Silt: Noarootsi
Noarootsi sai oma pagarikoja
[gallery ids="461793,461794,461792,461795,461796,461797"]
Eile keskpäeval avas Andero Paalvelt Pürksis oma pagarikoja ukse või õigemini akna, et noarootslastele ja kaugemaltki tulijatele leiba-saia ja muid küpsetisi pakkuda.
Verivärske Ostermani pagarikoda tegutseb Noarootsi lasteaia köögis. Köögiruumid on juba mõni aasta kasutuseta seisnud, sest lasteaialastele tuuakse toit kooli köögist. „Paarikümne lapse pärast pole mõtet kokka pidada,” ütles Lääne-Nigula abivallavanem Aivo Hirmo, kes pagarikoda avamise puhul tervitama tuli.
Hirmo usub, et pagarikojast on Noarootsi piirkonnale kasu. „Esiteks saavad tühjalt seisvad ruumid kasutuse, teiseks tekib kohapeale töökohti ja kolmandaks on siin kandis uus teenus,” sõnas ta.
Millal viimati ja kas üldse Pürksis pagar on tegutsenud, Paalvelt ei teadnud. Küll aga on Noarootsis Österbys elaval
Kirikuõpetaja, kes kirjutas Noarootsi raamatusse
[caption id="attachment_461195" align="alignnone" width="1920"]
Noarootsi gümnaasiumi õpilased lugesid katkendeid Sven Danelli mälestusteraamatust "Kuldrannake"ja esitasid neid ka väikeste stseenidena. Foto Kaire Reiljan.[/caption]
Noarootslased asetasid raamatuaastapuhul püünele raamatu, mille on kirjutanud küll rootslane, kuid mis ometi jutustab Noarootsi lugu.
„Täna pöörame tähelepanu arvatavasti Noarootsi piirkonna tähtsaimale raamatule, Sven Danelli mälestusteraamatule,” juhatas Noarootsi koguduse õpetaja Kristo Hüdsi teisipäeval Pürksi kultuurimajas sisse Danellile pühendatud õhtu.
1930–
Noarootsi gümnaasiumi õpilased lugesid katkendeid Sven Danelli mälestusteraamatust "Kuldrannake"ja esitasid neid ka väikeste stseenidena. Foto Kaire Reiljan.[/caption]
Noarootslased asetasid raamatuaastapuhul püünele raamatu, mille on kirjutanud küll rootslane, kuid mis ometi jutustab Noarootsi lugu.
„Täna pöörame tähelepanu arvatavasti Noarootsi piirkonna tähtsaimale raamatule, Sven Danelli mälestusteraamatule,” juhatas Noarootsi koguduse õpetaja Kristo Hüdsi teisipäeval Pürksi kultuurimajas sisse Danellile pühendatud õhtu.
1930–Noarootslased panid vanad raamatud näitusele
[caption id="attachment_461130" align="alignnone" width="1920"]
Näituse vanim raamat on rootsikeelne piibel 1765. aastast. Foto Kaire Reiljan.[/caption]
Noarootsi kultuurimaja ja raamatukogu üleskutse peale tõi 20 inimest Pürksi kultuurimajja näitusele vaatamiseks 121 vana raamatut.
Kõige vanem näitusele jõudnud raamat on rootsikeelne piibel aastast 1765. Va
Näituse vanim raamat on rootsikeelne piibel 1765. aastast. Foto Kaire Reiljan.[/caption]
Noarootsi kultuurimaja ja raamatukogu üleskutse peale tõi 20 inimest Pürksi kultuurimajja näitusele vaatamiseks 121 vana raamatut.
Kõige vanem näitusele jõudnud raamat on rootsikeelne piibel aastast 1765. VaNoarootslase postkaardikomplekt sai mardilaadal auhinna
[caption id="attachment_460389" align="alignnone" width="2000"]
Kristel Vihman (vasakul) ja Piret Miina Roober. Foto: Sandra Urvak[/caption]
Äsja lõppenud mardilaadal sai laada uue toote auhinna noarootslase Piret Miina Robergi ja tartlase Kristel Vihmani loodud postkaardikomplekt „Vöökirjad Aibolandist”.
Auhinnatud komplektis on kolm kirivöömustrit rannarootslaste eri piirkondadest: Noarootsist, Pakri saartelt ja Ruhnust. Iga mustri kohta on kaks kaarti – vöökiri kudumiseks ja vöökiri tikki
Kristel Vihman (vasakul) ja Piret Miina Roober. Foto: Sandra Urvak[/caption]
Äsja lõppenud mardilaadal sai laada uue toote auhinna noarootslase Piret Miina Robergi ja tartlase Kristel Vihmani loodud postkaardikomplekt „Vöökirjad Aibolandist”.
Auhinnatud komplektis on kolm kirivöömustrit rannarootslaste eri piirkondadest: Noarootsist, Pakri saartelt ja Ruhnust. Iga mustri kohta on kaks kaarti – vöökiri kudumiseks ja vöökiri tikkiNoarootsi tahab hakata sõbrustama Gotlandiga
[caption id="attachment_455504" align="alignnone" width="1920"]
Klindipealne tänav Gotlandi pealinnas Visbys. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Noarootsi osavald valmistab ette projekti, millega tahab luua sõprussidemed Rootsi suurima saare Gotlandiga.
„Praegu on veel vara öelda, kas nad projektiga haakuvad, aga kontakt on loodud,” ütles Pürksi kultuurimaja juhataja Ülle Schönberg. Tema sõnul aitab Noarootsi ja Gotlandi vahelisi läbirääkimisi vahendada Eesti aukonsul Gotlandil Riina Noodapera.
Sõprussidemete arendamiseks plaanib Noarootsi küsida raha Euroopa Komisjoni CERV sõpruslinnade projektist. Taotlus tuleb esitada juba nüüd septemb
Klindipealne tänav Gotlandi pealinnas Visbys. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Noarootsi osavald valmistab ette projekti, millega tahab luua sõprussidemed Rootsi suurima saare Gotlandiga.
„Praegu on veel vara öelda, kas nad projektiga haakuvad, aga kontakt on loodud,” ütles Pürksi kultuurimaja juhataja Ülle Schönberg. Tema sõnul aitab Noarootsi ja Gotlandi vahelisi läbirääkimisi vahendada Eesti aukonsul Gotlandil Riina Noodapera.
Sõprussidemete arendamiseks plaanib Noarootsi küsida raha Euroopa Komisjoni CERV sõpruslinnade projektist. Taotlus tuleb esitada juba nüüd septembNoarootsi mitmevõistlus tähistas suurt juubelit
[caption id="attachment_455424" align="alignnone" width="1920"]
Noarootsi mitmevõistlus. Foto: erakogu[/caption]
Juba kahekümnendat suve kogunevad kergejõustiklased Noarootsis, et mõõtu võtta Läänemaal täiesti erilisel kergejõustikuvõistlusel.
Noarootsi kultuuri ja spordiseltsi poolt ellu kutsutud Noarootsi mitmevõistlus tähistas sellel suvel oma kahekümnendat juubelit. Abiks oli võistluse korraldamisel spordiliit Läänela.
Väikese maapiirkonna spordivõistlus toimub Noarootsi kooli 250 meetrise ringiga tartaanka
Noarootsi mitmevõistlus. Foto: erakogu[/caption]
Juba kahekümnendat suve kogunevad kergejõustiklased Noarootsis, et mõõtu võtta Läänemaal täiesti erilisel kergejõustikuvõistlusel.
Noarootsi kultuuri ja spordiseltsi poolt ellu kutsutud Noarootsi mitmevõistlus tähistas sellel suvel oma kahekümnendat juubelit. Abiks oli võistluse korraldamisel spordiliit Läänela.
Väikese maapiirkonna spordivõistlus toimub Noarootsi kooli 250 meetrise ringiga tartaankaNoarootsi rannarootslaste näitusest sai raamat
[caption id="attachment_454787" align="alignnone" width="1544"]
Piret Robergi foto[/caption]
Suurpõgenemise 80. aastapäevaks koostatud ja mullu sügisel Pürksi kultuurimajas eksponeeritud väljapaneku Noarootsi rannarootslastest saab nüüd igaüks raamatuna koju kaasa viia, et korralikult süveneda.
Näituse kujundaja, Pürksi elanik Piret Roberg ütles, et just sel põhjusel tuligi tal mõte väljapaneku tekstid ja fotod kaante vahele panna: talle oli mitu korda öeldud, et tahaks väljapaneku koju kaasa võtta. „Aga näitust ju kaasa võtta ei saa.”
Ajaloolase Ivar Rüütli koostatud näitusel olnud ajalehe- ja ajakirjaväljalõiked, tsitaadid ning fotod Noarootsi rannarootslastest mahutas Roberg pealkirja all „Tulemised ja minemised” veidi üle sajale leheküljele. Roberg märkis, et materjali oli palj
Piret Robergi foto[/caption]
Suurpõgenemise 80. aastapäevaks koostatud ja mullu sügisel Pürksi kultuurimajas eksponeeritud väljapaneku Noarootsi rannarootslastest saab nüüd igaüks raamatuna koju kaasa viia, et korralikult süveneda.
Näituse kujundaja, Pürksi elanik Piret Roberg ütles, et just sel põhjusel tuligi tal mõte väljapaneku tekstid ja fotod kaante vahele panna: talle oli mitu korda öeldud, et tahaks väljapaneku koju kaasa võtta. „Aga näitust ju kaasa võtta ei saa.”
Ajaloolase Ivar Rüütli koostatud näitusel olnud ajalehe- ja ajakirjaväljalõiked, tsitaadid ning fotod Noarootsi rannarootslastest mahutas Roberg pealkirja all „Tulemised ja minemised” veidi üle sajale leheküljele. Roberg märkis, et materjali oli paljLaulupeod tõid Šveitsist Eesti, Noarootsi kogukonda ühendama
[caption id="attachment_450805" align="alignnone" width="1920"]
Sabine Burger. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sabine Burger, Šveitsist pärit õpetaja ja fotograaf, Läänemaa kogukonnaaktivist ja Vormsi kooli endine juht kohendab Kivi talu Rooslepa külas endale ja seitsmeaastasele kõutsile Feronile eluasemeks.
„Inimesed kipuvad vahel arvama, et ma pean Eestit „ainukeseks paigaks maailmas”, aga päris nii see ka ei ole,” ütles Burger eesti keeles, mis vaid vaevu annab tunda, et rääkija pole päriselt eestlane. „Võin vaimustuda paljudest kohtadest ja kultuuridest, eriti just kultuuridest, ükskõik, kas Lõuna-Ameerika
Sabine Burger. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sabine Burger, Šveitsist pärit õpetaja ja fotograaf, Läänemaa kogukonnaaktivist ja Vormsi kooli endine juht kohendab Kivi talu Rooslepa külas endale ja seitsmeaastasele kõutsile Feronile eluasemeks.
„Inimesed kipuvad vahel arvama, et ma pean Eestit „ainukeseks paigaks maailmas”, aga päris nii see ka ei ole,” ütles Burger eesti keeles, mis vaid vaevu annab tunda, et rääkija pole päriselt eestlane. „Võin vaimustuda paljudest kohtadest ja kultuuridest, eriti just kultuuridest, ükskõik, kas Lõuna-Ameerika17
Ramsi tee värav võidakse vägisi avada
[caption id="attachment_440325" align="alignnone" width="1920"]
Väravaga suletug Ramsi tee viib nii Ramsholmi kinnistule kui poolsaare tipus olevale Lääne-Nigula valla Ramsi puhkekohale. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Kui Noarootsis Ramsi poolsaarel asuva tee väravaga sulgenud Ramsholmi kinnistu omanikud Priit ja Signe Kotkas ei maksa neile määratud sunniraha, ähvardab neid pangakontode arestimine ning kui nad väravat ise lahti ei tee, võidakse see avada sunniviisiliselt.
Lääne-Nigula vallavalitsus kohustas 3200 euro suuruse sunniraha ähvardusel Ramsholmi omanikke avama Ramsi tee värava 17. novembriks. Värav on aga siiani suletud.
Kohtutä
Väravaga suletug Ramsi tee viib nii Ramsholmi kinnistule kui poolsaare tipus olevale Lääne-Nigula valla Ramsi puhkekohale. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Kui Noarootsis Ramsi poolsaarel asuva tee väravaga sulgenud Ramsholmi kinnistu omanikud Priit ja Signe Kotkas ei maksa neile määratud sunniraha, ähvardab neid pangakontode arestimine ning kui nad väravat ise lahti ei tee, võidakse see avada sunniviisiliselt.
Lääne-Nigula vallavalitsus kohustas 3200 euro suuruse sunniraha ähvardusel Ramsholmi omanikke avama Ramsi tee värava 17. novembriks. Värav on aga siiani suletud.
KohtutäNoarootsi annab taas välja oma kalendri
[caption id="attachment_438120" align="alignnone" width="1920"]
Eelmise aasta võidufoto „Tormituul”. Foto Maie Arro[/caption]
Noarootsi traditsioonilise fotokonkursi parimad tööd lähevad 2025. aasta kalendrisse, mida kohalikud elanikud pikisilmi ootavad.
„Trükime sada kalendrit. Kiiremad saavad,” ütles Pürksi kultuurimaja juhataja Ülle Schönberg. Mullu läksid kalendrid nagu soojad saiad. Fotokonkurssi on korraldatud
Eelmise aasta võidufoto „Tormituul”. Foto Maie Arro[/caption]
Noarootsi traditsioonilise fotokonkursi parimad tööd lähevad 2025. aasta kalendrisse, mida kohalikud elanikud pikisilmi ootavad.
„Trükime sada kalendrit. Kiiremad saavad,” ütles Pürksi kultuurimaja juhataja Ülle Schönberg. Mullu läksid kalendrid nagu soojad saiad. Fotokonkurssi on korraldatud








