Silt: mihkel nestor

[caption id="attachment_406960" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Ootused, et Hiinast saab tänavu maailmamajanduse kasvuvedur ei ole täitunud. Mõneti on isegi raske öelda, mis Hiina majanduse puhul hästi on – kiduvad nii eksport, tarbimine kui investeeringud. Aeglasem majanduskasv sunnib riigijuhte aga leidma uusi eesmärke. Eksport ei edene Kui vaadata Hiina seni avaldatud SKP numbreid, siis jäävad need kaugele sellest, mida analüütikud ootasid aasta alguses. Esimese pettumuse valmistas juba 2023. aasta esimene kvartal, kus vaatamata nõrgale võrdlusbaasile piirdus majanduskasv 4,5%ga. Teises kvartalis saavutati küll kiirem aastane kasv – 6,3%, ent esimese kvartaliga võrreldes suurenes SKP vaid 0,8%. Seejuures ei ole aeglasel majanduskasvul mõnd üksikut põhjust, vaid probleemid Hiina majanduses on laialdased.

[caption id="attachment_406959" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Majanduses on pikalt valitsenud vastuolu, kus SKP langeb, ent tööhõive on kõrge ja palgad aina tõusevad. Kahjuks ei saa see lõputut kestma jääda ja ilmselt on sügisel oodata korrektiivi. Eelmisel nädalal avaldas statistikaamet viimase tööjõu-uuringu tulemused 2023. aasta teise kvartali kohta. Suurimat tähelepanu pälvis uuringu tulemustest kahtlemata asjaolu, et töötus on tõusnud ootamatult kõrgele.

[caption id="attachment_374849" align="aligncenter" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub palgaralli jaoks hoogu veel mõnda aega. Lõppev nädal tõi rõõmustava teate, et paljudele töötajatele algas 2023. aasta suure palgatõusuga. Nimelt oli äsja avaldatud statistika järgi keskmine brutopalk tänavu esimeses kvartalis lausa 13,3 protsenti mullusest kõrgem. Võrreldes viimase kümnendi keskmise palgakasvuga on taoline hüppeline tõus tavapärasest umbes kaks korda suurem. Sarnasele tasemele küündis Eesti palgakasv viimati vahetult enne suurt majanduskriisi 2008. aasta alguses. Absoluutsummas kujunes keskmiseks brutopalgaks käesoleva aasta esimeses kvartalis 1741 eurot. Tõsi, mediaanpalk ehk summa, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, jäi keskmisele palgale alla enam kui 300 euro võrra, küündides esimeses kvartalis 1424 euroni. Protsentuaalselt oli mediaanpalga kasv küll keskmise brutopalga omast pisut suurem, ulatudes 15 protsendi lähedale. Kiireks palgakasvuks on täidetud sisuliselt kõik eeltingimused.

[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Kuigi inflatsioonis on süüdistatud kõrgeid energia- ja toiduainehindasid, siis on suure osa sellest põhjustanud ikkagi inimlik ahnus. Tarbijate valmidus hinnatõusuga kaasa minna on aga vähenenud, mistõttu võiks taltuda ka inflatsioon. Inflatsiooniline spiraal Pärast mulluseid rekordilisi hinnatõuse, näib inflatsioon olevat lõpuks järgi andmas. Märtsis kasvas harmoniseeritud tarbijahinnaindeks Euroalal keskmiselt 6,9% ja Eestis 15,6%. Kuigi ka need numbrid on muidugi väga suured, siis võrreldes mulluste tippudega on olukord paranenud. Eestis jäi rekordiks 2022. aasta august, kui inflatsioon kerkis üle 25%, Euroalal saavutati tipp oktoobris, kui tarbijahindade tõusuks kujunes 10,6%. Samas on hinnatõusu leevenemine mõneti näiline, sest selle põhjuseks on eelkõige madalamad energiahinnad. Vaadates alusinflatsiooni, kust on välja jäetud muutlikud kütuse- ja toiduainehinnad, siis on see Eestis püsinult eelmise aasta sügisest saadik jonnakalt 12-13% vahel. Euroala on alusinflatsiooni kasv isegi kiirenenud, jäädes märtsis 5,7% juurde.