Silt: Noarootsi
17
Ramsi tee värav võidakse vägisi avada
[caption id="attachment_440325" align="alignnone" width="1920"]
Väravaga suletug Ramsi tee viib nii Ramsholmi kinnistule kui poolsaare tipus olevale Lääne-Nigula valla Ramsi puhkekohale. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Kui Noarootsis Ramsi poolsaarel asuva tee väravaga sulgenud Ramsholmi kinnistu omanikud Priit ja Signe Kotkas ei maksa neile määratud sunniraha, ähvardab neid pangakontode arestimine ning kui nad väravat ise lahti ei tee, võidakse see avada sunniviisiliselt.
Lääne-Nigula vallavalitsus kohustas 3200 euro suuruse sunniraha ähvardusel Ramsholmi omanikke avama Ramsi tee värava 17. novembriks. Värav on aga siiani suletud.
Kohtutä
Väravaga suletug Ramsi tee viib nii Ramsholmi kinnistule kui poolsaare tipus olevale Lääne-Nigula valla Ramsi puhkekohale. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Kui Noarootsis Ramsi poolsaarel asuva tee väravaga sulgenud Ramsholmi kinnistu omanikud Priit ja Signe Kotkas ei maksa neile määratud sunniraha, ähvardab neid pangakontode arestimine ning kui nad väravat ise lahti ei tee, võidakse see avada sunniviisiliselt.
Lääne-Nigula vallavalitsus kohustas 3200 euro suuruse sunniraha ähvardusel Ramsholmi omanikke avama Ramsi tee värava 17. novembriks. Värav on aga siiani suletud.
Kohtutä
Noarootsi annab taas välja oma kalendri
[caption id="attachment_438120" align="alignnone" width="1920"]
Eelmise aasta võidufoto „Tormituul”. Foto Maie Arro[/caption]
Noarootsi traditsioonilise fotokonkursi parimad tööd lähevad 2025. aasta kalendrisse, mida kohalikud elanikud pikisilmi ootavad.
„Trükime sada kalendrit. Kiiremad saavad,” ütles Pürksi kultuurimaja juhataja Ülle Schönberg. Mullu läksid kalendrid nagu soojad saiad. Fotokonkurssi on korraldatud
Eelmise aasta võidufoto „Tormituul”. Foto Maie Arro[/caption]
Noarootsi traditsioonilise fotokonkursi parimad tööd lähevad 2025. aasta kalendrisse, mida kohalikud elanikud pikisilmi ootavad.
„Trükime sada kalendrit. Kiiremad saavad,” ütles Pürksi kultuurimaja juhataja Ülle Schönberg. Mullu läksid kalendrid nagu soojad saiad. Fotokonkurssi on korraldatud
Noarootsi poolsaarel tatsavad karud
[caption id="attachment_436210" align="alignnone" width="1920"]
30. september kl 21.52. Karu jooksmas Tahu külas. Foto: kuvatõmmis Carmen Tõutsi videosalvestusest[/caption]
Noarootsis Tahu külas liigub ringi karu, kuid nähtud on ka ilvest ja teada on ka poolsaarel elav hunt.
Septembri viimase päeva õhtul õnnestus Carmen Tõutsil Tahu külas ringi jooksev karu videole saada. „Tegelikult oli ta siin ka suvel Aasa talu maadel, pani üle põllu Pürksi poole. Tõenäoliselt ta siin metsas kuskil elutseb,” ütles Tahu külas elav vallaametnik Marika Meister. „Jahimehed [Tõutsid] ütlesid, et suur loom.” Oma maadel pole Meister karu trehvanud. „Samas oli minu juures ilves,” kirjeldas ta poolsaare metsaelu.
30. september kl 21.52. Karu jooksmas Tahu külas. Foto: kuvatõmmis Carmen Tõutsi videosalvestusest[/caption]
Noarootsis Tahu külas liigub ringi karu, kuid nähtud on ka ilvest ja teada on ka poolsaarel elav hunt.
Septembri viimase päeva õhtul õnnestus Carmen Tõutsil Tahu külas ringi jooksev karu videole saada. „Tegelikult oli ta siin ka suvel Aasa talu maadel, pani üle põllu Pürksi poole. Tõenäoliselt ta siin metsas kuskil elutseb,” ütles Tahu külas elav vallaametnik Marika Meister. „Jahimehed [Tõutsid] ütlesid, et suur loom.” Oma maadel pole Meister karu trehvanud. „Samas oli minu juures ilves,” kirjeldas ta poolsaare metsaelu. 
Noarootsi kodukandipäevad olid pühendatud eestirootslastele
[caption id="attachment_369675" align="alignnone" width="2000"]
Miku talu hoovis kõlas elav muusika. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Pärast 32aastast vaheaega peeti Noarootsis sel nädalavahetusel taas kodukandipäevi, kus tähtsal kohal oli rannarootsi kommete tutvustamine ja rannarootslaste elu meenutamine.
„Oleme astunud sammu edasi, säilitamaks rannarootsi kultuuri,” ütles Pürksi kultuurimaja juhataja Ülle Schönberg kodukandipäevade lõpetamisel.
Rannarootsi kultuuri edendamise eest andis Riguldi-Noarootsi külaühing üle Mats Ekmani preemiad. Riguldist pärit Ekman kajastas oma kohalikus murdes kirjutatud luuletustes just rannarootslaste igapäevaelu.
Miku talu hoovis kõlas elav muusika. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Pärast 32aastast vaheaega peeti Noarootsis sel nädalavahetusel taas kodukandipäevi, kus tähtsal kohal oli rannarootsi kommete tutvustamine ja rannarootslaste elu meenutamine.
„Oleme astunud sammu edasi, säilitamaks rannarootsi kultuuri,” ütles Pürksi kultuurimaja juhataja Ülle Schönberg kodukandipäevade lõpetamisel.
Rannarootsi kultuuri edendamise eest andis Riguldi-Noarootsi külaühing üle Mats Ekmani preemiad. Riguldist pärit Ekman kajastas oma kohalikus murdes kirjutatud luuletustes just rannarootslaste igapäevaelu. 
Noarootsis rulluvad lahti rannarootslaste kombed
[caption id="attachment_368273" align="alignnone" width="2000"]
Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed 2015. aastal Pürksis suurel rootsi päeval. Kodukandipäevi peeti Noarootsis viimati
1990. aastal. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Sel nädalavahetusel taaselustavad noarootslased kodukandipäevad, mida pole toimunud enam kui 30 aastat. Pürksi kultuurimaja juhataja Ülle Schönbergi sõnul taaselustati Noarootsi kodukandipäevad selleks, et anda noortele edasi rannarootsi kultuuripärandit. „Kurbusega näeme, et järeltulevad põlved ei saa enam aru, mis on rannarootsi pärand,” ütles Schönberg. Tema sõnul on praegu tagumine aeg asi kätte võtta, sest veel on elus inimesi, kes mäletavad ja teavad rannarootslaste traditsioone. „Viimasel ajal on rõhk traditsioonidele olnud nõrk,” ütles Schönberg. Schönberg tõi erandina välja Vormsi saare, kus on palju rannarootslastega seotud üritusi. Nii on ka Noarootsis kavas traditsioonide tutvustamist elavdada. Näiteks on tulevikus plaan viia eestirootslaste laulupidu Haapsalust üle Noarootsi ja hakata Noarootsi koolis õpetama talharpa ehk hiiu kandle mängu.
Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed 2015. aastal Pürksis suurel rootsi päeval. Kodukandipäevi peeti Noarootsis viimati1990. aastal. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Sel nädalavahetusel taaselustavad noarootslased kodukandipäevad, mida pole toimunud enam kui 30 aastat. Pürksi kultuurimaja juhataja Ülle Schönbergi sõnul taaselustati Noarootsi kodukandipäevad selleks, et anda noortele edasi rannarootsi kultuuripärandit. „Kurbusega näeme, et järeltulevad põlved ei saa enam aru, mis on rannarootsi pärand,” ütles Schönberg. Tema sõnul on praegu tagumine aeg asi kätte võtta, sest veel on elus inimesi, kes mäletavad ja teavad rannarootslaste traditsioone. „Viimasel ajal on rõhk traditsioonidele olnud nõrk,” ütles Schönberg. Schönberg tõi erandina välja Vormsi saare, kus on palju rannarootslastega seotud üritusi. Nii on ka Noarootsis kavas traditsioonide tutvustamist elavdada. Näiteks on tulevikus plaan viia eestirootslaste laulupidu Haapsalust üle Noarootsi ja hakata Noarootsi koolis õpetama talharpa ehk hiiu kandle mängu.
Noarootsi külad saavad infostendid
Noarootsi 23 küla saavad üksikasjalikud infostendid, kus eesti, rootsi ja inglise keeles ning piltide toel saab tutvuda küla ajaloo ja rannarootsi taustaga. 