Silt: päikeseenergia

[caption id="attachment_347847" align="alignnone" width="2000"] Arvo Riisalu maadele tuleksid päikesepaneelid kuni silmapiiril asuvate silopallideni. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kullamaa ümbrusse soovivad arendajad rajada ligikaudu 600 hektarile päikeseparke, kohalikud maaomanikud on valmis neile selleks maad rentima. Arendajad tahavad päikeseelektrijaamu rajada Kullamaa aleviku ümbrusse ja Silla külla, samuti Koluvere külje alla. „Kullamaa on sattunud pioneeri ossa, mujal Eesti sellist anomaaliat ei ole,” ütles Lääne-Nigula valla ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm.

[caption id="attachment_316204" align="alignnone" width="2000"] Heino Rebane võttis päikesejaama esimese aasta kokku tõdemusega, et jäi tuhande euroga plussi. Urmas Lauri[/caption] Päikeseenergia populaarsus on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Praegu on Eestis ligi 6000 päikeseelektrijaama. Palivere mees Uno Hinno ja Haapsalus elav Heino Rebane on mõlemad pensionil ning mõlema kodus on katusel ports päikesepaneele, mida mehed nimetavad oma pensionisambaks. „Mul on majas palju elektripõrandakütet, see oli üks põhjus, miks ma päikesepaneelid katusele panin,” ütles Haapsalu linna servas elav Heino Rebane. Eleringi leheküljelt saab graafikuid jälgides investeeringu tasuvust hinnata. Rebane pani 14 kW päikesepaneele katusele mullu oktoobris. Nüüdse rehkenduse järel tõdes ta, et hoidis aastaga elektri pealt kokku ligi tuhat eurot. Uno Hinno pani suvel oma Palivere pritsimaja vastas asuva maja katusele 5,8 kW võimsusega päikesejaama. „Tegin endale pensionisamba. Nüüd saan teise pensionisambaga võrrelda. Teine pensionisammas on palju viletsam, ma arvan,” muheles esimesi kuid päikeseelektrit püüdev mees.

[caption id="attachment_315381" align="aligncenter" width="2000"] CUMO Partners OÜ kaasomanik Madis Org ehitas Saunja külla 200 kW päikesejaama, mis toetuse saamiseks on jagatud juriidiliselt neljaks osaks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Praegu on päikeseenergia kasutuselevõtuks soodne aeg, sest hiljemalt 2020. aastal rajatud väikestele päikeseelektrijaamadele maksab Eesti riik 12 aasta jooksul taastuvenergia toetust. Toetuse saamiseks peab jaam olema aasta lõpuks olema valmis ehitatud ja elektrivõrku ühendatud, mistõttu on paigaldajatel praegu käed-jalad tööd täis, et kõik sõlmitud lepingud ka valmis ehitada. „Kui toetusi jagatakse, siis tahetakse päikesejaamu ka rajada,” ütles Läänemaal ja Viimisis elektri jaotusvõrku haldava Imatra Elektri juhatuse liige Kaupo Kuurberg. Kuigi Kuurberg ütles, et päikeseelektrijaamade ehitamise buumi ta ei tähelda, kõnelevad numbrid vastupidist keelt. Läänemaale on päikesejaamu Kuurbergi sõnul ehitatud kokku umbes 5 MW. Veel neli aastat tagasi oli Imatra Elektriga Lääne maakonnas liitunud 13 mikrotootjat koguvõimsusega 95 kW. Samas on Läänemaal juba kohti, kuhu päikeseelektrijaama enam elektrivõrguga liita ei saa. „Sutlepa on täis, sinna ei saagi enam päikesejaama panna, sest see nõuab suuri võrguinvesteeringuid,” ütles Kuurberg. Elektrivõrk on ehitatud tarbimise jaoks, kui aga tootmine läheb tarbimisest suuremaks, on vaja võrgu läbilaskevõimet suurendada, liin ümber ehitada.

[caption id="attachment_254011" align="aligncenter" width="711"] OÜ Unwind päikeseelektrijaam Pullapääl on peaaegu valmis. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Elektrihaldusfirma Elering jagab selle aasta lõpuks valminud taastuvenergiajaamadele 12 aastaks toetust, nii on Haapsalus valmimas kaks päikeseelektrijaama. Päikeseelektrijaamad on Haapsalus kerkimas Metsakalmistu lähedale ja Pullapääle.

[caption id="attachment_245338" align="alignleft" width="900"] Päikesejaama ehitus algas läinud nädalal. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Harju Elektri päikesejaama aastatoodangust piisab kuni 500 korteri aastase elektrivajaduse katmiseks. „Suvise võimsusega, kui päikest on palju, võiks ta katta kümme protsenti Haapsalu linna tippkoormusest, suvekuude tarbimisest teeb see kokku paar-kolm protsenti,” ütles Harju Elektri juhatuse liige, kinnisvara- ja energeetikaosakonna juhataja Aron Kuhi-Thalfeldt. Haapsalu päikesejaam on Harju Elektri esimene. Päikesepaneele on küll varem paigaldatud (Soomes ja Eestis, võimsus kokku 320 kilovatti), aga seda tootmishoonete katustele või fassaadidele. Päikeseelektrijaama ehitus algas nädala eest, mil töömehed paigaldasid põrgukuumuses esimesed metallraamid, kuhu hiljem kinnitatakse üle 2600 päikesepaneeli – kõik suunaga lõunasse ja 35kraadise nurga all, mis püüab Eesti oludes päikest kõige paremini. Eilseks olid paigas pooled alusraamid. Jaam asub metsakalmistu vastas asuva männituka servas ja võtab enda alla paar hektarit maad. „Tuleb kiiresti teha, et ikka suve lõpuks valmis saaks,” ütles Kuhi-Thalfeldt.

[caption id="attachment_234296" align="alignnone" width="900"] Kui Noarootsi kerkib päikeseelektrijaam või ka seal tulevikus sarnast pilti näha. Foto Robert Seeberg, Scanpix[/caption] Aulepa Päikesepark OÜ tahab teha Noarootsi päikeseelektrijaama, kuid selleks on vaja muuta Lääne-Nigula valla üldplaneeringut. „Dialoog vallavalitsusega praegu veel käib, selles mõttes on veel vara rääkida,” ütles Aulepa Päikesepark OÜ juhatuse liige Roman Varsanovitš. Varsanovitši sõnul on ettevõttel Eestis suured plaanid ning Noarootsi pole sugugi ainuke, kus päikeseelektrijaam püsti tahetakse panna – ettevalmistused on käimas veel kahe elektrijaama rajamiseks. Ka nendest ei soovinud ta veel rääkida. „Mulle ei meeldi jagada laskmata karu nahka,” selgitas ta.

Ilmar Kompus, Tanel Malk ja Marek-Andres Kauts tutvustavad president Kersti Kaljulaidile Kärdla päikesejaama. Foto: Harda Roosna/Hiiu Leht Kärdlasse päikeseenergiaparki rajav Footonvolt kaalub järgmise jaama üheks võimalikuks asukohaks Kiltsi tööstuspargi territooriumi. Elektritootmisega tegeleva ettevõtte Footonvolt juhatuse liige Marek-Andres Kauts rõhutas, et kogu ettevõtmisest saab praegu rääkida vaid tingivas kõneviisis. „Footonvolt analüüsib, kas on võimalik Haapsallu rajada Kärdlaga sarnane päikeseelektrijaam. Analüüs on varajases faasis. Positiivse või negatiivse investeerimisotsuseni jõudmiseks tuleb teha hulk tööd,” jäi Kauts suurprojektist rääkides tagasihoidlikuks.