Silt: paralepa mets
12
Haapsalu otsib võimalusi Paralepa metsa kaitseks
[caption id="attachment_306124" align="aligncenter" width="1849"]
Punasega on kaardil märgitud eelmisel aastal looduseuurijate seltsi leitud uued vääriselupaigad Paralepa metsas. Sinisega on tähistatud vääriselupaigad, mille kan-
dis 2018. aastal maa-ameti kaardile riigimetsa majandamise keskus ise. Graafika: Regina Elvelt[/caption] Keskkonnaameti plaan jätta Paralepa ja Pullapää parkmets kohaliku omavalitsuse kaitsta võib Haapsalu uue üldplaneeringu kehtestamise pool aastat edasi lükata. Keskkonnaamet saatis 24. juulil Haapsalu aselinnapeale Helen Rammule kirja ettepanekuga, et Haapsalu linn võtaks Paralepa–Pullapää metsa ise kaitse alla, sest riiklikku kaitset see mets ei väärivat ja seda juba aastast 1999. Kiri saabus Rammu enda palvel, sest juunis hakkas keskkonnaamet korraga Paralepa metsa kaitseta jätmisest rääkima toonil, nagu oleks kõik juba ammu kokku lepitud. „See ei vasta tõele!” ütles Rammu. Veel 2019. aasta augustis, kui keskkonnaamet pidas linnavalitsusega kirjavahetust uue üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude hindamise üle, ei maininud amet seda poole sõnagagi. „Seal oleks pidanud kõik kirjas olema, millega planeeringut tehes peame arvestama. No muidugi me võtame nüüd Paralepa–Pullapää parkmetsa kohaliku kaitse alla, kui riik loobub,” kinnitas Rammu. Kuid selle kõige juures on üks „aga”.
Punasega on kaardil märgitud eelmisel aastal looduseuurijate seltsi leitud uued vääriselupaigad Paralepa metsas. Sinisega on tähistatud vääriselupaigad, mille kan-dis 2018. aastal maa-ameti kaardile riigimetsa majandamise keskus ise. Graafika: Regina Elvelt[/caption] Keskkonnaameti plaan jätta Paralepa ja Pullapää parkmets kohaliku omavalitsuse kaitsta võib Haapsalu uue üldplaneeringu kehtestamise pool aastat edasi lükata. Keskkonnaamet saatis 24. juulil Haapsalu aselinnapeale Helen Rammule kirja ettepanekuga, et Haapsalu linn võtaks Paralepa–Pullapää metsa ise kaitse alla, sest riiklikku kaitset see mets ei väärivat ja seda juba aastast 1999. Kiri saabus Rammu enda palvel, sest juunis hakkas keskkonnaamet korraga Paralepa metsa kaitseta jätmisest rääkima toonil, nagu oleks kõik juba ammu kokku lepitud. „See ei vasta tõele!” ütles Rammu. Veel 2019. aasta augustis, kui keskkonnaamet pidas linnavalitsusega kirjavahetust uue üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude hindamise üle, ei maininud amet seda poole sõnagagi. „Seal oleks pidanud kõik kirjas olema, millega planeeringut tehes peame arvestama. No muidugi me võtame nüüd Paralepa–Pullapää parkmetsa kohaliku kaitse alla, kui riik loobub,” kinnitas Rammu. Kuid selle kõige juures on üks „aga”.
Riik jätab Paralepa metsa kaitseta
Keskkonnaamet valmistab ette Paralepa ja Pullapää metsa riikliku kaitseta jätmist, mis annab riigimetsa majandamise keskusele (RMK) rohelise tule seal metsa raiuma hakata.
Osa Paralepa ja Pullapää metsast, kus asuvad linlaste ja turistide poolt armastatud terviserajad, kuulub linnale, suurem osa aga riigile ehk RMK-le.
Tänavu kevadel oli Haapsalu aselinnapeal Helen Rammul telefonivestlus
keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialisti Elle Puurmanniga. Viimane mainis, et linn peaks üldplaneeringut tehes arvestama sellega, et Paralepa ja Pullapää mets arvatakse kaitse alt välja. 
Looduskaitsjad tahavad RMK raiekava vaidlustada
[caption id="attachment_293643" align="alignnone" width="2000"]
Keskkonnakaitsja Kätlin Tamme selja taga laiub lageraielangil heinamaa, mis aga ametliku statistika järgi läheb kirja metsana. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) plaanib järgmise kümne aasta jooksul raiuda Haapsalu ümbruses 73 hektarit metsa. MTÜ Roheline Läänemaa tahab kava vaidlustada, sest tegemist on vääriselupaiga ja populaarse puhkealaga.
Esialgu on Rohelise Läänemaa eestvedaja Kätlin Tamme sõnul plaanis kava vaidlustada Haapsalu üldplaneeringus. „Kui näeme, et see jääb toppama ja kell tiksub, siis astume teisiti vahele,” ütles Tamm.
Näiteks võiks Tamme hinnangul teha lageraie asemel valikraiet, kus suurem osa puudest jääb siiski alles ja säilib metsaline üldpilt.
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul saab Haapsalu üldplaneeringusse teha ettepanekuid, millised võiksid olla linna lähiümbruse metsade raiekavad, näiteks kui suured võivad olla raielankide suurused või millised metsad on kaitse all. „Siis tuleb riigiga arutada, mis nendest metsadest saab, kas omavalitsus tõesti peab hakkama riigile kompenseerima metsa kasutust või säilimist,” ütles Rammu.
Keskkonnakaitsja Kätlin Tamme selja taga laiub lageraielangil heinamaa, mis aga ametliku statistika järgi läheb kirja metsana. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) plaanib järgmise kümne aasta jooksul raiuda Haapsalu ümbruses 73 hektarit metsa. MTÜ Roheline Läänemaa tahab kava vaidlustada, sest tegemist on vääriselupaiga ja populaarse puhkealaga.
Esialgu on Rohelise Läänemaa eestvedaja Kätlin Tamme sõnul plaanis kava vaidlustada Haapsalu üldplaneeringus. „Kui näeme, et see jääb toppama ja kell tiksub, siis astume teisiti vahele,” ütles Tamm.
Näiteks võiks Tamme hinnangul teha lageraie asemel valikraiet, kus suurem osa puudest jääb siiski alles ja säilib metsaline üldpilt.
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul saab Haapsalu üldplaneeringusse teha ettepanekuid, millised võiksid olla linna lähiümbruse metsade raiekavad, näiteks kui suured võivad olla raielankide suurused või millised metsad on kaitse all. „Siis tuleb riigiga arutada, mis nendest metsadest saab, kas omavalitsus tõesti peab hakkama riigile kompenseerima metsa kasutust või säilimist,” ütles Rammu.