Silt: Olev Peetris

[caption id="attachment_376464" align="alignnone" width="463"] Makett. Lääne-Nigula vald[/caption] Linnamäe arenguselts tahab tulevase ringtee keskele püstitada skulptuuri.

[caption id="attachment_224092" align="alignnone" width="900"] Kiiruskaamera Lihulas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi 1. märtsist saavad omavalitsused õiguse paigaldada oma territooriumile kiiruskaameraid, ei hakka Haapsalu linn, Lääne-Nigula ega ka Lääneranna vald kohe uusi kaameraid püsti panema. Kohe nad seda teha ei saakski, sest valitsus pole veel kinnitanud seaduse vajalikke rakendussätteid. „Kiirusrežiimi rahustamisel on kaameratel märkimisväärne roll,” tõdes Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin. „Kuna nende paigaldamise õigus on antud omavalitsustele, siis hakkame nii valdade kui ka maanteeametiga jooksvalt läbi arutama, kuhu neid paigaldada,” lisas ta.

[caption id="attachment_353942" align="alignnone" width="2000"] Põrumaa on Salajõe külas üks taludest, mis on turbakaevandamisega solgitud veega hädas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Turbatootja Kekkilä ei või Niibi raba põhjapoolses osas enne kaevandama hakata, kui nad pole Salajõe kandi veevarustussüsteemi välja ehitanud. Kekkilä sai keskkonnaametilt Niibi raba põhjapoolse osa kaevandamisloa kätte, kuid enne, kui turbatootja pole Salajõe kandi veevarustussüsteemi vastavalt Lääne-Nigula valla ja Salajõe külaseltsi poolt kokku lepitud tingimustele välja ehitanud, nad seal tegutseda ei tohi. „Ma pean102astaseks elama!” kuulutas Salajõe küla elanik Mare Urbas 13. jaanuaril peetud Oru kandi külade ümarlaual. Selgituseks lisas aastaid turbatootjaga lahingut löönud Urbas, et siis lõpeb Kekkiläle Niibi rabasse 30 aastaks välja antud kaevandusluba ja alles siis võib loota, et Salajõe kandis muutub kaevuvesi puhtamaks.

[caption id="attachment_353810" align="alignnone" width="1481"] Rebased võivad kanda koerte katku. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalus tabati jaanuaris rebane, kellel tuvastati koerte katk. Uue aasta esimesel päeval avastas üks Paralepa Vase tänava maja peremees, et tema hoovi on tunginud veidralt käituv rebane. Mees ise looma taga ajama ei hakanud, vaid teatas sellest päästeametile. Päästjad püüdsid rebase kinni ja et loom käitus ebatavaliselt sõbralikult ega kartnud inimesi, kutsusid appi Haapsalu jahiseltsi juhi Olev Peetrise. Jahimees vaatas läbi ka majaperemehe tehtud video veidralt käituvast rebasest ning otsustas, et loom tuleb hukata. „Nagu rebaste puhul ikka, saatsin looma pea [marutaudi uuringuks] laborisse. Sealt tuli aga vastus, et rebasel oli hoopis koerte katk,” ütles Peetris.

[caption id="attachment_350036" align="alignnone" width="2000"] Lumesaht. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Nädalavahetuse tuisk jättis mitmes Eesti paigas autosid lumevangi, kohati oli samas kohas hanges korraga kinni kümneid sõidukeid, Tapa lähedal isegi ligemale 60. Tormi tõttu pidid Läänemaa päästjad laupäeval aitama sõidukeid lumest välja Leila külas ja Risti alevikus. Samal päeval kukkusid puud teele Lääne-Nigula vallas Höbringis, Luigus ja Taeblas ning mitmel pool Vormsis. Aulepa külas tuli päästjatel eemaldada teelt kuus puud. Haapsalu Linnahoolduse juhatuse liikme Krista Vilta sõnul alustasid Haapsalus töömehed tänavate lumest puhtaks lükkamisega laupäeva õhtul. „Lükkasid öö läbi, pühapäeva hommikul natuke puhkasid ja pärastlõunal hakkasid jälle,” kirjeldas ta.

[caption id="attachment_348288" align="alignnone" width="2000"] Üheks täbaraks kohaks on Silma teerist, kus pole veel maaomanikuga kergliiklustee tema maalt kulgemise asjus kaubale saadud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Räägu–Rannaküla kergliiklustee ehitusega saaks alustada järgmisel aastal, sest riigieelarves on selle tarvis kirjas 500 000 eurot. Räägu–Rannaküla kergliiklusteed hakati projekteerima juba 2017. aastal, kooskõlastustega projekti sai Lääne-Nigula vald kätte kaks aastat hiljem. Nüüd tuleb aga toona valminud projekti uuendada, sest tänavu augustis möödus projekti eelmisest kooskõlastamisest kaks aastat ja see aegus. „Uus kooskõlastusring on alanud,” ütles Linnamäe Arenguseltsi (LAS) juhatuse liige Elle Ljubomirov.

[caption id="attachment_344595" align="alignnone" width="2000"] Navigatsioonimärgistuse hooldusbaasi (sinise hoonega kinnistu) merepoolses küljes olev Lõunakai ning pooleldi lagunenud Lõunamuul on riigil kavas korda teha. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tuleva aasta riigieelarvest jagatakse näpuotsaga raha ka Läänemaale. Riigieelarve eelnõu järgi kulub raha nii Rohuküla sadama Lõunakai rekonstrueerimiseks, Rukki kanali süvendamiseks kui ka Linnamäe–Rannaküla kergliiklustee ehitamiseks. Suurim investeering nähakse aga ette Turba–Rohuküla raudteelõigu taastamiseks. Riigi eelarvestrateegia näeb ette, et aastatel 2022–2024 parandatakse Rohuküla sadamas 3,1 miljoni euro eest transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse kaid. Ots tehakse lahti tuleval aastal, mil selleks on ette nähtud 94 000 eurot. Saarte Liinidele kuuluva Rohuküla sadama kapten Peeter Saar ütles, et tegemist on sadama Lõunakaiga, kuid selle remondiga tegeleb transpordiamet. „Projekteerimine, uuringud – selle raha eest koppa veel maha ei löö,” nentis Saar. Ta lisas, et kui 2012. aastal rekonstrueeriti kauba- ja ka Lõunakaid, jäi navigatsioonimärgistuse hooldusbaasiga piirnev kaiosa, samuti Lõunamuul rekonstrueerimata.

[caption id="attachment_343640" align="alignnone" width="1024"] Jahimees Meeme Riismaa (vasakul) juhatas ajajad ajuliinil õigesse kohta ja esimene aju võis alata. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Reedel alanud ajujahihooajale andsid Läänemaa jahindusklubi ja Haapsalu jahiselts laupäeval avapaugu ühisjahiga. Hooaja avajaht oli tavapärastest suurejoonelisem, sest Haapsalu jahiseltsi jahimeeste kõrval osalesid seal keskkonnaminister Tõnis Mölder, Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts.

[caption id="attachment_325947" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu jahimeeste seltsi esimees Olev Peetris kruvis reflektori
maanteeposti külge. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Laupäeva hommikul paigaldasid Haapsalu jahiseltsi liikmed Uuemõisa sirge äärsetele maantee piirdepostidele reflektorid, mis peaks takistama metsloomade autode ette sattumist. Piirdepostide metsapoolsesse külge kinnitatud reflektorid tekitavad pimedal ajal autotulede toimel maanteest kümmekonna meetri kaugusele umbes kolme meetri kõrguse valgusseina, mis peletab loomi, et nad teele ei tuleks. „Kui metsaloom on metsast tulemas, kohkub ta valgusseinast ära ega tule teele. Kui auto on mööda sõitnud, kaob valgussein ära,” kirjeldas reflektorite tööpõhimõtet Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Katsetused on tema sõnul näidanud, et selline meetod on vähendanud ulukiõnnetusi enam kui 70 protsenti.