Silt: Martna kool

[caption id="attachment_379822" align="alignnone" width="2000"] Martna kool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald otsustas Martnasse uue koolimaja ehitamise asemel vana korda teha. „Tänaseks on see enam-vähem selge, et renoveerime vana,” ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule eile. Lõhmuse sõnul pole mõtet aega raisata, kui pole selge, kust ja kas üldse oleks võimalik uue maja ehituseks toetust saada. Vallal endal selleks raha ei ole.

[caption id="attachment_364510" align="aligncenter" width="2000"] Martna kooli hakkab juhtima endine Nõva kooli direktor Kädly Künnap. Foto. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus kinnitas teisipäeval Martna kooli direktoriks senise Nõva koolijuhi Kädly Künnapi. „Peamine põhjus on, et Martna on kodule lähemal kui Nõva, eriti kui arvestada kütuse hinda ja ajakulu,” ütles Künnap Lääne Elule.

[caption id="attachment_340506" align="alignnone" width="2000"] Martna kool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Projekteerija on Martna koolimaja eelprojekti valmis saanud, koolimaja edasine saatus seisab raha taga. „Plaanid muutunud ei ole, kui avatakse taotlusvoor, siis läheme [uue koolimaja ehitamisega] edasi,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Taivo Kaus. „Kui rahastust ei saa, siis jääb asi seisma.”

[caption id="attachment_356897" align="alignnone" width="2000"] Martna koolimaja, kus sel õppeaastal õpib 50 last, on ehitatud 120 lapse tarvis. Foto: Urmas Lauri[/caption] Martna saab uue koolimaja vaid siis, kui hinnad lähiajal kättesaamatusse kõrgusesse ei tõuse ja kui ehituseks õnnestub kusagilt toetust saada. Üks rahasaamise võimalus on hoonete energiasäästlikuks muutmise toetus. Kui eelmise aasta lõpus räägiti veel, et uue koolimaja ehitamine maksab hinnanguliselt veidi üle miljoni euro, siis praegu on juttu juba hoopis teistest summadest. Lääne-Nigula volikogu veebruariistungil vallaeelarve arutelul ütles vallavanem Aivar Riisalu, et Martna uue koolihoone ehitamiseks on vaja 1,2–1,8 miljonit eurot. „Meil on teada ehitatavad ruutmeetrid ja enam-vähem ka ehitamise turuhind, selle baasilt julgen öelda, et hind võiks minna 1,8 miljoni juurde. Aga seda raha meil ei ole,” laiutas eile Lääne Eluga vestelnud Riisalu käsi.

[caption id="attachment_340506" align="alignnone" width="2000"] Martna kool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Martna uue koolimaja eelprojekti hankel osales üks firma: P.P. Projekt, kes tahab eelprojekti koostamise eest 38 000 eurot. Lääne-Nigula vallavalitsus otsustab täna, kas sõlmida pakkujaga leping. Lääne-Nigula abivallavanem Taivo Kaus ütles Lääne Elule esmaspäeval, et Martna saab uue koolimaja vaid siis, kui selleks õnnestub kusagilt toetust saada. Üks võimalus on hoonete energiasäästlikuks muutmise toetus.

[caption id="attachment_266370" align="alignnone" width="1280"] Martna kool. Urmas Lauri[/caption] Kuigi Lääne-Nigula valla eelarves on Martna kooli remondiks ette nähtud 65 000 eurot, tahavad martnalased remondist loobuda ja uue koolimaja ehitada. „Remont oli nagunii kavas ja see on mahukas ettevõtmine. Oleme arutanud, et tuleks minna täispangale, jätta see investeering tegemata ja ehitada päris uus koolimaja,” ütles Martna osavallakogu esimees Hardi Rehkalt Lääne Elule.

[caption id="attachment_266366" align="alignleft" width="1280"] Erasmus+ projekti koordinaator Kairi Mustjatse. Foto. Urmas Lauri[/caption] Homsest, 1. oktoobrist stardib Martna põhikooli juhtimisel järjekordne kahe aasta pikkune Erasmus+ projekt, teatas projekti koordinaator Kairi Mustjatse.

[caption id="attachment_266355" align="aligncenter" width="1280"] Martna kooli õpetaja Aili Karell annab korraga loodusõpetust 3. ja 4. klassi lastele. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus töötab välja ühist koolipidamise korda, mis hoiaks kokku raha ja vähendaks õpetajate koormust. Eriti valusalt puudutaks uus kord väikekoole, mis on seni just nagu üle jõu elanud – õpetanud kõiki klasse eraldi. Raha napib, et igale klassile oma õpetaja palgata. Tõsi, kokkuhoiupoliitika on koolidesse jõudnud juba varem. Martna koolis õpivad koos 3. ja 4. klass, kokku 13 last. Eraldi neid õpetada oleks liiga kulukas. Neljapäeval hommikul käis Lääne Elu nende loodusõpetuse tunnis. 3. klassi lapsed istusid akna all ja nohistasid töövihikute kohal – õppisid ilmakaari ja leppemärke. Õpetaja Aili Karell selgitas samal ajal ukse all õppivale 4. klassile inimese sisemust. „See on peensool. Ja see on siin magu,” kordas ta ühe lapse juurest teise juurde astudes, vaatas siis murelikult üht hädalist, kes ilmakaartest aru ei saanud, ja rahustas: „Ära muretse, ma kohe tulen!” Siis lõi ta käed puusa ja tegi kõvemat häält. „Nii! Neljas klass töötab nüüd iseseisvalt!” hüüatas ta ja sammus 3. klassi juurde. „Siin põhja pool ei ole ju metsa. Mets on lõuna pool,” sõnas ta ja pani näpu töövihikusse. „Sa pead maha tõmbama!” Niimoodi liittunnid käivadki – erinevad teemad, erinevas vanuses lapsed, aga üks õpetaja.