Silt: mihkel nestor

[caption id="attachment_374850" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Kui mõnes majandusvaldkonnas puudutavad jalad juba põhja, siis tööstuse puhul näib langus jätkuvat endise hooga. See trend ei pruugi muutuda isegi kaugemas tulevikus. Lõppeval nädalal avaldas statistikaamet taas hulga olulisi numbreid Eesti majanduse käekäigu kohta. Midagi positiivset praegusel ajajärgul neist mõistagi oodata ei olnud, kuid raskel ajal on abiks ka see, kui uudised kardetust vähem halvaks osutuvad. Need, keda on nörritanud Eesti senine väga kiire hinnatõus, võivad rahulolu tunda teadmise üle, et praeguseks näib hinnatase olevat paika loksunud. Värsketel andmetel oli novembris aastane inflatsiooninäit küll neli protsenti, ent eelmise kuuga võrreldes keskmine hinnatase ei muutunud. Umbes praeguse taseme juures on tarbijahinnaindeks püsinud juba aprillikuust saadik. Suureks abiks on siin olnud energiahindade alanemine mulluste rekordite juurest üsna mõistlikule tasemele, mida ka varakult alanud talv pole suutnud uuesti kergitada. Sarnaselt energiale on eelmise aasta keskpaigast saadik langenud oluliselt ka toiduainete maailmaturuhinnad, kuid Eesti lõpptarbija pole sellest kuigivõrd osa saanud. Novembris olid toiduainehinnad mullusest ligi kuus protsenti kallimad, kuid üllatavalt tõusid need ka oktoobriga võrreldes. Loodetavasti muutub toit lähikuudel siiski pisut soodsamaks, mis aitab veidi kompenseerida eesootava käibemaksutõusu mõju.

[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Eesti kolmanda kvartali majanduslangus osutus oodatust sügavamaks ja helgemate laikude leidmine majanduses on paras proovikivi. Majanduse kiirest taastumisest järgnevate kvartalite vältel ei unista keegi, kuid langustempo hakkab peagi aeglustuma ja 2024. aasta teises pooles võiks mõelda ehk ka tillukestest kasvunumbritest. Läinud nädalal avaldas statistikaamet täpsemad andmed sisemajanduse kogutoodangu kujunemise kohta selle aasta kolmandas kvartalis. Kahjuks osutusid need oodatust veelgi nigelamaks. Kui varem avaldatud kiirhinnangu põhjal kahanes SKP aastases võrdluses 2,5 protsenti, siis viimastel andmetel lausa 3,9 protsenti.

[caption id="attachment_406959" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Töötute arv on hakanud kasvama, ent selle senine tõus on kaugel olemast dramaatiline. Kahjuks pole majanduses kiiret pööret paremuse poole oodata, mistõttu suureneb töötus ka järgnevatel kvartalitel. Töötus on kasvanud Lõppeval nädalal avaldatud andmed olukorra kohta tööturul selle aasta kolmandas kvartalis suuri üllatusi ei pakkunud. Eesti majandus on langenud juba viis järjestikkust kvartalit järjest. Pikka aega on tööturg pidevat nõudluse kahanemist suuresti ignoreerinud, ent nüüd on töötus tõusuteel. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel küündis töötuse määr selle aasta kolmandas kvartalis 7,3%ni. Veel aasta varem mõõdeti töötuse määraks kõigest 5,6%, selle aasta teises kvartalis 6,7%. Kahanes ka tööhõive määr, mis langes mulluselt 69,5%lt 69,1%ni. Et Eesti rahvastik on samal ajal aga kasvanud, siis oli tööl käivaid inimesi arvuliselt siiski enam kui eelmisel aastal. Samuti tuleb rõhutada, et ka 69% hõivemäär on Euroopa Liidu riikide seas endiselt üks kõige kõrgematest. Positiivselt poolelt suurenes jätkuvalt aktiivse rahvastiku osakaal – tööl käis või töökohta otsis lausa 74,5% Eesti 15-74-aasta vanusest rahvastikust.

[caption id="attachment_406959" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Kuigi Eesti inflatsioon on raugenud, peame toime tulema väga kõrgete hindadega. Ees ootav käibemaksutõus seda olukorda ei paranda. Inflatsioon on jõudnud platoole Lõppeval nädalal ilmunud värske inflatsioonistatistika näitab, et Eesti senine kiire hinnatõus on raugenud. Võrreldes 2022. aastaga, püsib hinnatase siiski oluliselt kallim. Värsketel andmetel oli tarbijahinnaindeks oktoobris aastatagusest tasemest ligi 5% kõrgem. Vastupidiselt paljudele teistele riikidele oli oktoobri inflatsiooninäit seega suuremgi kui septembris, kui tarbijahinnad kasvasid aastaga 4%. Kui võrrelda oktoobri hinnataset aga septembrikuuga, siis oli trend tarbija jaoks siiski positiivne. Paljud hinnad eelmise kuuga kõrvutades hoopis kahanesid, mis andis tarbijahinnaindeksi keskmiseks muutuseks -0,4%. Suures plaanis võib täna öelda, et Eesti on jõudnud hinnaplatoole: umbes praegusel tasemel on tarbijahinnaindeks püsinud alates selle aasta aprillikuust saadik. Samas ei ole pääsu tõdemast tõsiasja, et see platoo on väga kõrgel.

[caption id="attachment_374850" align="alignnone" width="696"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Lõppeval nädalal uuendas SEB prognoose nii Eesti, kui meie peamiste kaubanduspartnerite majanduse väljavaate osas. Imepärast majanduskliima paranemist pole viimased kuud endaga kaasa toonud, sestap oleks palju oodata, et ka prognoosid majanduskasvu püstloodis ülespoole sööstmist lubaks

[caption id="attachment_406960" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Ootused, et Hiinast saab tänavu maailmamajanduse kasvuvedur ei ole täitunud. Mõneti on isegi raske öelda, mis Hiina majanduse puhul hästi on – kiduvad nii eksport, tarbimine kui investeeringud. Aeglasem majanduskasv sunnib riigijuhte aga leidma uusi eesmärke. Eksport ei edene Kui vaadata Hiina seni avaldatud SKP numbreid, siis jäävad need kaugele sellest, mida analüütikud ootasid aasta alguses. Esimese pettumuse valmistas juba 2023. aasta esimene kvartal, kus vaatamata nõrgale võrdlusbaasile piirdus majanduskasv 4,5%ga. Teises kvartalis saavutati küll kiirem aastane kasv – 6,3%, ent esimese kvartaliga võrreldes suurenes SKP vaid 0,8%. Seejuures ei ole aeglasel majanduskasvul mõnd üksikut põhjust, vaid probleemid Hiina majanduses on laialdased.

[caption id="attachment_406959" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Majanduses on pikalt valitsenud vastuolu, kus SKP langeb, ent tööhõive on kõrge ja palgad aina tõusevad. Kahjuks ei saa see lõputut kestma jääda ja ilmselt on sügisel oodata korrektiivi. Eelmisel nädalal avaldas statistikaamet viimase tööjõu-uuringu tulemused 2023. aasta teise kvartali kohta. Suurimat tähelepanu pälvis uuringu tulemustest kahtlemata asjaolu, et töötus on tõusnud ootamatult kõrgele.