Silt: märtsiküüditamine
Arnold Aljaste: 25. märts võiks olla leinapäeva asemel hoopis elujõu päev (täiendatud 26. märtsil kl 12.30)
[gallery ids="445298,445299,445300,445301,445302,445303,445304,445305,445307,445308,445309,445310,445311,445312,445313,445314,445315,445316,445317,445318,445319,445320,445321,445322,445323,445324,445325,445326,445327,445328,445329,445330,445331,445332,445333,445334,445335,445336,445337,445338"]
Teisipäeval meenutati 76 aastat tagasi toimunud küüditamist ja mälestati neid, kes küüditamise käigus hukkusid või Siberist enam kodumaale tagasi ei jõudnud. Oli alanud Eesti rahva massiküüditamine, millele oli pandud nimeks “Operatsioon “Priboi”” [e.k “Murdlaine”]. Eestimaalt viidi Siberisse üle 20 000 inimese.
“Me oleme kannatanud palju ja me oleme sellest välja tulnud,” tõdes Eesti Memento juhatuse esimees Arnold Aljaste. “Kaua aega võideldi selle nimel, et 25. märts võiks ka olla leinapäev. Mina arvan, et see võiks olla hoopis elujõu päev. Sest tuldi tagasi ja tehti kõik, et sünniks oma riik.”
Läänemaal meenutati küüditamist Haapsalu toomkirikus ja Risti raudteejaamas paikneva mälestusmärgi “Raudteerööpad mäletavad…” juures.
Toomkirikus Emaaltari juures peetud mälestushetkel meenutas Aljaste, et Haapsalu haruteel laeti 58 vagunit inimesi täis. “Registribüroo andmeil jõudis lõppjaama 1172, kui palju peale laaditi, me päris täpselt ei tea, s
Galerii: Haapsalus mälestati 76 aasta tagust küüditamist
[gallery ids="445261,445262,445263,445264,445265,445266,445267,445268,445269,445270,445271,445272,445273,445274,445275,445276,445277,445278,445279,445280,445281,445282,445283,445284,445285,445286,445287,445288,445289,445290,445291,445292,445293,445294"]
Täna 76 aastat tagasi (25. märtsil 1949) viisid Nõukogude Liidu bolševike repressiivvõimud vägivaldselt okupeeritud ja Nõukogude Liitu inkorporeeritud Eesti, Läti ja Leedu aladel läbi operatsiooni Priboi, kus mõne päeva jooksul küüditati Siberisse üle 92 000 inimese. Eestist viidi Siberisse üle 20 000 süütu inimese, kelle ainus süü oli elada Nõukogude režiimi vastastel aladel.
1949. aastal viidi Siberisse üle 20 000 süütu inimese, sadu inimesi saadeti hiljem neile järele ja sadu sündis asumisel.
Stalini surma järel 1953. aastal hakkasid Nõukogude Liidus puhuma uued tuuled ning alates 1956.-1957. aastast lubati valdaval enamikul Siberisse küüditatutest kodumaale naasta.
Eesti Memento ju
Galerii: Risti raudteejaam, 75. aastat küüditamisest. Mäletame ja mälestame
[gallery ids="422322,422323,422324,422325,422326,422327,422328,422329,422330,422331,422332,422333,422334,422335,422336,422337,422338,422340,422341,422342,422343,422344,422345,422346,422347,422348,422349,422350,422351,422352"]
Täna pärastlõunal meenutati Risti raudteejaamas 75 aastat tagasi toimunud märtsiküüditamist. Ristilt läks Siberi poole teele 63 vagunit 1200 inimesega Lääne-, Rapla-, Pärnu- ja Hiiumaalt.
2
Galerii: Haapsalus meenutati märtsiküüditatuid
[gallery ids="422294,422295,422296,422297,422298,422299,422300,422301,422302,422303,422304,422305,422306,422307,422308,422309,422310,422311,422312,422313,422314,422315,422316,422317"]
Täna meenutati märtsiküüditamise 75. aastapäeva Haapsalu Toomkiriku emaaltari juures.
„Täna meenutame ühte nendest koledatest päevadest, mil Eesti rahvast tabas okupandi järjekordne kuritöö,” ütles Eesti Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste.
Minu lapsepõlv Siberisse küüditatuna
[caption id="attachment_422195" align="alignnone" width="696"]
Külapilt eestlastest Siberis – ühel pildil on koos pea kõik küla eestlased. Foto erakogu.[/caption]
Peagi on möödumas 75 aastat päevast, mis puudutas pea igat Eesti peret. Päevast, mil küüditati ligi 22 000 eestlast kaugele tundmatule maale, kus temperatuur langes talvel kuni –54 ja suvel tõusis kuni +33 kraadini – see oli Siber Venemaal.
Külapilt eestlastest Siberis – ühel pildil on koos pea kõik küla eestlased. Foto erakogu.[/caption]
Peagi on möödumas 75 aastat päevast, mis puudutas pea igat Eesti peret. Päevast, mil küüditati ligi 22 000 eestlast kaugele tundmatule maale, kus temperatuur langes talvel kuni –54 ja suvel tõusis kuni +33 kraadini – see oli Siber Venemaal. 
Galerii: Haapsalus ja Ristil meenutati küüditatuid
[gallery ids="392992,392994,392996,392998,393000,393002,393004,393006,393008,393010,393012,393014,393016,393018,393020,393022,393024,393026,393028,393030,393032,393034,393036,393038,393040,393042,393044,393046,393048,393050,393052,393054,393056,393058,393060,393062,393064,393066,393068,393070,393072,393074,393076,393078,393080,393082,393084"]
Malle-Liisa Raigla fotod
Täna meenutati Haapsalus ja Ristil 74 aastat tagasi küüditatuid.
„See toimub täna Ukrainas veel suurema mastaabiga, veel jõhkramalt. Peame suutma venelastele näidata, et ideoloogia: kus on venelane, seal ongi Venemaa, et Vene riigil pole riigipiiri –peab ükskord lõppema,“ ütles Eesti Memento Liidu esimees Arnold Aljaste. „Kui me seda masinavärki ei peata, ei ole kusagil maailmas rahu ootamas.“
Märtsiküüditamine – vaid üks episood nõukogulikest repressioonidest
[caption id="attachment_392983" align="alignnone" width="2000"]
Küüditamisrong 1949. aastal Keilas. Foto: erakogu[/caption]
1949. aasta 25.–29. märtsini Eestis kavandatud küüditamisel kuulusid väljasaatmisele eelkõige „kulakuteks“ kvalifitseeritud talunikud koos peredega, samuti metsavendade ja rahvuslikult mõtlevate eestlaste pereliikmed.
Eesmärk oli läbi viia sundkollektiviseerimine ja murda metsavendlus, relvastatud vastupanu nõukogude võimule. Viimane toetus ju esijoones talunikele.
Operatsiooni „Priboi“ (murdlaine) käigus saadeti Eestist välja 20 702 inimest, kellest enamik olid naised, lapsed ja vanurid. Eestist küüditatud viidi Novosibirski, Omki ja Irkutski oblastistesse ning Krasnojarski kraisse.
Küüditamisrong 1949. aastal Keilas. Foto: erakogu[/caption]
1949. aasta 25.–29. märtsini Eestis kavandatud küüditamisel kuulusid väljasaatmisele eelkõige „kulakuteks“ kvalifitseeritud talunikud koos peredega, samuti metsavendade ja rahvuslikult mõtlevate eestlaste pereliikmed.
Eesmärk oli läbi viia sundkollektiviseerimine ja murda metsavendlus, relvastatud vastupanu nõukogude võimule. Viimane toetus ju esijoones talunikele.
Operatsiooni „Priboi“ (murdlaine) käigus saadeti Eestist välja 20 702 inimest, kellest enamik olid naised, lapsed ja vanurid. Eestist küüditatud viidi Novosibirski, Omki ja Irkutski oblastistesse ning Krasnojarski kraisse. 
