Silt: matsalu kaitse-eeskiri
26
Läänemaa kalurid pelgavad Matsalu lahe püügikoormuse kasvu
[caption id="attachment_378178" align="alignnone" width="2000"]
Puise kaluri Taavi Suitsbergi sõnul võiks kalurite püügiõigus olla väiksemate piirkondade, mitte maakonnapõhine. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Keskkonnaministeerium saatis septembris kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille järgi võiksid Lääne- ja Saaremaa kalurite kõrval Matsalu lahele kalastama tulla ka Pärnumaa püügilubadega kalurid.
Eesti mereala on jagatud ruutudeks ja iga ruudu puhul on määratud, millise maakonna püügilubadega kalurid seal kalastada võivad. Matsalu laht asub ruudus number 171 ja seni on seal tohtinud kala püüda Läänemaa ja Saaremaa kalapüügilubadega, sest nende kahe maakonna piir puutus vastu ruutu 171. Kavandatav muudatus lubaks aga Matsalu lahele ka Pärnumaa lubadega kalurid, sest pärast 2017. aasta haldusreformi piirneb ruut ka Pärnumaaga. „Selle taga on see „suurepärane” haldusreform,” ütles Puise rannakalur Taavi Suitsberg.
Puise kaluri Taavi Suitsbergi sõnul võiks kalurite püügiõigus olla väiksemate piirkondade, mitte maakonnapõhine. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Keskkonnaministeerium saatis septembris kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille järgi võiksid Lääne- ja Saaremaa kalurite kõrval Matsalu lahele kalastama tulla ka Pärnumaa püügilubadega kalurid.
Eesti mereala on jagatud ruutudeks ja iga ruudu puhul on määratud, millise maakonna püügilubadega kalurid seal kalastada võivad. Matsalu laht asub ruudus number 171 ja seni on seal tohtinud kala püüda Läänemaa ja Saaremaa kalapüügilubadega, sest nende kahe maakonna piir puutus vastu ruutu 171. Kavandatav muudatus lubaks aga Matsalu lahele ka Pärnumaa lubadega kalurid, sest pärast 2017. aasta haldusreformi piirneb ruut ka Pärnumaaga. „Selle taga on see „suurepärane” haldusreform,” ütles Puise rannakalur Taavi Suitsberg. 
Matsalu kaitse-eeskiri jätab kalurite paadid kaldale
[caption id="attachment_362568" align="alignnone" width="2000"]
Kui kalurid enam praegustes püügipaikades kala püüda ei saa, tuleb paadid kaldale tõmmata. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Matsalu plaanitav uus kaitse-eeskiri jätab rangete piirangute tõttu Topu kalurid tööta.
Kui seni on kutselised kalurid saanud teatud piirangutega Puisest kirdes asuva Tauksi saare ja seda ümbritsevate rahude juures kala püüda, siis uue kaitse-eeskirja järgi oleks see aasta ringi keelatud. Samas on Tauksi saare ümbrus olnud Topu kalurite traditsiooniline püügikoht. Muudatus puudutab kümmekonda selle kandi kalameest.
„Topu kaluritelt kaoks 80 protsenti senistest püügivõimalustest,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimees ja Puise kalasadama seltsi juht Taavi Suitsberg.
Kui kalurid enam praegustes püügipaikades kala püüda ei saa, tuleb paadid kaldale tõmmata. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Matsalu plaanitav uus kaitse-eeskiri jätab rangete piirangute tõttu Topu kalurid tööta.
Kui seni on kutselised kalurid saanud teatud piirangutega Puisest kirdes asuva Tauksi saare ja seda ümbritsevate rahude juures kala püüda, siis uue kaitse-eeskirja järgi oleks see aasta ringi keelatud. Samas on Tauksi saare ümbrus olnud Topu kalurite traditsiooniline püügikoht. Muudatus puudutab kümmekonda selle kandi kalameest.
„Topu kaluritelt kaoks 80 protsenti senistest püügivõimalustest,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimees ja Puise kalasadama seltsi juht Taavi Suitsberg. 
Tõnis Mölder: RMK raiub liiga intensiivselt
[caption id="attachment_327268" align="alignnone" width="2000"]
Keskkonnaminister Tõnis Mölder. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalut külastanud keskkonnaminister Tõnis Möldri sõnul on praegu, koroonaajal, metsad inimestele emotsionaalse väärtusega ja puhkemetsi ei saa majandada nii nagu majandusmetsi.
Tutvusite Tagalahe seisundiga. Milline mulje jäi?
Mere ökosüsteemi seisundit arvestades on Haapsalu ja Läänemaa keerulises seisus. Praegune seisund ei ole rahuldav ja linnalähedaste meresoppide hoidmiseks tuleb teha suuremaid samme. See tähendab, et peab vaatama, millist reovett lahesoppidesse viime ja milline on tagajärg.
Tagalahe säilitamiseks tuleb vaadata, mida lahte lasta?
Üks asi on, mida sinna lased. Aga peame arvestama, et Tagalaht ongi looduslikult hoopis teistsugune – madal ja viljakas keskkond, mis tähendab kinnikasvamist ja setete sadestumist.
Tagalahe puhul tuleb leida ka uusi innovatiivseid lahendusi, mis aitaksid vett rohkem ringi liigutada, et setted ei sadestuks, või tuleb puhastada ja süvendada. See tähendab ökosüsteemi lõhkumist ja ei pruugi pikas perspektiivis olla jätkusuutlik.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalut külastanud keskkonnaminister Tõnis Möldri sõnul on praegu, koroonaajal, metsad inimestele emotsionaalse väärtusega ja puhkemetsi ei saa majandada nii nagu majandusmetsi.
Tutvusite Tagalahe seisundiga. Milline mulje jäi?
Mere ökosüsteemi seisundit arvestades on Haapsalu ja Läänemaa keerulises seisus. Praegune seisund ei ole rahuldav ja linnalähedaste meresoppide hoidmiseks tuleb teha suuremaid samme. See tähendab, et peab vaatama, millist reovett lahesoppidesse viime ja milline on tagajärg.
Tagalahe säilitamiseks tuleb vaadata, mida lahte lasta?
Üks asi on, mida sinna lased. Aga peame arvestama, et Tagalaht ongi looduslikult hoopis teistsugune – madal ja viljakas keskkond, mis tähendab kinnikasvamist ja setete sadestumist.
Tagalahe puhul tuleb leida ka uusi innovatiivseid lahendusi, mis aitaksid vett rohkem ringi liigutada, et setted ei sadestuks, või tuleb puhastada ja süvendada. See tähendab ökosüsteemi lõhkumist ja ei pruugi pikas perspektiivis olla jätkusuutlik. 
