Silt: Mikk Pikkmets
Läänemaa omavalitsusjuhid ootavad valitsuselt regionaalpoliitikat
[caption id="attachment_265553" align="alignnone" width="721"] Valitsusliidu moodustamise kõnelusi peavad praegu EKRE esimees Mart Helme (vasakult), Isamaa liider Helir-Valdor Seeder ja peaminister Jüri Ratas Keskerakonnast. Foto: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix[/caption]
Lääne Elu uuris neljalt omavalitsusjuhilt, mida nad arvavad ja ootavad sündivalt võimuliidult. Kõik neli ootavad enim just regionaalpoliitika arendamist.
„Seni on nii Keskerakond, Isamaa kui ka EKRE pakkunud, et elu väljaspool Harjumaad võiks ikkagi olemas olla,” ütles Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets (Keskerakond).
Sama kinnitasid Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus (erakonnata), Vormsi vallavanem Ene Sarapuu (EKRE) ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles (erakonnata).
Läänemaa vallalehtede väljaandmiseks kulub kümneid tuhandeid eurosid
Maksumaksja raha eest trükitud munitsipaallehed jõuavad kõikidesse valla postkastidesse ja teenivad võimulolijate huve.
Lääneranna volikogu opositsioon eesotsas Rait Marustega esitas veebruaris Lääneranna vallavanemale Mikk Pikkmetsale arupärimise, kuidas on tagatud kohaliku lehe neutraalsus. „On ebaselge, keda ja mida avaldatakse ning kes avaldamise üle otsustab. Tahaksime selgust,” ütles Maruste Lääne Elule.
Maruste on opositsiooni nimel Lääneranna Teatajas mitu korda kriitiliselt sõna võtnud.
Lääneranna valla sümbolite seaduslikkus püsib kahtluse all
[caption id="attachment_159927" align="alignnone" width="1024"] Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets.[/caption]
Hoolimata sellest, et Lääneranna vallavolikogus suve lõpul kinnitatud valla sümboleid võetakse järjest enam kasutusele, pole riigikantselei neid heaks kiitnud.
„Meie valla sümboolika on siiamaani pilkealune. Kotkas – või pistrik või mis seal peal on – on riikliku kinnituse ootel. Kui täna kavandid ära kinnitame, siis võibolla peame mingi aja pärast selle juurde tagasi tulema,” ütles volikogu liige Rait Maruste veebruari algul toimunud volikogu istungil.
Lääneranna vald nõuab riigilt koolilaste raha tagasi
[caption id="attachment_223684" align="aligncenter" width="900"] lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets vaidleb ministeeriumiga 18 700 euro pärast, mille riik peaks vallale tagasi maksma. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallajuhid leiavad, et neil on õigus küsida riigilt tagasi raha, mille vald on maksnud teistes omavalitsustes õppivate koolilaste eest.
Vallas on selliseid lapsi 60 ringis. Seni on kulud kinni makstud, kuid vallajuhid leiavad, et see pole õiglane ja nõuavad riigilt 18 700 eurot. Just nii palju maksis Lääneranna mullu esimesel poolaastal mujal kooliskäijate eest. Kooliraha hüvitamist nõuab riigilt ka Jõelähtme vald, kellega koos on Lääneranna alustanud riigi vastu omamoodi ristiretke.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi peab linn või vald maksma kinni ka nende laste hariduskulud, kes käivad koolis väljaspool koduomavalitsust. Riigikohtu hinnagul on aga selline kohustus põhiseadusega vastuolus. Jõelähtme ja Lääneranna on seni ainukesed, kes ebaõiglase kohustuse vastu protestivad.
Lihula erihooldekodu avamine hilineb
[caption id="attachment_256823" align="alignnone" width="900"] Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets tutvustas vastvalminud peremajasid läinud nädalal ERR i reporterile Juhan Hepnerile. Arvo Tarmula[/caption]
Esialgse plaani järgi pidi Lihula erihooldekodu avatama kahe nädala pärast, mil 30 Koluvere hooldekodu viimast asukat pidanuks Lihulasse kolima.
Koluvere hooldekodu peab AS Hoolekandeteenused. ASi juhatuse esimees Maarjo Mändmaa ütles Lääne Elule, et aasta lõpuks või uue aasta alguseks peaks Koluvere hooldekodu olema tühi. Tõenäoliselt ei juhtu see aga enne jaanuari lõppu, sest leping erihooldekodu pidajaga on sõlmimata. Peremajad on valmis, kuid osaliselt möbleerimata, veel pole töötajaid ega kasutusluba.