Silt: Mikk Lõhmus
Lääne-Nigula kihelkonnaraamat saab järje
[caption id="attachment_459833" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula kihelkonnaraamatu esimene osa saab nüüd järje. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Mullu detsembris ilmunud mahukale Lääne-Nigula kihelkonnaloole ilmub järg, mis peaks kaante vahele jõudma tuleva aasta lõpuks.
„Materjali kogumine käib juba kevadest saadik,” ütles raamatu koostaja Mikk Lõhmus.
Kui raamatu esimene osa käsitles Lääne-Nigula kihelkonna ajalugu muinasajast teise maailmasõja alguseni, siis teine osa käsitleb 19
Lääne-Nigula kihelkonnaraamatu esimene osa saab nüüd järje. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Mullu detsembris ilmunud mahukale Lääne-Nigula kihelkonnaloole ilmub järg, mis peaks kaante vahele jõudma tuleva aasta lõpuks.
„Materjali kogumine käib juba kevadest saadik,” ütles raamatu koostaja Mikk Lõhmus.
Kui raamatu esimene osa käsitles Lääne-Nigula kihelkonna ajalugu muinasajast teise maailmasõja alguseni, siis teine osa käsitleb 19Valimisreportaaž: küll ma need nimekirjad kuskilt leian
[caption id="attachment_457569" align="alignnone" width="1920"]
72aastane Varje Sander oli teisipäevak Oonga poodi pidanud 43 aastat ja 22 päeva. Kaire Reiljan[/caption]
„Ikka oma inimene peab olema. Oma kandist. Selline, kellest on abi,” ütleb 72aastane Oonga poepidaja Varje Sander kolm ja pool nädalat enne kohalikke valimisi.
Sander istub, ajab end siis püsti, läheb leti taha. Jalad pole enam need. Oonga poodi on ta pidanud 43 aastat ja 22 päeva. Tuli 30aastasena, hakkas poodi pidama, kandideeris volikokku ja pääseski sinna. 1990. aastatel, kui hakkas see kõik siin pihta, nagu Sander ütleb, ja Eesti riik oli veel värske ja noor.
Toonast Martna valda ei ole juba kaheksa aastat, on suur haldusreformi järgne Lääne-Nigula, aga oma kant on Sandri jaoks ikka Oonga. „Ega meie kandist olegi kedagi peale Janno. Rehkaltid on ka, aga nemad jäävad juba kaugemale,” ütleb Sander. Janno ehk Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ei ela küll Oongas, aga ikkagi lähemal kui põllumeestest ja
72aastane Varje Sander oli teisipäevak Oonga poodi pidanud 43 aastat ja 22 päeva. Kaire Reiljan[/caption]
„Ikka oma inimene peab olema. Oma kandist. Selline, kellest on abi,” ütleb 72aastane Oonga poepidaja Varje Sander kolm ja pool nädalat enne kohalikke valimisi.
Sander istub, ajab end siis püsti, läheb leti taha. Jalad pole enam need. Oonga poodi on ta pidanud 43 aastat ja 22 päeva. Tuli 30aastasena, hakkas poodi pidama, kandideeris volikokku ja pääseski sinna. 1990. aastatel, kui hakkas see kõik siin pihta, nagu Sander ütleb, ja Eesti riik oli veel värske ja noor.
Toonast Martna valda ei ole juba kaheksa aastat, on suur haldusreformi järgne Lääne-Nigula, aga oma kant on Sandri jaoks ikka Oonga. „Ega meie kandist olegi kedagi peale Janno. Rehkaltid on ka, aga nemad jäävad juba kaugemale,” ütleb Sander. Janno ehk Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ei ela küll Oongas, aga ikkagi lähemal kui põllumeestest ja Lugemislood: kuus riiulitäit
[caption id="attachment_455259" align="alignnone" width="1920"]
Mikk Lõhmus: Foto Juhan Hepner[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees ja avaliku halduse alal doktorikraadi kaitsnud Mikk Lõhmus lähenes juba lapsena raamatutele tulevase teadlase põhjalikkusega. Jules Verne’i „Saladuslikku saart” luges ta viis korda. „Vähemalt viis,” ütleb Lõhmus nagu möödaminnes. Nagu oleks see elementaarne.
Alustanud Julius Oro „Munaga” ja „Bullerby lastega” Astrid Lindgreni sulest, läks ta sujuvalt üle nõ
Mikk Lõhmus: Foto Juhan Hepner[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees ja avaliku halduse alal doktorikraadi kaitsnud Mikk Lõhmus lähenes juba lapsena raamatutele tulevase teadlase põhjalikkusega. Jules Verne’i „Saladuslikku saart” luges ta viis korda. „Vähemalt viis,” ütleb Lõhmus nagu möödaminnes. Nagu oleks see elementaarne.
Alustanud Julius Oro „Munaga” ja „Bullerby lastega” Astrid Lindgreni sulest, läks ta sujuvalt üle nõNõva ajaloopäev vaatas nii minevikku kui ka tulevikku
[gallery ids="456176,456177,456178,456179,456180,456181,456182,456183,456184,456185,456186,456187,456188,456189,456190,456191,456192,456193,456194"]
Laupäeval Nõva kirikus peetud ajaloopäev „Kukk udus” tegi kummarduse raamatutele ja Pühale Olavile.
Et sel aastal tähistatakse 500 aasta möödumist esimese teadoleva eestikeelse raamatu ilmumisest, oli ajaloopäeva korraldaja Marko Raat kirikusse vaatamiseks ja ka sirvimiseks välja pannud Nõva kandi taludest kogutud raamatud.
Väljapaneku vanimad raamatud olid 18. sajandist ja uusimad nõukogude ajast. Kui vanemate taludes leiduvate raamatute seas on peamiselt usuline kirjandus – piiblid, katekismused ja lauluraamatud —, siis uuemate seas oli nii õpikuid kui ka käsiraamatuid, nõukogude ajal defitsiitse raamatuni „Avameelselt abielust” välja. Põneva leiuna nimetas Raat käsikirjalisi laulikuid, millest üks on esimese maailmasõja aegne sõdurilaulik. Perakülast Põlluotsa talust näitusele jõdn
Lääne-Nigula volikogu esimees pürib vallavanemaks
[caption id="attachment_455259" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul oleks tal vallavanemana rohkem võimalusi praktilist tööd teha. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Seitse aastat Lääne-Nigula valda ja 2021. aastast vallavolikogu juhtinud Mikk Lõhmus kandideerib Isamaa nimekirjas ja loodab valimiste järel vallavanema toolile naasta.
Sotside vallavanemakandidaat on Lääne-Nigula vallavolikogu liige Neeme Suur. Praegune vallavanem Janno Randmaa (parteitu) pürib vallavan
Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul oleks tal vallavanemana rohkem võimalusi praktilist tööd teha. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Seitse aastat Lääne-Nigula valda ja 2021. aastast vallavolikogu juhtinud Mikk Lõhmus kandideerib Isamaa nimekirjas ja loodab valimiste järel vallavanema toolile naasta.
Sotside vallavanemakandidaat on Lääne-Nigula vallavolikogu liige Neeme Suur. Praegune vallavanem Janno Randmaa (parteitu) pürib vallavanLääne-Nigula ostab õpilastele sepatööriistad
[caption id="attachment_450819" align="alignnone" width="1920"]
Tööõpetuse klass asub vanas internaadis (pildil vasakul). Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus ostab 17 000 euro eest sepatööriistu Taebla kooli uude tööõpetuse klassi.
„Et oleks lastel ja miks mitte ka täiskasvanutel võimalik seal sügisest õppida,” ütles vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule.
Kohalik
Tööõpetuse klass asub vanas internaadis (pildil vasakul). Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus ostab 17 000 euro eest sepatööriistu Taebla kooli uude tööõpetuse klassi.
„Et oleks lastel ja miks mitte ka täiskasvanutel võimalik seal sügisest õppida,” ütles vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule.
Kohalik Kullamaa kooli võimla ehitus jääb toetuse ootele
[caption id="attachment_407529" align="alignnone" width="1631"]
Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kullamaa keskkooli võimla eelprojekt sai valmis, et võimaluse avanedes toetust küsida, sest kohalikul omavalitsusel nii palju raha ei ole, et see ise valmis ehitada.
Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul maksaks ehitus 2–2,5 miljonit eurot. „Päris oma eelarvest me seda ehitada ei saa,” märkis L
Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kullamaa keskkooli võimla eelprojekt sai valmis, et võimaluse avanedes toetust küsida, sest kohalikul omavalitsusel nii palju raha ei ole, et see ise valmis ehitada.
Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul maksaks ehitus 2–2,5 miljonit eurot. „Päris oma eelarvest me seda ehitada ei saa,” märkis LOmavalitsused loovad valimisringkondi erinevalt
[caption id="attachment_453900" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula volikogu. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu linnavolikogu on sunnitud kogunema 1. augustil erakorralisele istungile, et moodustada valimisringkond ja määrata selle mandaatide arv. Juunis otsustas Haapsalu volikogu, et volikogu liikmete arv jääb senisega samaks ehk 25.
Haapsalu erakorralisele istungile mineva eelnõu järgi luuakse kohalikel valimistel üks valimisringkond, kus mandaatide arv ongi 25. Haapsalu linnase
Lääne-Nigula volikogu. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu linnavolikogu on sunnitud kogunema 1. augustil erakorralisele istungile, et moodustada valimisringkond ja määrata selle mandaatide arv. Juunis otsustas Haapsalu volikogu, et volikogu liikmete arv jääb senisega samaks ehk 25.
Haapsalu erakorralisele istungile mineva eelnõu järgi luuakse kohalikel valimistel üks valimisringkond, kus mandaatide arv ongi 25. Haapsalu linnaseMikk Lõhmus: omavalitsused peavad teenustesse rohkem panustama
[caption id="attachment_434949" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus (Isamaa). Urmas Lauri[/caption]
Riigikohus tegi juunikuu lõpupäeval Saue valla kaebust lahendades märgilise otsuse kohalike omavalitsuste rahastamise ja nn Robin Hoodi süsteemi asjus, kus jõukamad omavalitsused annavad osa tulumaksu tulust edasi väiksema eelarvega piirkondadele. See otsus on tähtis ka Läänemaa omavalitsustele, sest lahendiga selgitati mitut regionaalpoliitilist küsimust.
Viimase 20 aastaga on väljaspool Harju- ja Tartumaad jäänud lapsi ja tööealisi 26 protsenti vähemaks, kuid samal ajal on üle 65aastaste arv kasvanud 14 protsenti. Noored inimesed ja kõrgemapalgalised töökohad on kogunenud eelkõige Tallinna ja selle ümbruse omavalitsustesse. See on põhjustanud suuri erinevusi omavalitsuste tulus ühe elaniku kohta. Samuti toob vähenev elanikkond kaasa surve omavalitsuste eelarvele teenuste kõrgemate ühikuhindade tõttu. Riigil on kohustus vähendad
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus (Isamaa). Urmas Lauri[/caption]
Riigikohus tegi juunikuu lõpupäeval Saue valla kaebust lahendades märgilise otsuse kohalike omavalitsuste rahastamise ja nn Robin Hoodi süsteemi asjus, kus jõukamad omavalitsused annavad osa tulumaksu tulust edasi väiksema eelarvega piirkondadele. See otsus on tähtis ka Läänemaa omavalitsustele, sest lahendiga selgitati mitut regionaalpoliitilist küsimust.
Viimase 20 aastaga on väljaspool Harju- ja Tartumaad jäänud lapsi ja tööealisi 26 protsenti vähemaks, kuid samal ajal on üle 65aastaste arv kasvanud 14 protsenti. Noored inimesed ja kõrgemapalgalised töökohad on kogunenud eelkõige Tallinna ja selle ümbruse omavalitsustesse. See on põhjustanud suuri erinevusi omavalitsuste tulus ühe elaniku kohta. Samuti toob vähenev elanikkond kaasa surve omavalitsuste eelarvele teenuste kõrgemate ühikuhindade tõttu. Riigil on kohustus vähendadLääne-Nigula vallavanem ühineb uue valimisliiduga
[caption id="attachment_452433" align="alignnone" width="1920"]
Martna valla kunagise arendusjuhi, Martna osavallavanema ja 2021. aastast Lääne-Nigula vallavanemana pole Janno Randmaa kunagi varem kandideerinud. Foto Risto Unt[/caption]
Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa kandideerib loodava valimisliidu nimekirjas ja suure tõenäosusega pürib ka uuesti vallavanemaks.
„Valimistele minek on,” kinnitas Randmaa Lääne Elule teisipäeval. Martna valla kunagise arendusjuhi, Martna osavallavanema ja 2021. aastast Lääne-Nigula vallavanemana pole ta kunagi varem kandideerinud.
„Randmaa on nimekirjas, aga esinumber on lahtine,” ütles valimisliidu üks loojaid Marek Topper. Küsimusele, kas Randmaast võiks saa
Martna valla kunagise arendusjuhi, Martna osavallavanema ja 2021. aastast Lääne-Nigula vallavanemana pole Janno Randmaa kunagi varem kandideerinud. Foto Risto Unt[/caption]
Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa kandideerib loodava valimisliidu nimekirjas ja suure tõenäosusega pürib ka uuesti vallavanemaks.
„Valimistele minek on,” kinnitas Randmaa Lääne Elule teisipäeval. Martna valla kunagise arendusjuhi, Martna osavallavanema ja 2021. aastast Lääne-Nigula vallavanemana pole ta kunagi varem kandideerinud.
„Randmaa on nimekirjas, aga esinumber on lahtine,” ütles valimisliidu üks loojaid Marek Topper. Küsimusele, kas Randmaast võiks saa








