Silt: NATO
1
Erkki Bahovski: 2025. aasta nii sise- kui ka välispoliitikas
[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"]
Erkki Bahovski[/caption]
Igasugune ennustamine või ka prognoosimine on reeglina tänamatu tegevus: su sõnad kaevatakse mõne aja möödudes välja ja näidatakse – tavaliselt ülima kahjurõõmuga –, kui palju sa eksisid. Võtan nüüd siiski riski ja esitan mõned trendid, mis võiksid olla iseloomulikud 2025. aastale.
Sisepoliitikas on 2025. aasta kohalike valimiste aasta. Tänavuste valimiste eripära on asjaolu, et maksude tõustes ja uute maksude lisandudes on väga vähe tõenäoline inimeste sissetulekute suurenemine või ka samaks jäämine.
Mida siis inimestele lubada? M
Erkki Bahovski[/caption]
Igasugune ennustamine või ka prognoosimine on reeglina tänamatu tegevus: su sõnad kaevatakse mõne aja möödudes välja ja näidatakse – tavaliselt ülima kahjurõõmuga –, kui palju sa eksisid. Võtan nüüd siiski riski ja esitan mõned trendid, mis võiksid olla iseloomulikud 2025. aastale.
Sisepoliitikas on 2025. aasta kohalike valimiste aasta. Tänavuste valimiste eripära on asjaolu, et maksude tõustes ja uute maksude lisandudes on väga vähe tõenäoline inimeste sissetulekute suurenemine või ka samaks jäämine.
Mida siis inimestele lubada? M
Laura Danilas: ei kunagi enam üksi
[caption id="attachment_423281" align="alignnone" width="1421"]
Laura Danilas, NATO küberkaitsekeskuse praktikant[/caption]
4. aprillil möödus NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni asutamisest 75 aastat. Sellest 20 aastat on ka Eesti olnud osa maailma suurimast sõjalis-poliitilisest alliansist.
Praeguses pingelises geopoliitilises olukorras ei kujuta me ettegi, milline näeks välja elu, kui Eesti poleks 2004. aastal NATOga liitunud. Õigemini – selle peale ei taha keegi isegi mitte mõelda.
Eesti astus NATO liikmeks alliansi ajaloo suurima laienemise ajal, kus meiega ühel ajal ühinesid organisatsiooniga veel kuus riiki. Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia ning Eesti samaaegne liitumine NATOga tähistas oma olemuselt Venemaa mõjupiirkonnas olevate postsovetlike riikide läänestumist. Seda saab lugeda NATO ajaloo üheks olulisemaks strateegiliseks võiduks kuni Soome ja Rootsi hiljutise liitumiseni.
Laura Danilas, NATO küberkaitsekeskuse praktikant[/caption]
4. aprillil möödus NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni asutamisest 75 aastat. Sellest 20 aastat on ka Eesti olnud osa maailma suurimast sõjalis-poliitilisest alliansist.
Praeguses pingelises geopoliitilises olukorras ei kujuta me ettegi, milline näeks välja elu, kui Eesti poleks 2004. aastal NATOga liitunud. Õigemini – selle peale ei taha keegi isegi mitte mõelda.
Eesti astus NATO liikmeks alliansi ajaloo suurima laienemise ajal, kus meiega ühel ajal ühinesid organisatsiooniga veel kuus riiki. Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia ning Eesti samaaegne liitumine NATOga tähistas oma olemuselt Venemaa mõjupiirkonnas olevate postsovetlike riikide läänestumist. Seda saab lugeda NATO ajaloo üheks olulisemaks strateegiliseks võiduks kuni Soome ja Rootsi hiljutise liitumiseni. 
NATO jõudis õpilastele mõeldud promotuuriga Haapsallu
[gallery ids="393317,393318,393319,393320,393321,393322,393323,393324,393325,393326,393327,393328,393329,393330,393331,393332,393333,393334,393335,393336,393337,393338,393339,393340,393341,393342,393343,393344,393345,393346"]
Fotod: Urmas Lauri
Täna pärastlõunal kella kahest neljani sai Haapsalu spordihoone juures uudistada NATO lahingugruppi kuuluva Briti üksuse soomukeid ja sõjavarustust.
“Eile olid nad Raplas, täna siin, homme on Pärnus,” teadis kaitselliitlane kapten Jüri Tõnisma õpilastele mõeldud NATO tutvustustuuri kohta rääkida.
“Kaks sõjaväe patrullimasinat Mastiff, tankurauto ja see on recovery [pääste- või abiauto],” ütles kapten Tõnisma.
