Silt: Päästeamet
13
Päästjad võivad tulevikus asendada kiirabi
[caption id="attachment_354887" align="alignnone" width="1097"]
Õppustel on päästjad kannatanuid varemgi tassinud, kuid selle aasta alguses pidid nad Mihkli tänaval lebanud inimese päriselt kanderaamil haiglasse viima. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Päästeamet on üha enam abistamas kiirabi töötajaid, päästeameti Hiiu–Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma arvab, et selles suunas päästeameti töö liigubki.
Sel aastal on kahel korral olnud olukordi, kus kiirabi asemel osutavad haigele abi hoopis päästjad. Näiteks said päästjad tänavu teate, et Mihkli tänaval on mees pikali maas ja ei kontakteeru. Ühtegi kiirabibrigaadi parajasti Läänemaal ei olnud ja kuna päästjad kahtlustasid peatraumat, võtsid nad kanderaami ja tassisid hädalise Läänemaa haiglasse. „Neli meest marssisid kanderaamiga haigega läbi linna,” kirjeldas Aasma. „Häirekeskus hoiatas EMOt ette.”
Õppustel on päästjad kannatanuid varemgi tassinud, kuid selle aasta alguses pidid nad Mihkli tänaval lebanud inimese päriselt kanderaamil haiglasse viima. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Päästeamet on üha enam abistamas kiirabi töötajaid, päästeameti Hiiu–Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma arvab, et selles suunas päästeameti töö liigubki.
Sel aastal on kahel korral olnud olukordi, kus kiirabi asemel osutavad haigele abi hoopis päästjad. Näiteks said päästjad tänavu teate, et Mihkli tänaval on mees pikali maas ja ei kontakteeru. Ühtegi kiirabibrigaadi parajasti Läänemaal ei olnud ja kuna päästjad kahtlustasid peatraumat, võtsid nad kanderaami ja tassisid hädalise Läänemaa haiglasse. „Neli meest marssisid kanderaamiga haigega läbi linna,” kirjeldas Aasma. „Häirekeskus hoiatas EMOt ette.” 
Vesi võttis seitse inimelu
[caption id="attachment_353082" align="alignnone" width="1141"]
Eelmise aasta üks keerukamaid tulekahjusid oli äikesest alguse saanud Nõva metsapõleng. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Eelmisel aastal ei hukkunud Läänemaal tules ühtegi inimest, uppunute arv oli seevastu ajaloo kõrgeim.
Läinud aastal uppus Läänemaal seitse inimest. „See on läbi ajaloo kõrgeim arv,” ütles Hiiu–Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Palju polnud puudu, et uppunute arv võinuks veelgi suurem olla – kevadel päästeti üsna viimasel minutil kaks Topu lahel paadiõnnetusse sattunud inimest ja jaanipäeva paiku tõmmati tiigist välja purjus mees.
Aasma sõnul on uppumiste puhul keeruline mõnd kindlat põhjust välja tuua. „Võiks ju öelda, et sooja suve ohvrid, aga meie uppunud olid enne sooja suve,” lisas ta. Aasma sõnul on Läänemaa veeõnnetuste üks põhjusi olnud kaldalt vette kukkumine – lüüakse pea ära, ollakse joobes ja ei saada vees hakkama. Päästepiirkonna juht ei välistanud, et mõnel juhul võisid uppumiste taga olla ka koroonast tingitud vaimse tervise mured. Ta lisas, et uppumiste arv tõusis üle Euroopa.
Seitsmest mullusest uppunust kolm olid Läänemaa inimesed. Neljal uppunul tuvastati joove, mis kolmel oli üsna suur – üle kahe promilli.
Eelmise aasta üks keerukamaid tulekahjusid oli äikesest alguse saanud Nõva metsapõleng. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Eelmisel aastal ei hukkunud Läänemaal tules ühtegi inimest, uppunute arv oli seevastu ajaloo kõrgeim.
Läinud aastal uppus Läänemaal seitse inimest. „See on läbi ajaloo kõrgeim arv,” ütles Hiiu–Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Palju polnud puudu, et uppunute arv võinuks veelgi suurem olla – kevadel päästeti üsna viimasel minutil kaks Topu lahel paadiõnnetusse sattunud inimest ja jaanipäeva paiku tõmmati tiigist välja purjus mees.
Aasma sõnul on uppumiste puhul keeruline mõnd kindlat põhjust välja tuua. „Võiks ju öelda, et sooja suve ohvrid, aga meie uppunud olid enne sooja suve,” lisas ta. Aasma sõnul on Läänemaa veeõnnetuste üks põhjusi olnud kaldalt vette kukkumine – lüüakse pea ära, ollakse joobes ja ei saada vees hakkama. Päästepiirkonna juht ei välistanud, et mõnel juhul võisid uppumiste taga olla ka koroonast tingitud vaimse tervise mured. Ta lisas, et uppumiste arv tõusis üle Euroopa.
Seitsmest mullusest uppunust kolm olid Läänemaa inimesed. Neljal uppunul tuvastati joove, mis kolmel oli üsna suur – üle kahe promilli. 
Päästeamet kaotab Läänemaal operatiivkorrapidajad
[caption id="attachment_352552" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu operatiivkorrapidajate Risto Roometi (vasakult), Janek Hiiemäe ja Hannes Klissi korraldada on olnud ka õppused ja koolitused. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Päästeameti kokkuhoiukava näeb ette Haapsalu korrapidamisgrupi kaotamist ning Risti ja Nõva komando viimist ühe juhi alla.
Operatiivkorrapidajad on need, kes juhivad päästetöid suuremate õnnetuste puhul. Märtsist kaotab päästeamet korrapidamisgrupi Haapsalus, Viljandis, Järvamaal, Rakveres ja Võrus. See tähendab 20 inimesele senise töö kaotamist, neist neli on Läänemaal.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu põhjendas Delfile antud intervjuus viie korrapidamisgrupi kaotamist sellega, et suuri sündmusi, kus operatiivkorrapidajad käivad, juhtub enim Tallinnas, Harjumaal, Tartus, Ida-Virumaal ja Pärnu piirkonnas ning sinna jäävad operatiivkorrapidajad alles.
Haapsalu operatiivkorrapidajate Risto Roometi (vasakult), Janek Hiiemäe ja Hannes Klissi korraldada on olnud ka õppused ja koolitused. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Päästeameti kokkuhoiukava näeb ette Haapsalu korrapidamisgrupi kaotamist ning Risti ja Nõva komando viimist ühe juhi alla.
Operatiivkorrapidajad on need, kes juhivad päästetöid suuremate õnnetuste puhul. Märtsist kaotab päästeamet korrapidamisgrupi Haapsalus, Viljandis, Järvamaal, Rakveres ja Võrus. See tähendab 20 inimesele senise töö kaotamist, neist neli on Läänemaal.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu põhjendas Delfile antud intervjuus viie korrapidamisgrupi kaotamist sellega, et suuri sündmusi, kus operatiivkorrapidajad käivad, juhtub enim Tallinnas, Harjumaal, Tartus, Ida-Virumaal ja Pärnu piirkonnas ning sinna jäävad operatiivkorrapidajad alles.