Silt: NATO
Erkki Bahovski: süüdistused venevihas tulevad tagasi
[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"]
Erkki Bahovski[/caption]
Kui vahepeal paistis, et Eesti ja teised Baltimaad pluss Poola on pääsemas paranoiliselt Venemaad vihkava riikide staatusest, siis praegu on olukord jälle nihkumas tagasi sinna, kus see oli laias laastus enne Ukraina täiemahulise sõja algust 2022. aastal.
Kui toonane Soome peaminister Sanna Marin ütles 2022. aasta augustis, et Eestil oli olnud Venemaa suhtes õigus ja et oleks pidanud Eestit ja teisi Baltimaid varem kuulama, siis Fox News vahendab, et NATO p
Erkki Bahovski[/caption]
Kui vahepeal paistis, et Eesti ja teised Baltimaad pluss Poola on pääsemas paranoiliselt Venemaad vihkava riikide staatusest, siis praegu on olukord jälle nihkumas tagasi sinna, kus see oli laias laastus enne Ukraina täiemahulise sõja algust 2022. aastal.
Kui toonane Soome peaminister Sanna Marin ütles 2022. aasta augustis, et Eestil oli olnud Venemaa suhtes õigus ja et oleks pidanud Eestit ja teisi Baltimaid varem kuulama, siis Fox News vahendab, et NATO p
Neeme Väli: peaminister ei ole peasekretäri poksikott
[caption id="attachment_458129" align="alignnone" width="1920"]
Erukindral Neeme Väli. Foto Andra Kirna[/caption]
Eelmisel nädalal jõudis meieni USA meediakanali Fox News vahendatud uudis, et NATO peasekretär Mark Rutte olevat lausa häält tõstes noominud Eesti peaministrit selle tõttu, et Eesti algatusel käivitatud alliansis artikkel 4 alusel liikmesriikidevahelised konsultatsioonid. Rutte pahameele olevat põhjustanud hirm, et liiga sage artikkel 4 käivitamine lahjendab väljapoole saadetava sõnumi t
Erukindral Neeme Väli. Foto Andra Kirna[/caption]
Eelmisel nädalal jõudis meieni USA meediakanali Fox News vahendatud uudis, et NATO peasekretär Mark Rutte olevat lausa häält tõstes noominud Eesti peaministrit selle tõttu, et Eesti algatusel käivitatud alliansis artikkel 4 alusel liikmesriikidevahelised konsultatsioonid. Rutte pahameele olevat põhjustanud hirm, et liiga sage artikkel 4 käivitamine lahjendab väljapoole saadetava sõnumi t
Kiltsi tsiviillennuvälja idee on maha maetud
[caption id="attachment_445147" align="alignnone" width="1920"] NATO lahingulennukid Kiltsi lennuväljale maandumas. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Hobilenduritele mõeldud tsiviillennuvälja Kiltsi lennuväljast ei saa – taristut on esiteks vaja riigikaitselisteks eesmärkideks ja teiseks pole aastate jooksul arendajat leitud.
Kiltsisse väikelennukitele mõeldud tsiviillennuvälja ideest on räägitud üle kümne aasta. Seda on eri aegadel arutatud Ridala vallas ja Läänemaa arenduskeskuses. 2017. aastal käisid lennuam
NATO lahingulennukid Kiltsi lennuväljale maandumas. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Hobilenduritele mõeldud tsiviillennuvälja Kiltsi lennuväljast ei saa – taristut on esiteks vaja riigikaitselisteks eesmärkideks ja teiseks pole aastate jooksul arendajat leitud.
Kiltsisse väikelennukitele mõeldud tsiviillennuvälja ideest on räägitud üle kümne aasta. Seda on eri aegadel arutatud Ridala vallas ja Läänemaa arenduskeskuses. 2017. aastal käisid lennuam
Hannes Rumm: kellel on Eestis praegu tuju hea?
[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"]
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Seni oli selle sajandi kõige kurvem ja ohtlikum päev Eesti jaoks 24. veebruar 2022, mil Venemaa ründas Ukrainat. Aga sama kurb ja ohtlik päev oli
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Seni oli selle sajandi kõige kurvem ja ohtlikum päev Eesti jaoks 24. veebruar 2022, mil Venemaa ründas Ukrainat. Aga sama kurb ja ohtlik päev oli1
Erkki Bahovski: 2025. aasta nii sise- kui ka välispoliitikas
[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption]
Igasugune ennustamine või ka prognoosimine on reeglina tänamatu tegevus: su sõnad kaevatakse mõne aja möödudes välja ja näidatakse – tavaliselt ülima kahjurõõmuga –, kui palju sa eksisid. Võtan nüüd siiski riski ja esitan mõned trendid, mis võiksid olla iseloomulikud 2025. aastale.
Sisepoliitikas on 2025. aasta kohalike valimiste aasta. Tänavuste valimiste eripära on asjaolu, et maksude tõustes ja uute maksude lisandudes on väga vähe tõenäoline inimeste sissetulekute suurenemine või ka samaks jäämine.
Mida siis inimestele lubada? M
Erkki Bahovski[/caption]
Igasugune ennustamine või ka prognoosimine on reeglina tänamatu tegevus: su sõnad kaevatakse mõne aja möödudes välja ja näidatakse – tavaliselt ülima kahjurõõmuga –, kui palju sa eksisid. Võtan nüüd siiski riski ja esitan mõned trendid, mis võiksid olla iseloomulikud 2025. aastale.
Sisepoliitikas on 2025. aasta kohalike valimiste aasta. Tänavuste valimiste eripära on asjaolu, et maksude tõustes ja uute maksude lisandudes on väga vähe tõenäoline inimeste sissetulekute suurenemine või ka samaks jäämine.
Mida siis inimestele lubada? M
Laura Danilas: ei kunagi enam üksi
[caption id="attachment_423281" align="alignnone" width="1421"]
Laura Danilas, NATO küberkaitsekeskuse praktikant[/caption]
4. aprillil möödus NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni asutamisest 75 aastat. Sellest 20 aastat on ka Eesti olnud osa maailma suurimast sõjalis-poliitilisest alliansist.
Praeguses pingelises geopoliitilises olukorras ei kujuta me ettegi, milline näeks välja elu, kui Eesti poleks 2004. aastal NATOga liitunud. Õigemini – selle peale ei taha keegi isegi mitte mõelda.
Eesti astus NATO liikmeks alliansi ajaloo suurima laienemise ajal, kus meiega ühel ajal ühinesid organisatsiooniga veel kuus riiki. Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia ning Eesti samaaegne liitumine NATOga tähistas oma olemuselt Venemaa mõjupiirkonnas olevate postsovetlike riikide läänestumist. Seda saab lugeda NATO ajaloo üheks olulisemaks strateegiliseks võiduks kuni Soome ja Rootsi hiljutise liitumiseni.
Laura Danilas, NATO küberkaitsekeskuse praktikant[/caption]
4. aprillil möödus NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni asutamisest 75 aastat. Sellest 20 aastat on ka Eesti olnud osa maailma suurimast sõjalis-poliitilisest alliansist.
Praeguses pingelises geopoliitilises olukorras ei kujuta me ettegi, milline näeks välja elu, kui Eesti poleks 2004. aastal NATOga liitunud. Õigemini – selle peale ei taha keegi isegi mitte mõelda.
Eesti astus NATO liikmeks alliansi ajaloo suurima laienemise ajal, kus meiega ühel ajal ühinesid organisatsiooniga veel kuus riiki. Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia ning Eesti samaaegne liitumine NATOga tähistas oma olemuselt Venemaa mõjupiirkonnas olevate postsovetlike riikide läänestumist. Seda saab lugeda NATO ajaloo üheks olulisemaks strateegiliseks võiduks kuni Soome ja Rootsi hiljutise liitumiseni. 
NATO jõudis õpilastele mõeldud promotuuriga Haapsallu
[gallery ids="393317,393318,393319,393320,393321,393322,393323,393324,393325,393326,393327,393328,393329,393330,393331,393332,393333,393334,393335,393336,393337,393338,393339,393340,393341,393342,393343,393344,393345,393346"]
Fotod: Urmas Lauri
Täna pärastlõunal kella kahest neljani sai Haapsalu spordihoone juures uudistada NATO lahingugruppi kuuluva Briti üksuse soomukeid ja sõjavarustust.
“Eile olid nad Raplas, täna siin, homme on Pärnus,” teadis kaitselliitlane kapten Jüri Tõnisma õpilastele mõeldud NATO tutvustustuuri kohta rääkida.
“Kaks sõjaväe patrullimasinat Mastiff, tankurauto ja see on recovery [pääste- või abiauto],” ütles kapten Tõnisma.
