Silt: Mikk Lõhmus

[caption id="attachment_439233" align="alignnone" width="1920"] Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula valla kodulehel on teisipäevast nimekiri Lääne-Nigula kihelkonna inimkaotustest aastatel 1940–1953. Andmed Lääne-Nigula elanikest, keda okupatsiooni- ja Stalini ajal arreteeriti, mobiliseeriti, küüditati või tapeti, on kogutud Lääne-Nigula kihelkonnaraamatu teise osa koostamise käigus. Raamatu koostaja Mikk Lõhmus ütles, et nimekiri on kokku saanud paljude allikate abil. Kasutatud on

[caption id="attachment_464006" align="alignnone" width="1920"] Kergliiklustee ehitus. Foto Urmas Lauri.[/caption] Transpordiamet pakub Lääne-Nigula vallale kergliiklustee ehitamist Taeblast Rannakülani, kuhu saabub juba Haapsalust kergliiklustee. Ameti teatel on teehoiukava töögrupp kinnitanud tee projekteerimise plaani sel aastal. Kavas on rajada tee Taebla aleviku Haapsalu-poolsest otsast Rannakülani ehk maantee 59,8. kilomeetrist 63,9. kilomeetrini. Kergliiklustee ehitataks transpordiameti meetme abil. „2021. aastal teehoiukavasse loodud meetme „Säästlikumaid liikumisviise soodustava riigiteede taristu rajamine“ kaudu rahastatakse ka eraldi jalgratta- ja jalgteede ehitamist,” üt

[caption id="attachment_462423" align="alignnone" width="1920"] Ago Kirsipuu. Foto: Juhan Hepner[/caption] Eelmisel Lääne-Nigula volikogu istungil naisi alavääristavaid märkusi teinud volikogu liige Ago Kirsipuu (Isamaa nimekiri) jätkas sama stiili ka nüüd, mil ta nimetas Kirsipuu käitumist varem kajastanud Lääne Elu ajakirjanikku Kaie Ilvest volikogu ja kõigi internetiülekande teel istungit jälginud inimeste ees tädiks ja toonitas Ilvese vanust. Detsembri alguses peetud istungil esitas Kirsipuu korduvalt eelarvamuslikke ja naisi alavääristavaid küsimusi ja tegi ettepanekuid, sest vallavolikogu esimehe üks kandidaatidest oli naine, Kadi Paaliste. Kaie Ilves kirjutas toona, kuidas Kirisipuu oli muu hulgas uurinud volikogus naiste valimisõiguse kohta ja hüüdnud: „Vat jõulunaist tahaks!” See päädis nüüd volikogu kõnepuldist ajakirjaniku mõnitamisega ja Kirsipuu poolse eneseõigustusega. „Sõna on vaba. Ärge hoidke ennast tagasi. Meil ei ole tsensuuri!” ütles Kirsipuu. Tema käitu

[caption id="attachment_462424" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus (Isamaa, vasakul) ja Vallavanem Janno Randmaa. Juhan Hepner[/caption] Neljapäeval Lääne-Nigula vallavolikogu istungi alguses andis vallavolikogu liige Neeme Suur (SDE) koalitsiooni nimel üle umbusaldusavalduse volikogu juhi Mikk Lõhmuse (Isamaa) vastu. Kui Lõhmust jaanuaris umbusaldatakse, siis esitab Suure sõnul koalitsioon volikogu juhi kandidaadiks taas Kadi Paaliste (SDE nimikiri). Mikk Lõhmus ütles Lääne Elule, et tema arvates oli eelmisel istungil teda volikogu esimeheks aidanud hääl kellegi koalitsiooniliikme teadlik valik, aga nüüd see hääl muutus. „Arvestades sellist suhteliselt drakoonilist õhkkonda koalitsioonis. Täna [istungil] isegi härra Neeme Suur seisis valimiskasti taga ja luuras seal. Ma ei arva, et ta vaatas, et kes mida paberile kirjutas, aga ta seisis seal,“ märkis Lõhmus. Neeme Suur lausus Lääne Elule, et ta ei jälginud valimiskasti juures ked

[caption id="attachment_384080" align="alignnone" width="1920"] Palivere lipp.[/caption] 2017. aastal haldusreformiga ajalukku läinud kunagiste Läänemaa valdade sümboolika on hoiul kohalikes omavalitsustes ja muuseumi seda antud pole. Ridala valla sümboolika on Haapsalu linnavalitsuses. „Vallavanema ametikett ja paar lippu,“ ütles linnasekretär Erko Kalev. Lääne-Nigula on läbi teinud kaks valdade ühinemist: 2013. ja 2017. aastal. Lääne-Nigula volikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul on valla maa-alal asunud endiste omavalitsuste väikesed lipud Taeblas, vallavanema kabinetis. „Kuna lippe kasutatakse osavaldade sümboolikana, siis on täismõõdus lipud osavalla majade juures mastis,“ ütles Lõhmus. Lääne-Nigula territooriumi kunagistes valdades oli kasutusel vallavanema ametikett. „Klassikaline, mis oli vist igal pool Läänemaal. Hästi lihtne ametiraha, kus ei olnud valla nimegi eraldi peal. Need ei ole isegi valdade kaupa eristatavad,“ ütles Lõhmus. Lõhmuse teada peaks kõik ametike

  [caption id="attachment_388606" align="alignnone" width="2000"] Mikk Lõhmus (vasakul) ja Isamaa Läänemaa piirkonna juht Jaanus Karilaid. Malle-Liisa Raigla[/caption] Valimised võitnud, aga opositsiooni jäetud Lääne-Nigula Isamaa esinumber Mikk Lõhmus kavatseb moodustada uue koalitsiooni, sest senine lagunes juba esimesel istungil. „Ilmselgelt on olukord muutunud. Kui esimesel hääletusel asi läbi kukub, siis kuidas kavatsetakse järgmised neli aastat hakkama saada. Eesmärk on saada tugev koalitsioon, kes ei pea kartma, kui üks inimene puudub või muudab meelt,” ütles Lõhmus Lääne Elule täna. Uus koalitsioon peaks olema üle 13-liikmeline ja sellle nimel tehakse Lõhmuse sõnul tööd. „Ma usun küll, et tuleb uus koalitsioonileping,” ütles Lõhmus täna. Eilsel istungil valis esimest korda kokku saanud Lääne-Nigula volikogu koalitsiooni esitatud kandidaadi Kadi Paaliste (SDE) asemel esimeheks hoopis opositsiooni kandidaadi Lõhmuse. 28. oktoobril

[caption id="attachment_393898" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula koalitsioon lagunes juba esimesel istungil, kui vallavolikogu uus koosseis valis taas esimeheks ka eelmised neli aastat volikogu juhtinud Mikk Lõhmuse (Isamaa). Lõhmuse kui opositsiooni esitatud kandidaadi poolt hääletas 13 volinikku, koalitsiooni kandidaat Kadi Paalistele (SDE) sai 12 häält. Volikogu aseesimeeste valimisel esitati esimese aseesimehe kandidaadiks Hardi Rehkalt (EKRE) ja Neeme Väli (Isamaa). Rehkaldi poolt hääletas 14 ja Väli poolt 11 volinikku.

[caption id="attachment_459833" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula kihelkonnaraamatu esimene osa saab nüüd järje. Foto: Urmas Lauri[/caption] Mullu detsembris ilmunud mahukale Lääne-Nigula kihelkonnaloole ilmub järg, mis peaks kaante vahele jõudma tuleva aasta lõpuks. „Materjali kogumine käib juba kevadest saadik,” ütles raamatu koostaja Mikk Lõhmus. Kui raamatu esimene osa käsitles Lääne-Nigula kihelkonna ajalugu muinasajast teise maailmasõja alguseni, siis teine osa käsitleb 19

[caption id="attachment_457569" align="alignnone" width="1920"] 72aastane Varje Sander oli teisipäevak Oonga poodi pidanud 43 aastat ja 22 päeva. Kaire Reiljan[/caption] „Ikka oma inimene peab olema. Oma kandist. Selline, kellest on abi,” ütleb 72aastane Oonga poepidaja Varje Sander kolm ja pool nädalat enne kohalikke valimisi. Sander istub, ajab end siis püsti, läheb leti taha. Jalad pole enam need. Oonga poodi on ta pidanud 43 aastat ja 22 päeva. Tuli 30aastasena, hakkas poodi pidama, kandideeris volikokku ja pääseski sinna. 1990. aastatel, kui hakkas see kõik siin pihta, nagu Sander ütleb, ja Eesti riik oli veel värske ja noor. Toonast Martna valda ei ole juba kaheksa aastat, on suur haldusreformi järgne Lääne-Nigula, aga oma kant on Sandri jaoks ikka Oonga. „Ega meie kandist olegi kedagi peale Janno. Rehkaltid on ka, aga nemad jäävad juba kaugemale,” ütleb Sander. Janno ehk Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ei ela küll Oongas, aga ikkagi lähemal kui põllumeestest ja

[caption id="attachment_455259" align="alignnone" width="1920"] Mikk Lõhmus: Foto Juhan Hepner[/caption] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees ja avaliku halduse alal doktorikraadi kaitsnud Mikk Lõhmus lähenes juba lapsena raamatutele tulevase teadlase põhjalikkusega. Jules Verne’i „Saladuslikku saart” luges ta viis korda. „Vähemalt viis,” ütleb Lõhmus nagu möödaminnes. Nagu oleks see elementaarne. Alustanud Julius Oro „Munaga” ja „Bullerby lastega” Astrid Lindgreni sulest, läks ta sujuvalt üle nõ