Silt: Mikk Lõhmus

  [caption id="attachment_388606" align="alignnone" width="2000"] Mikk Lõhmus (vasakul) ja Isamaa Läänemaa piirkonna juht Jaanus Karilaid. Malle-Liisa Raigla[/caption] Valimised võitnud, aga opositsiooni jäetud Lääne-Nigula Isamaa esinumber Mikk Lõhmus kavatseb moodustada uue koalitsiooni, sest senine lagunes juba esimesel istungil. „Ilmselgelt on olukord muutunud. Kui esimesel hääletusel asi läbi kukub, siis kuidas kavatsetakse järgmised neli aastat hakkama saada. Eesmärk on saada tugev koalitsioon, kes ei pea kartma, kui üks inimene puudub või muudab meelt,” ütles Lõhmus Lääne Elule täna. Uus koalitsioon peaks olema üle 13-liikmeline ja sellle nimel tehakse Lõhmuse sõnul tööd. „Ma usun küll, et tuleb uus koalitsioonileping,” ütles Lõhmus täna. Eilsel istungil valis esimest korda kokku saanud Lääne-Nigula volikogu koalitsiooni esitatud kandidaadi Kadi Paaliste (SDE) asemel esimeheks hoopis opositsiooni kandidaadi Lõhmuse. 28. oktoobril

[caption id="attachment_393898" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula koalitsioon lagunes juba esimesel istungil, kui vallavolikogu uus koosseis valis taas esimeheks ka eelmised neli aastat volikogu juhtinud Mikk Lõhmuse (Isamaa). Lõhmuse kui opositsiooni esitatud kandidaadi poolt hääletas 13 volinikku, koalitsiooni kandidaat Kadi Paalistele (SDE) sai 12 häält. Volikogu aseesimeeste valimisel esitati esimese aseesimehe kandidaadiks Hardi Rehkalt (EKRE) ja Neeme Väli (Isamaa). Rehkaldi poolt hääletas 14 ja Väli poolt 11 volinikku.

[caption id="attachment_459833" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula kihelkonnaraamatu esimene osa saab nüüd järje. Foto: Urmas Lauri[/caption] Mullu detsembris ilmunud mahukale Lääne-Nigula kihelkonnaloole ilmub järg, mis peaks kaante vahele jõudma tuleva aasta lõpuks. „Materjali kogumine käib juba kevadest saadik,” ütles raamatu koostaja Mikk Lõhmus. Kui raamatu esimene osa käsitles Lääne-Nigula kihelkonna ajalugu muinasajast teise maailmasõja alguseni, siis teine osa käsitleb 19

[caption id="attachment_457569" align="alignnone" width="1920"] 72aastane Varje Sander oli teisipäevak Oonga poodi pidanud 43 aastat ja 22 päeva. Kaire Reiljan[/caption] „Ikka oma inimene peab olema. Oma kandist. Selline, kellest on abi,” ütleb 72aastane Oonga poepidaja Varje Sander kolm ja pool nädalat enne kohalikke valimisi. Sander istub, ajab end siis püsti, läheb leti taha. Jalad pole enam need. Oonga poodi on ta pidanud 43 aastat ja 22 päeva. Tuli 30aastasena, hakkas poodi pidama, kandideeris volikokku ja pääseski sinna. 1990. aastatel, kui hakkas see kõik siin pihta, nagu Sander ütleb, ja Eesti riik oli veel värske ja noor. Toonast Martna valda ei ole juba kaheksa aastat, on suur haldusreformi järgne Lääne-Nigula, aga oma kant on Sandri jaoks ikka Oonga. „Ega meie kandist olegi kedagi peale Janno. Rehkaltid on ka, aga nemad jäävad juba kaugemale,” ütleb Sander. Janno ehk Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ei ela küll Oongas, aga ikkagi lähemal kui põllumeestest ja

[caption id="attachment_455259" align="alignnone" width="1920"] Mikk Lõhmus: Foto Juhan Hepner[/caption] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees ja avaliku halduse alal doktorikraadi kaitsnud Mikk Lõhmus lähenes juba lapsena raamatutele tulevase teadlase põhjalikkusega. Jules Verne’i „Saladuslikku saart” luges ta viis korda. „Vähemalt viis,” ütleb Lõhmus nagu möödaminnes. Nagu oleks see elementaarne. Alustanud Julius Oro „Munaga” ja „Bullerby lastega” Astrid Lindgreni sulest, läks ta sujuvalt üle nõ

[gallery ids="456176,456177,456178,456179,456180,456181,456182,456183,456184,456185,456186,456187,456188,456189,456190,456191,456192,456193,456194"]   Laupäeval Nõva kirikus peetud ajaloopäev „Kukk udus” tegi kummarduse raamatutele ja Pühale Olavile. Et sel aastal tähistatakse 500 aasta möödumist esimese teadoleva eestikeelse raamatu ilmumisest, oli ajaloopäeva korraldaja Marko Raat kirikusse vaatamiseks ja ka sirvimiseks välja pannud Nõva kandi taludest kogutud raamatud. Väljapaneku vanimad raamatud olid 18. sajandist ja uusimad nõukogude ajast. Kui vanemate taludes leiduvate raamatute seas on peamiselt usuline kirjandus – piiblid, katekismused ja lauluraamatud —, siis uuemate seas oli nii õpikuid kui ka käsiraamatuid, nõukogude ajal defitsiitse raamatuni „Avameelselt abielust” välja. Põneva leiuna nimetas Raat käsikirjalisi laulikuid, millest üks on esimese maailmasõja aegne sõdurilaulik. Perakülast Põlluotsa talust näitusele jõdn

[caption id="attachment_455259" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul oleks tal vallavanemana rohkem võimalusi praktilist tööd teha. Foto: Juhan Hepner[/caption] Seitse aastat Lääne-Nigula valda ja 2021. aastast vallavolikogu juhtinud Mikk Lõhmus kandideerib Isamaa nimekirjas ja loodab valimiste järel vallavanema toolile naasta. Sotside vallavanemakandidaat on Lääne-Nigula vallavolikogu liige Neeme Suur. Praegune vallavanem Janno Randmaa (parteitu) pürib vallavan

[caption id="attachment_450819" align="alignnone" width="1920"] Tööõpetuse klass asub vanas internaadis (pildil vasakul). Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus ostab 17 000 euro eest sepatööriistu Taebla kooli uude tööõpetuse klassi. „Et oleks lastel ja miks mitte ka täiskasvanutel võimalik seal sügisest õppida,” ütles vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule. Kohalik

[caption id="attachment_407529" align="alignnone" width="1631"] Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kullamaa keskkooli võimla eelprojekt sai valmis, et võimaluse avanedes toetust küsida, sest kohalikul omavalitsusel nii palju raha ei ole, et see ise valmis ehitada. Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul maksaks ehitus 2–2,5 miljonit eurot. „Päris oma eelarvest me seda ehitada ei saa,” märkis L

[caption id="attachment_453900" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula volikogu. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu linnavolikogu on sunnitud kogunema 1. augustil erakorralisele istungile, et moodustada valimisringkond ja määrata selle mandaatide arv. Juunis otsustas Haapsalu volikogu, et volikogu liikmete arv jääb senisega samaks ehk 25. Haapsalu erakorralisele istungile mineva eelnõu järgi luuakse kohalikel valimistel üks valimisringkond, kus mandaatide arv ongi 25. Haapsalu linnase