Silt: piiskopilinnus
Piiskopilinnuse kaevule tuleb seitse terashobu
[caption id="attachment_255176" align="aligncenter" width="386"]
Seite hobust kaevul. Bruno Lillemetsa ideekavand „Kaja”.[/caption]
Haapsalu piiskopilinnusesse ehitatava uue muuseumi kunstikonkursi võitis Bruno Lillemetsa ideekavand „Kaja”.
Ligi kolme meetri kõrgune skulptuur hakkab paiknema linnuse sisehoovis ja koosneb seitsmest hobuse kujutisest, mis on lõigatud terasest. Märgusõna „Kaja” viitab autori sõnul teose asupaigale – hobused joomas kaevul, kus kajab.
Autori sõnul on teras ilmastikukindel materjal, nii et tema hooldamisega ei peaks olema mingit muret. Skulptuuri hakkab kunstnik looma tuleval nädalal.
Seite hobust kaevul. Bruno Lillemetsa ideekavand „Kaja”.[/caption]
Haapsalu piiskopilinnusesse ehitatava uue muuseumi kunstikonkursi võitis Bruno Lillemetsa ideekavand „Kaja”.
Ligi kolme meetri kõrgune skulptuur hakkab paiknema linnuse sisehoovis ja koosneb seitsmest hobuse kujutisest, mis on lõigatud terasest. Märgusõna „Kaja” viitab autori sõnul teose asupaigale – hobused joomas kaevul, kus kajab.
Autori sõnul on teras ilmastikukindel materjal, nii et tema hooldamisega ei peaks olema mingit muret. Skulptuuri hakkab kunstnik looma tuleval nädalal. 
Linnuse avastused: münt määras salapärase hoone vanuse
[caption id="attachment_248787" align="alignright" width="900"]
Linnust uuriva arheoloogi Jaak Mäll selgitas, et koos vallikraaviga on väikese linnuse välisküljele müüri toestuseks ehitatud eskarpmüür. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu väikese linnuse sissepääsu juures on praegu avatud osa keskajal rajatud vallikraavist, mille ots on Rootsi ajal salapärase hoonega kinni ehitatud. Linnust uuriva arheoloogi Jaak Mälli sõnul rajati vallikraav väikese linnuse idapoolsele välisküljele arvatavasti 15. sajandi alguses. Kui sügav see oli, öelda ei osata, sest kraavi põhja pole praeguste kaevamiste käigus veel kätte saadud.
Koos vallikraaviga on väikese linnuse välisküljele müüri toestuseks ehitatud eskarpmüür. Õnneliku leiu tõttu saab müüri ehitusaja üsna täpselt paika panna, sest müüri pealt leiti 14. sajandi lõpul vermitud münt. Mälli sõnul oli münt kinnitunud tugevasti lubimördi sisse, mis näitab, et see on sinna sattunud ehituse ajal.
Leitu on Liivi ordumeistri von Eltzi või von Brüggeney aegne münt, mis on löödud Tallinnas 1380–1400. Mündi ühel küljel on kujutatud Tallinna vappi, teisel pool Liivi ordu risti. Mälli sõnul oli 1420. aastatel rahareform, millega koguti vanad mündid kokku ja keelati nende kasutamine. See tähendab, et münt pidi müürile sattuma enne reformi.
Linnust uuriva arheoloogi Jaak Mäll selgitas, et koos vallikraaviga on väikese linnuse välisküljele müüri toestuseks ehitatud eskarpmüür. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu väikese linnuse sissepääsu juures on praegu avatud osa keskajal rajatud vallikraavist, mille ots on Rootsi ajal salapärase hoonega kinni ehitatud. Linnust uuriva arheoloogi Jaak Mälli sõnul rajati vallikraav väikese linnuse idapoolsele välisküljele arvatavasti 15. sajandi alguses. Kui sügav see oli, öelda ei osata, sest kraavi põhja pole praeguste kaevamiste käigus veel kätte saadud.
Koos vallikraaviga on väikese linnuse välisküljele müüri toestuseks ehitatud eskarpmüür. Õnneliku leiu tõttu saab müüri ehitusaja üsna täpselt paika panna, sest müüri pealt leiti 14. sajandi lõpul vermitud münt. Mälli sõnul oli münt kinnitunud tugevasti lubimördi sisse, mis näitab, et see on sinna sattunud ehituse ajal.
Leitu on Liivi ordumeistri von Eltzi või von Brüggeney aegne münt, mis on löödud Tallinnas 1380–1400. Mündi ühel küljel on kujutatud Tallinna vappi, teisel pool Liivi ordu risti. Mälli sõnul oli 1420. aastatel rahareform, millega koguti vanad mündid kokku ja keelati nende kasutamine. See tähendab, et münt pidi müürile sattuma enne reformi. 
