1755"] Aasta inimese tiitli andis Pille Kaiselile üle Pistimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi. Foto: kuvatõmmis Postimehe teleülekandest[/caption] Teisipäeval kuulutas ajaleht Postimees 2023. aasta inimeseks Metsküla kooli direktori Pille Kaiseli. „Meil ei olnud raske valida. Leidsime Postimehe aasta inimese ühe väikesest maakoolist, mille nimi on tänaseks juba kõikidele eestlastele tuttav,” ütles Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi Metsküla koolijuhile auhinda üle andes.

[gallery ids="416531,416532,416533,416534,416535,416536,416537,416538,416539,416540,416541,416542,416543,416544,416545,416546,416547,416548,416549,416550"] Haapsalu erahuvikool Innokas kutsus Metsküla kooli lapsed oma uude, vähem kui kuu aega tagasi avatud keemialaborisse, kus neist said terveks päevaks ehtsad väikesed keemikud. Teisipäeva keskpäevaks oli Metsküla kooli 1. klassi õpilane, seitsmeaastane Liivi Linno, maani kittel seljas, kaitseprillid ees ja erkroosad kummikindad käes, laboris juba kolm kukekommi valmis teinud. Tüdruk oli teada saanud, et keemialaboris ei tohi mitte mingil juhul mitte kunagi mitte midagi maitsta ja et igale totsikule tuleb pärast avamist ja totsikus oleva aine tarvitamist kork korralikult tagasi peale panna. „Mulle meeldib siin,“ ütles Linno. „Enne tegime masinaid ja praegu tegin pulgakomme. See käib nii, et võtad tuhksuhkrut lusika peale ja hoiad seda lambi kohal. Siis paned suhkru pulga peale ja ongi valmis. See siin on liblikas ja see on nahkhiir.“ Erkroosad kummikindad tohtis tüdruk koju kaasa võtta. Kui esimene sats pisikesi keemikuid oli pulgakommid valmis saanud ja roboteid programmeeris, seadsid laboris end sisse juba järgmised: superkeemikud ja hullud teadlased, nagu poisid ise ütlesid. Õpetaja Pille Alekand hakkas otsast peale: keemialaboris ei tohi mitte midagi maitsta ja kõik korgid tuleb hoolega tagasi peale keerata. Siis läks asjaks: määrati happelist ainet ja tekitati süsihappegaasi, mis siis samuti ära määrati.