Silt: Marika Valk
1
Galerii: Lihula mõis saab suveks uhke pidusaali
[gallery ids="357599,357600,357601,357602,357603,357604,357605,357606,357607,357608,357609,357610"]
Fotod: Urmas Lauri
Skone Grupi restauraatorid teevad suve alguseks korda Lihula mõisahoone kõige suurema ja pidulikuma saali.
Lisaks suurele saalile restaureeritakse praegu ka kaht väiksemat ruumi, kuhu juba selleks hooajaks pannakse üles baltisaksa kultuuri tutvustav väljapanek. „Järgmiseks aastaks on terve teine korrus muuseumi tarvis renoveeritud,” ütles Lihula muuseumi direktor Marika Valk.
Eelmise nädala kolmapäeval puhastasid kaks restauraatorit tellingul turnides saali keskel asuva lühtrikonksu ümbrust ettevaatlikult krohvist. „Ei midagi,” nentis üks neist. „Seal tulid lilled välja, siin pole seni midagi,” lausus teine, viidates saali otstes krohvi alt välja tulnud vappidele.
Reedel pildistati saali lage infrapunakaameraga. „Siis hakkab paistma, mis sealt krohvipinna alt välja tuleb,” ütles Valk Lääne Elule eelmisel neljapäeval. „Meie tahaks näha, et maalingut oleks palju, aga tundub, et mingitel põhjustel neid pole. Laes on krohvi alt seni välja tulnud vaid kaks vapikujulist maalingut saali otstes.”
Valk meenutas, et kui paar aastat tagasi restaureeriti mõisahoone üht kaugemat saali, tuli sealt päevavalgele hulgaliselt maalinguid, kuigi esialgu paistnud laenurgas neid vaid üks. „Arvasime, et ega seal rohkem midagi säilinud pole, aga tegelikult tuli välja, et terve ruumi lagi oli maalinguga kaetud. See oli täielik üllatus. Selle tõttu tekkis väike lootus, et äkki siiski leiame nüüd suurest saalist ka,” lausus Valk.
Mõisahoone restaureerimisprotsessi kureerib kunstiakadeemia professor, restauraator Hilkka Hiiop. Ta meenutas, et vapid leiti 2014. aastal, mil suures saalis oli kunstitudengite töötuba. „Nüüd avasime need korralikult lõpuni,” ütles Hiiop Lääne Elule.
„Aga kui mõelda teistpidi, et enamikul juhtudel pole midagi säilinud, siis need toredad vapid on väga suur asi,” arutles Hiiop. „Nad on väga hästi maalitud, ilmselt õlivärviga. Tundub, et alusjoonis on tehtud vaba käega ja need lillekompositsioonid on nagu ikka meister teinud.”
Vald tahab Hanila muuseumi kolida Virtsu mõisatalli
[caption id="attachment_333026" align="alignnone" width="2000"]
Hanila muuseumi seltsi 25 aasta juubeli tähistamisel kaks aastat tagasi oli muuseumiõu külalisi, tantsu ja laulu täis. Foto: Mart Mõniste[/caption]
Kolm aastat tagasi Lihula ja Hanila muuseumi ühendamisega moodustatud valla allasutus Lääneranna Valla Muuseumid on kavas taas kaheks lüüa ja Hanila muuseumile uued ruumid otsida.
„Praegu otsitakse võimalusi Hanila muuseumile uue asukoha leidmiseks, et luua muuseumi tegevuseks vastavad tingimused. Selleks on mitmeid võimalusi,” ütles abivallavanem Ene Täht. Kas vallavalitsus esitab augusti volikokku ettepaneku Lääneranna muuseumide tegevuse ümberkorraldamiseks, on tema sõnul praegu veel vara öelda.

Lihula mõisa tuleb baltisaksa ekspositsioon ja restaureerimiskeskus
[caption id="attachment_328342" align="alignnone" width="2000"]
Lihula muuseumi direktor Marika Valk loodab, et mõne aasta pärast saavad huvilised Lihula mõisas tutvuda baltisaksa kultuuriga. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lihula muuseumil on õnnestunud toetustena saada üle 770 000 euro, mille abil tehakse mõisa baltisaksa ekspositsioon ja mõisa viinaaita restaureerimiskeskus.
Lihula muuseumi direktor Marika Valk ütles, et viiest muuseumi esitatud rahataotlusest ei saanud rahastust ainult üks – muinsuskaitseamet ei andnud raha Lihula mõisa fassaadi korrastamiseks. Küll aga toetas muinsuskaitseamet 100 000 euroga mõisa peamaja katusekarniisi ja korstnate korrastamist ning üle 150 000 euroga mõisa peahoonesse baltisaksa kultuuriloo ekspositsiooni loomist. Ekspositsiooniruumide remondiks sai muuseum veidi raha Leaderi meetmest. Omaosaluseks vajaliku 221 000 eurot on lubanud Lääneranna vald.
Esimesena algab remont mõisa väikeses näitusesaalis. „See saab valmis tõenäoliselt juba mai lõpuks, nii et hooaeg õnnestub tavapärasel ajal avada,” lubas Valk. „Saal saab uue parkettpõranda ja sobiva klassitsistliku ukse,” lisas ta.
Järgmise tööna võetakse ette peahoone karniisid, katus ja korstnad. „Hange on üleval ja kui tegija leiame, lähevad need töösse,” ütles Valk. Tema sõnul on osa katust ja üks korsten juba mullu korda tehtud, ülejäänud tehakse tänavu. Oktoobris peaks algama mõisa suure saali remont.
