Silt: marje loide
8
Lagastatud puisniit taastub aastakümneid
[caption id="attachment_437166" align="alignnone" width="1920"]
Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein möönis, et kahjustatud alal hakkab taimestik kasvama paari aasta jooksul, algse koosluse naasmine võtab aga „rohkem” aastaid aega. Foto Juhan Hepner/ERR/Scanpix[/caption]
Keskkonnakaitsja Mati Sepa sõnul süvendab maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu kahjustajale määratud naeruväärne 2000 eurot trahvi vaid karistamatuse tunnet.
Pärast kümme kuud kestnud venitamist on hooldustööde käigus Laelatu puisniitu sisse sõidetud roopad lõpuks tasandatud ja süüdlane saanud 2000 eurot trahvi. Tehtud kahju ulatust on aga keeruline hinnata isegi botaanikutel, hooldustööd kontrollima pidanud riigiametnikest rääkimata.
Lagastatud alal kasvanud teise kategooria kaitsealuste käpaliste nagu mandril üliharuldase valge tolmpea ja sõrmkäppade õisi pole vähimatki lootust näha enne seitset-kaheksat aastat ja seegi pole päris kindel. „Sõltub sellest, kui suur seemnepank maa sees on,“ märkis orhideehuviline, kunagi Laelatu puisniitu osaliselt hooldanud Arno Peksar. Käpalistel kulub seemnest õiteni jõudmiseks seitse-kaheksa aastat. „Kõrrelised võivad kiiremini tulla, aga
Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein möönis, et kahjustatud alal hakkab taimestik kasvama paari aasta jooksul, algse koosluse naasmine võtab aga „rohkem” aastaid aega. Foto Juhan Hepner/ERR/Scanpix[/caption]
Keskkonnakaitsja Mati Sepa sõnul süvendab maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu kahjustajale määratud naeruväärne 2000 eurot trahvi vaid karistamatuse tunnet.
Pärast kümme kuud kestnud venitamist on hooldustööde käigus Laelatu puisniitu sisse sõidetud roopad lõpuks tasandatud ja süüdlane saanud 2000 eurot trahvi. Tehtud kahju ulatust on aga keeruline hinnata isegi botaanikutel, hooldustööd kontrollima pidanud riigiametnikest rääkimata.
Lagastatud alal kasvanud teise kategooria kaitsealuste käpaliste nagu mandril üliharuldase valge tolmpea ja sõrmkäppade õisi pole vähimatki lootust näha enne seitset-kaheksat aastat ja seegi pole päris kindel. „Sõltub sellest, kui suur seemnepank maa sees on,“ märkis orhideehuviline, kunagi Laelatu puisniitu osaliselt hooldanud Arno Peksar. Käpalistel kulub seemnest õiteni jõudmiseks seitse-kaheksa aastat. „Kõrrelised võivad kiiremini tulla, aga 
Baumann ja Loide kandideerivad riiklikule elutööpreemiale
[caption id="attachment_345420" align="aligncenter" width="2000"]
Tarekese lasteaia direktor Riima Velbre. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Riiklike hariduspreemiate komisjon on valinud kolm Läänemaa haridustöötajat üleriigilise tunnustuse saamiseks.
65 000 euro suurusele elutööpreemia kandidaatideks on riiklik hariduspreemiate komisjon on valinud Haapsalu Viigi kooli õpetaja Villu Baumanni ning Haapsalu kutsehariduskeskuse ja Lihula gümnaasiumi õpetaja Marje Loide. Riikliku elutööpreemia kandidaate on kokku 35.
Tarekese lasteaia direktor Riima Velbre. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Riiklike hariduspreemiate komisjon on valinud kolm Läänemaa haridustöötajat üleriigilise tunnustuse saamiseks.
65 000 euro suurusele elutööpreemia kandidaatideks on riiklik hariduspreemiate komisjon on valinud Haapsalu Viigi kooli õpetaja Villu Baumanni ning Haapsalu kutsehariduskeskuse ja Lihula gümnaasiumi õpetaja Marje Loide. Riikliku elutööpreemia kandidaate on kokku 35. 
Juuli: aeg vaadelda karuspõrnikat
[caption id="attachment_430049" align="alignnone" width="341"]
Karuspõrnikas. Foto Marje Loide[/caption]
Bioloog Marje Loide sõnul on juuli ja august kuud, kus tasuks õierikastel pervedel, niitudel, aias ja metsaveerel silmad lahti hoida, sest võib kohtuda karuspõrnikaga: ebatavalise välimusega mardikalisega.
Karuspõrnikas. Foto Marje Loide[/caption]
Bioloog Marje Loide sõnul on juuli ja august kuud, kus tasuks õierikastel pervedel, niitudel, aias ja metsaveerel silmad lahti hoida, sest võib kohtuda karuspõrnikaga: ebatavalise välimusega mardikalisega.
Amet uurib puisniidu lagastamist viiendat kuud
[caption id="attachment_428810" align="alignnone" width="1920"]
Pool aastat tagasi sisse sõidetud roopad on ikka veel silumata ja osa Laelatu puisniidust näeb välja nagu küntud põld. Foto: Peeter Vissak[/caption]
Viis kuud pärast seda, kui keskkonnaamet avastas, et metsateomasinad on segi keeranud maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu, ei ole menetlusega mitte kuskile jõutud.
Süüdlane ja tekitatud kahju ulatus on tänini teadmata. „Menetlustoimingud on veel pooleli,“ ütles keskkonnaameti Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja Toomas Õmblus Lääne Elule pressiesindaja vahendusel. Õmbluse sõnul on neil kavas tunnistajaid üle kuulata ja tõendeid koguda.
Kuigi keskkonnaamet teadis rikkumisest juba jaanuaris, kui „vastutav spetsialist“ selle rutiinse ülevaatuse käigus tuvastas, algatas amet väärteomenetluse alles märtsis
Pool aastat tagasi sisse sõidetud roopad on ikka veel silumata ja osa Laelatu puisniidust näeb välja nagu küntud põld. Foto: Peeter Vissak[/caption]
Viis kuud pärast seda, kui keskkonnaamet avastas, et metsateomasinad on segi keeranud maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu, ei ole menetlusega mitte kuskile jõutud.
Süüdlane ja tekitatud kahju ulatus on tänini teadmata. „Menetlustoimingud on veel pooleli,“ ütles keskkonnaameti Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja Toomas Õmblus Lääne Elule pressiesindaja vahendusel. Õmbluse sõnul on neil kavas tunnistajaid üle kuulata ja tõendeid koguda.
Kuigi keskkonnaamet teadis rikkumisest juba jaanuaris, kui „vastutav spetsialist“ selle rutiinse ülevaatuse käigus tuvastas, algatas amet väärteomenetluse alles märtsis 
Bioloog: putukariik tegutseb
[caption id="attachment_413587" align="alignnone" width="1280"]
Külmavaksik Foto: Konrad Lackerbeck / Vikipeedia[/caption]
Bioloog Marje Loide sõnul keeb putukariigis elu sellest hoolimata, et juba on november käes.
Loide sõnul putukariik tegutseb, sest tänavune sügis on olnud pehme ja soe. Matsalus oma kodu ümber on Loide näinud lendamas säärik- ja surusääski. „Võibolla mõni metsasääsk ka,“ ütles Loide. „Kärbsed lehvivad ringi. Lähed õue, juba keegi tahab maanduda.“
Külmavaksik Foto: Konrad Lackerbeck / Vikipeedia[/caption]
Bioloog Marje Loide sõnul keeb putukariigis elu sellest hoolimata, et juba on november käes.
Loide sõnul putukariik tegutseb, sest tänavune sügis on olnud pehme ja soe. Matsalus oma kodu ümber on Loide näinud lendamas säärik- ja surusääski. „Võibolla mõni metsasääsk ka,“ ütles Loide. „Kärbsed lehvivad ringi. Lähed õue, juba keegi tahab maanduda.“ 
Külm ja põud võtsid värvikireva sügise
[caption id="attachment_412673" align="alignnone" width="1920"]
Sügis Haapsalus. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nii kummaline, kui see ka pole, võivad kevad ja suvi mõjutada sügisest värviilu. Bioloog Marje Loide sõnul kahandasid sügise värviküllust külm kevad ja põuane suvi: selle asemel, et kollaseks ja punaseks värvuda, tõmbuvad puulehed krimpsu, muutuvad pruuniks ja langevad maha.
Sügis Haapsalus. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nii kummaline, kui see ka pole, võivad kevad ja suvi mõjutada sügisest värviilu. Bioloog Marje Loide sõnul kahandasid sügise värviküllust külm kevad ja põuane suvi: selle asemel, et kollaseks ja punaseks värvuda, tõmbuvad puulehed krimpsu, muutuvad pruuniks ja langevad maha. 
Marimetsas õitseb kuningakübar
[caption id="attachment_400448" align="alignnone" width="1707"]
Kuningakübar. Foto: Vikipeedia[/caption]
Bioloog Marje Loide soovitab juunis seada sammud Marimetsa matkarajale, et imetleda juuni õitsejaid kuningakübarat, uibulehte ja laanelille.
Kuningakübar. Foto: Vikipeedia[/caption]
Bioloog Marje Loide soovitab juunis seada sammud Marimetsa matkarajale, et imetleda juuni õitsejaid kuningakübarat, uibulehte ja laanelille. 
Haapsalu maantee ääres õitseb katkujuur
[caption id="attachment_395254" align="alignnone" width="2000"]
Katkujuur. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu-Laiküla maantee ääres õitseb katkujuureväli, mis bioloog Marje Loide sõnul laieneb iga aastaga.
Katkujuur. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu-Laiküla maantee ääres õitseb katkujuureväli, mis bioloog Marje Loide sõnul laieneb iga aastaga. 
Sel aastal on tähelepanu puisniitudel
[caption id="attachment_393435" align="alignnone" width="2000"]
Puisniit. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tänavune aasta on kuulutatud puisniidu teema-aastaks, mil pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu puisniitude säilitamisele, taastamisele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele.
Puisniit. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tänavune aasta on kuulutatud puisniidu teema-aastaks, mil pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu puisniitude säilitamisele, taastamisele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele.