Silt: Mikk Lõhmus

[caption id="attachment_455259" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul oleks tal vallavanemana rohkem võimalusi praktilist tööd teha. Foto: Juhan Hepner[/caption] Seitse aastat Lääne-Nigula valda ja 2021. aastast vallavolikogu juhtinud Mikk Lõhmus kandideerib Isamaa nimekirjas ja loodab valimiste järel vallavanema toolile naasta. Sotside vallavanemakandidaat on Lääne-Nigula vallavolikogu liige Neeme Suur. Praegune vallavanem Janno Randmaa (parteitu) pürib vallavan

[caption id="attachment_450819" align="alignnone" width="1920"] Tööõpetuse klass asub vanas internaadis (pildil vasakul). Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus ostab 17 000 euro eest sepatööriistu Taebla kooli uude tööõpetuse klassi. „Et oleks lastel ja miks mitte ka täiskasvanutel võimalik seal sügisest õppida,” ütles vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule. Kohalik

[caption id="attachment_407529" align="alignnone" width="1631"] Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kullamaa keskkooli võimla eelprojekt sai valmis, et võimaluse avanedes toetust küsida, sest kohalikul omavalitsusel nii palju raha ei ole, et see ise valmis ehitada. Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul maksaks ehitus 2–2,5 miljonit eurot. „Päris oma eelarvest me seda ehitada ei saa,” märkis L

[caption id="attachment_453900" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula volikogu. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu linnavolikogu on sunnitud kogunema 1. augustil erakorralisele istungile, et moodustada valimisringkond ja määrata selle mandaatide arv. Juunis otsustas Haapsalu volikogu, et volikogu liikmete arv jääb senisega samaks ehk 25. Haapsalu erakorralisele istungile mineva eelnõu järgi luuakse kohalikel valimistel üks valimisringkond, kus mandaatide arv ongi 25. Haapsalu linnase

[caption id="attachment_434949" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus (Isamaa). Urmas Lauri[/caption] Riigikohus tegi juunikuu lõpupäeval Saue valla kaebust lahendades märgilise otsuse kohalike omavalitsuste rahastamise ja nn Robin Hoodi süsteemi asjus, kus jõukamad omavalitsused annavad osa tulumaksu tulust edasi väiksema eelarvega piirkondadele. See otsus on tähtis ka Läänemaa omavalitsustele, sest lahendiga selgitati mitut regionaalpoliitilist küsimust. Viimase 20 aastaga on väljaspool Harju- ja Tartumaad jäänud lapsi ja tööealisi 26 protsenti vähemaks, kuid samal ajal on üle 65aastaste arv kasvanud 14 protsenti. Noored inimesed ja kõrgemapalgalised töökohad on kogunenud eelkõige Tallinna ja selle ümbruse omavalitsustesse. See on põhjustanud suuri erinevusi omavalitsuste tulus ühe elaniku kohta. Samuti toob vähenev elanikkond kaasa surve omavalitsuste eelarvele teenuste kõrgemate ühikuhindade tõttu. Riigil on kohustus vähendad

[caption id="attachment_452433" align="alignnone" width="1920"] Martna valla kunagise arendusjuhi, Martna osavallavanema ja 2021. aastast Lääne-Nigula vallavanemana pole Janno Randmaa kunagi varem kandideerinud. Foto Risto Unt[/caption] Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa kandideerib loodava valimisliidu nimekirjas ja suure tõenäosusega pürib ka uuesti vallavanemaks. „Valimistele minek on,” kinnitas Randmaa Lääne Elule teisipäeval. Martna valla kunagise arendusjuhi, Martna osavallavanema ja 2021. aastast Lääne-Nigula vallavanemana pole ta kunagi varem kandideerinud. „Randmaa on nimekirjas, aga esinumber on lahtine,” ütles valimisliidu üks loojaid Marek Topper. Küsimusele, kas Randmaast võiks saa

[caption id="attachment_444222" align="alignnone" width="1920"] Rahvaküsitluse algatamist peab toetama vähemalt kümme protsenti hääleõiguslikest elanikest. Foto: Urmas Lauri[/caption] Valitsus kiitis heaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise eelnõu, mis annaks elanikele õiguse algatada rahvaküsitlusi ja muudab lihtsamaks rahvaalgatuste koostamise. Kui praegu on seaduses, et elanikud peavad esitama omavalitsusele rahvaalgatuse juriidiliselt korrektsel kujul, siis tulevikus saaks seda teha kirjalikult vabas vormis. Samas jääb aga kehtima senine nõue, et rahvaalgatuse arutusele võtmiseks on vaja vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike elanike toetust ja neid toetajaid ei tohi olla vähem kui viis inimest. Valla- või linnavalitsusel või volikogul on kohustus rahvaalgatust arutada, kuid neil pole kohustust algatust toetada. Lääne-Nigula volikogu esimee

[caption id="attachment_451236" align="alignnone" width="1920"] Riik soovib muuta planeeringumenetluse kiiremaks, aga nõuab samas planeeringute puhul kliimamuutustega arvestamist. Foto: Urmas Lauri.[/caption] Valitsuse heaks kiidetud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muudatused kiirendavad protsessi, aga toovad kaasa ka kohustuse arvestada kliimamuutustega. Planeerimisseaduse muudatuste paketi eesmärk on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel soov muuta planeerimist lihtsamaks ja tõhusamaks. Näiteks kaob täiesti ära kahest etapist koosnev kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Samas lisandub aga kohustus arvestada planeerimisel kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega. See kohustus tähendab seletuskirja kohaselt planeeringu elluviijale tõenäoliselt suuremat rahalist kulu, aga toob

[caption id="attachment_417067" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula volikogu. Foto: Urmas Lauri[/caption] Pärast 2025. aasta valimisi tegutsevad seni üheksaliikmelised Lääne-Nigula osavallakogud seitsmeliikmelistena. Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus märkis, et volikogu peab otsuse heaks kiitma, aga kõik osavallakogud on kärpimisega päri. „Põhjus on selles, et koosseisud ei

[caption id="attachment_439244" align="aligncenter" width="1920"] Mikk Lõhmus (vasakult) ja Leho Lõhmus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Eelmise aasta lõ