Silt: margit ülevaino
Vallaelanike värssidest ilmus luulekogu
[caption id="attachment_462725" align="alignnone" width="1080"] Luulekogu "Lääne-Nigula luulepärlid". Foto: Diana Ots[/caption]
Lääne-Nigula keskraamatukogu andis vallaelanike värssidest välja luulekogu, kuhu on koondatud mulluse luule- ja fotokonkursi parimad tööd.
Raamatut „Lääne-Nigula luulepärlid” trükiti 500 eksemplari. Selles on 33 kohaliku elaniku värsid ja 18 autori fotod. „Igaühelt kuni kolm luuletust, aga on ka ühe-kahe luuletuse autoreid,” ütles Lääne-Nigula keskraamatukogu direktor Diana Ots.
Üle saja lehekülje paksusest kogust leiab näiteks vallavolikogu liikme Neeme Suure, Martnast pärit kirjaniku Heli Reichardti, kunagise Martna vallavanema ja arvutiõpetaja Tiiu Aavik
Läänemaa koolitüdruku muinasjutust sai lasteooper
[caption id="attachment_461857" align="alignnone" width="1920"] Gerli Grau. Foto Andra Kirna[/caption]
Kolmapäeval esietendus muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) suures saalis Rein Rannapi lasteooper „Metsalaulupidu”, mille libreto on praegu Läänemaa ühisgümnaasiumis õppiva Gerli Grau muinasjutu ainetel kirjutanud Leelo Tungal.
Grau sõnul tundub talle ikka veel ebareaalne, et tema tekst paljude hulgast välja valiti. Ometi on ta juba ligi aasta teadnud, et see ooperiks saab. „Loomulikult teadsid pere ja kõige lähemad sõbrad, aga avalikult ma seda välja öelda ikka ei julgenud,” tunnistas ta Lääne Elule.
Grau on juba saanud vaadata lasteooperi proovi. „Muinasjutust on saanud ilus ja vahva asi,” ütles ta, lisades, et tundis oma loo ära küll.
Kui Grau „Metsalaulupeo” kahe aasta eest
Läänemaa valis aasta õpetajad
[gallery ids="455717,455718,455719,455720,455723,455724,455725,455726,455728,455729,455730,455731,455732,455733,455734,455735,455736,455737,455738,455739,455740,455741,455742,455743,455744,455745,455746,455747,455748,455749,455750,455751,455752,455753,455754,455755,455756,455757,455759,455760,455762,455763,455764,455765,455766,455767,455768,455769,455770,455771,455772,455773,455774,455775,455777,455778,455779,455780,455782,455783,455784,455785,455786,455787,455788,455789,455790,455791,455792,455793,455794,455795,455797,455798,455799,455800,455802,455803,455805,455806,455807,455808,455809,455810,455811,455812,455813,455814,455815,455817,455818,455819,455820,455821,455822,455823,455824,455825,455826,455827,455828,455829,455830,455833"]
Elutööpreemia pälvis Palivere kooli kauaaegne õpetaja Margit Ülevaino, Läänemaa aasta õpetaja tiitli sai Oru kooli matemaatikaõpetaja Kait Kleemann.
„Ei ole ju Sten Roosi muinasjutuvõistluse aeg,” ütles Ülevaino imestunult, kui Lääne Elu talle neljapäeval helistas. Ülevaino õpilased on muinasjutukonkursilt noppinud auhindu aasta-aastalt, tänavu juunis tuli peavõit teist aastat jutti.
Eile pälvis 40 aastat klas
3
Palivere kooli igal klassil on kasvamas oma puu
[caption id="attachment_409948" align="aligncenter" width="1920"]
Palivere kool sai idee, et iga esimene klass võiks enesele kooli alustades oma puu istutada, Risti koolist. Foto: erakogu [/caption]
Palivere koolis panevad oma puu kooliaeda kasvama 1. klassi õpilased. Ja saavad oma armsas koolis koos kasvada tervelt üheksa aastat.
Palivere kool sai idee, et iga esimene klass võiks enesele kooli alustades oma puu istutada, Risti koolist. Foto: erakogu [/caption]
Palivere koolis panevad oma puu kooliaeda kasvama 1. klassi õpilased. Ja saavad oma armsas koolis koos kasvada tervelt üheksa aastat. 
Läänemaa koolid tähistavad emakeelepäeva uhkusega
[caption id="attachment_356850" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Tiina Brock leiab, et eesti keele kõrval võiks oma päev olla ka eesti kirjandusel. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Emakeeleõpetajate sõnul on tänapäeval suurim probleem noorte eneseväljendus – nii kõnes kui ka kirjas.
Esmaspäeval on emakeelepäev ja selle tähistamist peavad eesti keele õpetajad ülioluliseks. Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) emakeeleõpetaja Tiina Brock on seisukohal, et tegelikult on emakeel kogu aeg tähtis, mitte ainult sel ühel päeval. „Kui kaob keel, siis on ohus ka omariiklus, sest kultuur ja omariiklus on väga tihedalt seotud keelega,” ütles Brock. Ta loodab, et ühel päeval saab oma päeva ka kirjandus.
LÜGis on traditsioon osaleda emakeelepäeval üleriigilisel e-etteütlusel. „Kui käimas on eesti keele tund, saab etteütlust teha tunnis. Kogu koolil aga samal ajal eesti keele tundi ei ole, siis on võimalik minna etteütlust kirjutama ka arvutiklassi,” ütles LÜGi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock.
Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Tiina Brock leiab, et eesti keele kõrval võiks oma päev olla ka eesti kirjandusel. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Emakeeleõpetajate sõnul on tänapäeval suurim probleem noorte eneseväljendus – nii kõnes kui ka kirjas.
Esmaspäeval on emakeelepäev ja selle tähistamist peavad eesti keele õpetajad ülioluliseks. Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) emakeeleõpetaja Tiina Brock on seisukohal, et tegelikult on emakeel kogu aeg tähtis, mitte ainult sel ühel päeval. „Kui kaob keel, siis on ohus ka omariiklus, sest kultuur ja omariiklus on väga tihedalt seotud keelega,” ütles Brock. Ta loodab, et ühel päeval saab oma päeva ka kirjandus.
LÜGis on traditsioon osaleda emakeelepäeval üleriigilisel e-etteütlusel. „Kui käimas on eesti keele tund, saab etteütlust teha tunnis. Kogu koolil aga samal ajal eesti keele tundi ei ole, siis on võimalik minna etteütlust kirjutama ka arvutiklassi,” ütles LÜGi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock. 
Steni jutuvõistluse parim lugu vestab eesti keelest
[caption id="attachment_300255" align="alignnone" width="2000"] Steni muinasjutuvõistluse võitnud Helen Carmel Boyers kirjutas loo sellest, kuidas tekkisid sõnad „kõuts” ja „pastel”. Arvo Tarmula[/caption]
Steni muinasjutuvõistluse võiduloo autor Helen Carmel Boyers õpib Palivere kooli 7. klassis ja tahab saada ajakirjanikuks või näitlejaks.
Boyersi loo kaunist neiust nimega Eesti Keel valis žürii välja 367 jutu seast. Jah, võit oli autori jaoks üllatav, aga loo kirjutamine ise ei midagi erilist. Mullune oli eesti keele aasta. „Õpetaja ütles, et kirjutame eesti keele kohta töö. Tegime selle jutu valmis ja saatsime konkursile,” ütles Boyers.
Kirjutada meeldib Helen Carmelile väga ja saada tahab ta näitlejaks või ajakirjanikuks. Tüdrukust üllatunum oli ema Oivi Boyers. Võidust kuulis ta Lääne Elu ajakirjaniku käest ja kontrollis igaks juhuks üle, kas tegu pole mitte valeühendusega. „Ta kirjutas jah koolis jutu, kuidas uued sõnad eesti keelde tulid. Ma arvan, et see ongi ehk seesama jutt,” ütles Oivi Boyers.
Steni muinasjutuvõistluse võitnud Helen Carmel Boyers kirjutas loo sellest, kuidas tekkisid sõnad „kõuts” ja „pastel”. Arvo Tarmula[/caption]
Steni muinasjutuvõistluse võiduloo autor Helen Carmel Boyers õpib Palivere kooli 7. klassis ja tahab saada ajakirjanikuks või näitlejaks.
Boyersi loo kaunist neiust nimega Eesti Keel valis žürii välja 367 jutu seast. Jah, võit oli autori jaoks üllatav, aga loo kirjutamine ise ei midagi erilist. Mullune oli eesti keele aasta. „Õpetaja ütles, et kirjutame eesti keele kohta töö. Tegime selle jutu valmis ja saatsime konkursile,” ütles Boyers.
Kirjutada meeldib Helen Carmelile väga ja saada tahab ta näitlejaks või ajakirjanikuks. Tüdrukust üllatunum oli ema Oivi Boyers. Võidust kuulis ta Lääne Elu ajakirjaniku käest ja kontrollis igaks juhuks üle, kas tegu pole mitte valeühendusega. „Ta kirjutas jah koolis jutu, kuidas uued sõnad eesti keelde tulid. Ma arvan, et see ongi ehk seesama jutt,” ütles Oivi Boyers. 