Silt: Mati Mandel

[caption id="attachment_375676" align="alignnone" width="411"] Vana-Läänemaa ajalookogumiku kaanelt vaatab vastu Uus-Varbla mõis. Raamatukaas[/caption] Pühapäeval esitleti Lihula mõisas neljandat artiklikogumikku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel“. Kogumiku väljaandja on MTÜ Keskaegne Lihula koos Vana-Läänemaa ajaloo seltsiga. Mõlema kodanikuühenduse eesmärk on populariseerida Läänemaa ajalugu. Selleks on juba aastaid korraldatud loenguid Eesti ajaloo teemadel, samuti näitusi Läänemaal toimunud arheoloogilistel kaevamistel.

[caption id="attachment_355991" align="alignnone" width="2000"] Ajaloolane Mati Mandel. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Viimastel kuudel Ukrainas toimunu võib paljudel inimestel tekitada jahmatust. Kuidas küll saavad vene sõdurid käituda nii julmalt oma kõige lähedasema sugulasrahvaga! Linnade purustamine, vara hävitamine, tapmised, vägistamised ning sellega seotud erakorraline julmus – kuidas on see kõik võimalik? Kui aga meenutada, mis toimus Eestis 1941. aastal, mil Eesti oli nõukogude okupantide meelevallas, siis pole ju midagi uut. Metsikute piinamiste järel (torkehaavad, jäsemete välja väänamine, tulega põletamine) hukati Haapsalus Troi väljal 11 mitte milleski süüdi olnud inimest.

[caption id="attachment_365222" align="alignnone" width="2000"] Paeni välja jõudnud kaevandi põhjas paljastuvad jäljed nõukogudeaegsest sügavkünnist – pae sisse on küntud vaod. Foto: Andra Kirna[/caption] Mai lõpus kaevasid arheoloogid Mati Mandli juhtimisel Ulustes 5.–6. sajandist pärit kalmet, lootus oli leida sealt ka vanemaid esemeid. Et põld kalmet peidab, selgus, kui detektorist leidis sealt 5.–6. sajandist pärit putkkirve. „Palusime jätta osa põldu vilja alt vabaks, et seda väikese seltskonnaga kaevata,“ ütles Mandel. Koht valiti lootuses leida sealt ka midagi varasemat. „Läänemaa on selles mõttes huvitav, et varasemast perioodist on väga vähe leide,“ ütles Mandel. „Meil on täiesti puudu 1.–4. sajandi, Rooma rauaaja leiud. Ka kalmistute jälgi sellest ajast pole õnnestunud leida,” rääkis arheoloog. „Olen pea kogu tööelu siinkandis kaevanud ja leidnud ainult mõned selle perioodi esemed,“ lisas ta.

[caption id="attachment_355991" align="alignnone" width="2000"] Ajaloolane Mati Mandel soovitab lugeda äsjailmunud raamatut represseeritud Venemaa eestlastest. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Hiljuti ilmus kaheköiteline raamat Venemaal elanud eestlastest, keda represseeriti Nõukogude Liidus Suure terrori aastatel 1937-1938. Teatavasti rändasid tuhanded eestlased 19. sajandil maad otsides Venemaale, osa neist suhteliselt lähedale, Oudova kanti, osa aga isegi Siberi avarustesse. Paljud läksid ka teenistust otsides Venemaa suurtesse linnadesse, eelkõige Peterburi. Eri andmetel elas tsaariaja lõpul Venemaal kuni 200000 eestlast.

[caption id="attachment_353176" align="alignnone" width="696"] Lihula mõisamägi on nagu Pompei, mis varjab mitmeid mõistatusi. Foto Urmas Lauri.[/caption] Teatavasti määras Riia piiskop Albert von Buxhoeveden 1211. aastal Dünamünde kloostri abti Theodorici Lihula ja koguni Eestimaa piiskopiks. Nüüd on ajaloolane Kersti Markus tulnud välja oletusega, et ka esimene kristlaste kirik võidi Lihulasse ehitada seni arvatust hoopis varem.

[caption id="attachment_347570" align="aligncenter" width="1920"] Mati Mandel Keblastes matusesüvendit katnud paekiviga. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Teatavasti puuduvad Eesti muinasajast (13. ajandist varasemast perioodist) kirjalikud arhiiviallikad. Muinasaja arhiiv on siiski olemas – nimelt linnused, kalmeehitised, külasüdamed, rauasulatuskohad, muistsed teed, ohverdamispaigad ja muidugi kaugete esivenemate kasutatud esemed. Nende kõigi uurimisel on võimalik elust muinasaegses Eestis väga palju teada saada. Seda on juba ka enam kui sada aastat tehtud. Kõige rohkem on uuritud muistseid matmispaiku, neidki enam just Läänemaal (alljärgnevas käsitleme Läänemaad ikka ajaloolistes piirides). Ometi on siingi olulisi lünki. Siiani pole teaduslikult uuritud ühtegi kivaegset matust. Praktiliselt midagi pole teada Läänemaa I aastatuhande esimese poole (rooma rauaaja) kalmetest ja matmiskommetest.

[caption id="attachment_101747" align="aligncenter" width="800"] Mati Mandel. Foto: erakogu[/caption] Enam kui poolsada aastat Läänemaa esiajalugu uurinud arheoloog ja ajaloolane Mati Mandel sai pikaajalise pühendunud töö eest arheoloogia valdkonnas muinsuskaitseameti elutööpreemia. Eesti ajaloomuuseumis töötavat Mandlit nimetas amet arheoloogiapärandi kaitse raudvaraks. Tema jalajälgi – avastatud muistiseid muinas- ja keskajast – on täis suur osa Eestist, põhiliselt aga ajalooline Lääne- ja Harjumaa. „Mati on Mati. Minu jaoks on ta alati olnud see, kes asju teab ja kellel on lisaks suurepärane mälu,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets.