Silt: piirsalu loomaarst

Ööl vastu pühapäeva murdsid hundid keset Piirsalu küla lagedal karjamaal 14 lammast, eluga pääses vaid üks jalast viga saanud tall. „Puhas vuuk! Põhimõtteliselt kogu minu kari – uted ja selle aasta talled – olid seal,” ütles Piirsalu loomaarst Ann Mari Anupõld. Jahimehed arvavad, et tegemist oli hundipesakonna koolipäevaga – noorloomadele õpetati murdmist. „Me arvame küll, et kutsikad õppisid. Lambalaiba

Kodu- ja karjaloomad võivad hea kasvatuse ja korrektse pidamise juures olla üsna tsiviliseeritud. Sellest hoolimata kasutab ka kõige armsam koer, kass, hobune või ka lammas aeg-ajalt võimalust vabadust nautida ja plehku panna. Loom on ikka loom ja ainus, mis inimesel selles olukorras üle jääb, on rahu säilitada ja järgmiseks korraks oma vigadest õppida.

Paar nädalat tagasi lõbustasin ennast sellega, et käisin lambapügamise koolitusel. Kuigi lambaid olen pidanud juba vähemalt neli aastat, siis nende pügamisse ma siiani süvenenud ei olnud. Aeg-ajalt olen ise masinaga kätt harjutanud ja siis kiirelt jälle loobunud. Päris mitu lammast olen kääridega püganud, aga eks see üks pikk ja piinarikas protsess ole. Mitmel korral olen ka professionaalsete pügajate teenuseid kasutanud. Tegelikult on see ikka mugav küll. Minut – ja lammas on pöetud ning mure murtud. Sellest hoolimata tahtsin endale selle asja ka ise korralikult selgeks teha.

[caption id="attachment_124667" align="alignnone" width="1200"] Ann Mari Anupõld. Foto: Urmas Lauri[/caption] Paar nädalat tagasi lõbustasin ennast sellega, et käisin lambapügamise koolitusel. Kuigi lambaid olen pidanud juba vähemalt neli aastat, siis nende pügamisse ma siiani süvenenud ei olnud. Aeg-ajalt olen ise masinaga kätt harjutanud ja siis kiirelt jälle loobunud. Päris mitu lammast olen kääridega püganud, aga eks see üks pikk ja piinarikas protsess ole. Mitmel korral olen ka professionaalsete pügajate teenuseid kasutanud. Tegelikult on see ikka mugav küll. Minut – ja lammas on pöetud ning mure murtud. Sellest hoolimata tahtsin endale selle asja ka ise korralikult selgeks teha.

Üle-eelmisel nädalal peeti Läänemaal Roostal Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liidu 90. sünnipäeva. Kahepäevasel üritusel olid põnevad loengud Eesti ja välislektoritelt, käidi ka farmides. Loomakasvatusteadlane Peep Piirsalu pidas ka loengu liidu ajaloost. 1928. aastal asutatud Eesti lambakasvatajate seltsi eesmärk oli lammaste tõuaretuse edendamine. Läbi tõusude ja mõõnade on selle tegevusega 90 aasta jooksul jätkatud. Esimesed tõulambad imporditi 1993. aastal Taanist ning kui uskuda ettekandel näidatud vanu kaadreid, siis vähemasti toona suhtuti karantiini suurema tõsidusega kui tänapäeval. Mainimist leidis ka iga-aastane lammaste rahvaüritus ehk Kurgja lambapäev.