Silt: olümpiamängud
2
Aivo Paljasmaa: Pariisis kõik särtsub ja keeb
[caption id="attachment_208205" align="alignnone" width="1297"]
Aivo Paljasmaa. Ott Vallik[/caption]
Olümpialinnast tulevate uudiste laviin annab Pariisist üsna lärmaka ja kaootilise pildi. Tundub, et suur osa kohalikest hoiduvad kas koduseinte vahele või põgenevad maale tuttavate juurde. Tavapärased turistid reisivad aga pigem naabermaadesse. Spordikaugemad ilmarändurid kohe kindlasti.
Pariisi mitmed vaatamisväärsused on ju piiratud juurdepääsuga, linna ühistransport (metroo sealhulgas) on eelkõige rakendatud mängudele sõitnud sportlaste ja nende veelgi arvukama saatjaskonna teenimiseks. Pariislased nurisevad isegi, et neil on ajalooline kitsaste tänavatega linn, aga see tahetakse nüüd kümnete tuhandete olümpialaste ja uudistajatega täis toppida. Mida ütleksid nad aga siis, kui peaksid näiteks Haapsalusse Ameerika autode päevadele sattuma. Kõik siin maailmas on suhteline, nii et ärgu nad seal üleliia ka hädaldagu.
Hädaoht võib Pariisis varitseda muidugi iga nurga peal ja kohati tekib mulje, nagu oleks tegu rindeäärse linnaga. Tänavatel patseerivad suurte kampadena ringi korravalvurid nagu komandanditunnile kohane. Peljates eelkõige terroriakte, sest tänapäeva maailmas ilmuvad suurtel massiüritustel nagu maa alt välja kurjad jõud. Tegu pole aga sugugi laternaposte ja pargipinke lõhkuvate vandaalidega, vaid usuhulludena ringi hiilivate vanakuradi saadikutega. Nende jaoks on teiste inimeste tapmine või sandistamine pommi abil sama lihtne nagu piitsaga kärbseparve laialipeksmine.
Kui satuks nüüd ise nipsust äkki keset Pariisis tunglevaid inimesi, kus sooja on üle 30 kraadi ja prantsuse keelt ka ei oska peale pardon ja musjöö ning silmanurgast püüad jälgida, et ehk mõni kahtlane seljakotiga pommipanija ringi ei hiili, siis võid tõesti küsida, et milleks seda olümpiat üldse vaja on korraldada. Kas see mäng väärib ikka küünlaid.
Miks ta aga ei vääri, kui istud oma kodus teleri ees ja pilt olümpiaareenilt tundub nii ilus ja turvaline. Eks kaugelt vaadates tundub aga iga asi ilusam sellest, mida lähedalt kaedes näha saad.
Seine’i jões on ujumine 1923. aastast peale vee saastumise tõttu keelatud. Nüüd tahetakse seal läbi viia allveeujumine ja triatloni ujumisdistants. Saaste kaotamiseks eraldati vähemalt paar miljardit eurot ja Prantsuse president Emmanuel Macron tahtis mänge (ja ka ennast) promodes seal näidisujumise teha. Keskkonnaaktivistid võtsid kohe tuld ja lubasid sel päeval üle kaldaveere jõkke kakada. Prantslased on teadagi läbi ajaloo revolutsioonimaiad ja pole kuulda olnud, et Emmanuel-poiss oleks suplema läinud. Hiljuti sai sellega hakkama aga Pariisi linnapea Anne Hidalgo, nagu tõestamaks, et suplus Seine’is põdema ei pane.
Aivo Paljasmaa. Ott Vallik[/caption]
Olümpialinnast tulevate uudiste laviin annab Pariisist üsna lärmaka ja kaootilise pildi. Tundub, et suur osa kohalikest hoiduvad kas koduseinte vahele või põgenevad maale tuttavate juurde. Tavapärased turistid reisivad aga pigem naabermaadesse. Spordikaugemad ilmarändurid kohe kindlasti.
Pariisi mitmed vaatamisväärsused on ju piiratud juurdepääsuga, linna ühistransport (metroo sealhulgas) on eelkõige rakendatud mängudele sõitnud sportlaste ja nende veelgi arvukama saatjaskonna teenimiseks. Pariislased nurisevad isegi, et neil on ajalooline kitsaste tänavatega linn, aga see tahetakse nüüd kümnete tuhandete olümpialaste ja uudistajatega täis toppida. Mida ütleksid nad aga siis, kui peaksid näiteks Haapsalusse Ameerika autode päevadele sattuma. Kõik siin maailmas on suhteline, nii et ärgu nad seal üleliia ka hädaldagu.
Hädaoht võib Pariisis varitseda muidugi iga nurga peal ja kohati tekib mulje, nagu oleks tegu rindeäärse linnaga. Tänavatel patseerivad suurte kampadena ringi korravalvurid nagu komandanditunnile kohane. Peljates eelkõige terroriakte, sest tänapäeva maailmas ilmuvad suurtel massiüritustel nagu maa alt välja kurjad jõud. Tegu pole aga sugugi laternaposte ja pargipinke lõhkuvate vandaalidega, vaid usuhulludena ringi hiilivate vanakuradi saadikutega. Nende jaoks on teiste inimeste tapmine või sandistamine pommi abil sama lihtne nagu piitsaga kärbseparve laialipeksmine.
Kui satuks nüüd ise nipsust äkki keset Pariisis tunglevaid inimesi, kus sooja on üle 30 kraadi ja prantsuse keelt ka ei oska peale pardon ja musjöö ning silmanurgast püüad jälgida, et ehk mõni kahtlane seljakotiga pommipanija ringi ei hiili, siis võid tõesti küsida, et milleks seda olümpiat üldse vaja on korraldada. Kas see mäng väärib ikka küünlaid.
Miks ta aga ei vääri, kui istud oma kodus teleri ees ja pilt olümpiaareenilt tundub nii ilus ja turvaline. Eks kaugelt vaadates tundub aga iga asi ilusam sellest, mida lähedalt kaedes näha saad.
Seine’i jões on ujumine 1923. aastast peale vee saastumise tõttu keelatud. Nüüd tahetakse seal läbi viia allveeujumine ja triatloni ujumisdistants. Saaste kaotamiseks eraldati vähemalt paar miljardit eurot ja Prantsuse president Emmanuel Macron tahtis mänge (ja ka ennast) promodes seal näidisujumise teha. Keskkonnaaktivistid võtsid kohe tuld ja lubasid sel päeval üle kaldaveere jõkke kakada. Prantslased on teadagi läbi ajaloo revolutsioonimaiad ja pole kuulda olnud, et Emmanuel-poiss oleks suplema läinud. Hiljuti sai sellega hakkama aga Pariisi linnapea Anne Hidalgo, nagu tõestamaks, et suplus Seine’is põdema ei pane. 
Ennustusmäng „OM 2024 Pariis”
[caption id="attachment_430213" align="alignnone" width="1920"]
Ennustusmäng.[/caption]
23. nüüdisaegsed suveolümpiamängud avatakse Pariisis 26. juulil. Kell üheksa õhtul toimub Seine’i jõel avamistseremoonia.
Pariis võõrustab suvemänge kolmandat korda, aga eelmisest korrast möödub tänavu täpselt sada aastat. Esmakordselt tulid olümpialased Pariisi kokku aga 1900. aastal, kui peeti teised nüüdisaegsed suveolümpiamängud.
Saja aasta eest võitsid Eesti sportlased kuus medalit – ühe kuld- ja hõbemedali ning neli pronksist autasu. Riikide arvestuses oldi tollal 16. kohal. Kui praegu sellist medalisaaki korrata suudaksime, satuksime kindlasti eufooriasse.
Ennustusmäng.[/caption]
23. nüüdisaegsed suveolümpiamängud avatakse Pariisis 26. juulil. Kell üheksa õhtul toimub Seine’i jõel avamistseremoonia.
Pariis võõrustab suvemänge kolmandat korda, aga eelmisest korrast möödub tänavu täpselt sada aastat. Esmakordselt tulid olümpialased Pariisi kokku aga 1900. aastal, kui peeti teised nüüdisaegsed suveolümpiamängud.
Saja aasta eest võitsid Eesti sportlased kuus medalit – ühe kuld- ja hõbemedali ning neli pronksist autasu. Riikide arvestuses oldi tollal 16. kohal. Kui praegu sellist medalisaaki korrata suudaksime, satuksime kindlasti eufooriasse. 
Olümpiaennustuse võitis Kalju Viidas
Tokyo suveolümpiamängud on lõppenud ja õnneks ilma suuremate intsidentideta. Mängude viimane nädal ja eriti kergejõustik pakkus ülimat põnevust ja väga kõrgeid tulemusi. 
Lehis tõstis Haapsalu vehklemise olümpiapjedestaalile
[caption id="attachment_336853" align="alignnone" width="2000"]
Katrina Lehisel oli pärast pronksmedalimatši, kus ta alistas Venemaa sportlase Aizanat Murtazajeva, nii suur pingelangus, et ta lebas võistlusrajal. Foto: Augusto Bizzi / FIE[/caption]
Haapsallased peaksid hakkama mõtlema, kuhu istutada lehiseallee, sest nende kaaslinlane Katrina Lehis on esimene iseseisva Eesti vehkleja, kes on olümpiamängudelt võitnud medali.
26aastane Lehis võitis laupäeval Eesti esimese medali Tokyo olümpiamängudel, kui alistas epeevehklemise individuaalturniiri pronksimatšis Venemaa olümpiakomitee esindaja Aizanat Murtazajeva 15:8. Kui Lehise pronksimatš lõppes, polnud selge, kas õnnelikum on sportlane või tema treener Nikolai Novosjolov. „Ma ei tundnud sellist rõõmu isegi siis, kui tulin maailmameistriks,” tunnistas Novosjolov Tokyos ajakirjanikele.
Katrina Lehisel oli pärast pronksmedalimatši, kus ta alistas Venemaa sportlase Aizanat Murtazajeva, nii suur pingelangus, et ta lebas võistlusrajal. Foto: Augusto Bizzi / FIE[/caption]
Haapsallased peaksid hakkama mõtlema, kuhu istutada lehiseallee, sest nende kaaslinlane Katrina Lehis on esimene iseseisva Eesti vehkleja, kes on olümpiamängudelt võitnud medali.
26aastane Lehis võitis laupäeval Eesti esimese medali Tokyo olümpiamängudel, kui alistas epeevehklemise individuaalturniiri pronksimatšis Venemaa olümpiakomitee esindaja Aizanat Murtazajeva 15:8. Kui Lehise pronksimatš lõppes, polnud selge, kas õnnelikum on sportlane või tema treener Nikolai Novosjolov. „Ma ei tundnud sellist rõõmu isegi siis, kui tulin maailmameistriks,” tunnistas Novosjolov Tokyos ajakirjanikele.
