Silt: mare tereping

[caption id="attachment_395689" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumis tegi eile eesti keele riigieksamit 101 abiturienti. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eile tegid abituriendid eesti keele riigieksamit, Läänemaa koolilõpetajad eelistasid teemat, mis käsitles väikese riigi võimalusi silma paista. Enne kella kümmet olid Läänemaa ühisgümnaasiumi koridorid saginat täis – eesti keele riigieksamile pääsemist ootas 101 abiturienti. Ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul oli eksaminande tänavu 25 võrra rohkem kui mullu, kokku kirjutasid nad kuues klassiruumis. Enne eksami algust palusid õpetajad õpilastel avada šokolaadid, et tööd kirjutades poleks krabistamist. Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse õpilase lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteaduslikke tekste. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada.

[caption id="attachment_308722" align="aligncenter" width="2000"] Kullamaa kooli direktor Kaidi Uueda. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus otsib konkursi korras direktorit kahte kooli – Noarootsi põhikooli ja Kullamaa keskooli. Noarootsi põhikooli direktor Mare Tereping otsustas, et lahkub ametist, Kullamaa koolijuht Kaidi Uueda aastaks sõlmitud tööleping lõpeb.

[caption id="attachment_326368" align="alignnone" width="1205"] Ilmar Randmad võib pidada laskespordi maaletoojaks Haapsalus. Foto: erakogu[/caption] Pühapäeval oli 90. sünniaastapäev Ilmar Randmal, treeneril, kes tõi Haapsallu sportliku laskmise. Randma õpilane laskmistreener Mati Seppi ütles, et kuigi Haapsalus korraldati kaitseliidu eestvõttel laskevõistlusi ka enne sõda, tõi laskmise kui spordiala Haapsallu siiski Randma. 18. aprillil 1931 Puises sündinud Randma lõpetas 1949. aastal Haapsalu 1. keskkooli ja 1953 Leningradi sõjakooli. Pärast seda töötas ta 1970. aastani Haapsalu keskkoolis sõjalise algõpetuse õpetajana. Sel ajal nakatuski ta laskmispisikuga, asudes sama ajal juhendama pioneeride maja koolinoorte laskmisringi. 1960. aastal võitis tema õpilane Ene Engman esimestel Eesti noorte meistrivõistlustel esikoha. Laskurite edukas esinemine Eesti tasemel andis võimaluse luua 1966. aastast Haapsalu rajooni spordikooli juurde laskmisosakond ja Randmast sai seal treener. Treeneritööd tegi Randma 1988. aastani, mil perekondlikud sündmused sundisid teda tagasi tõmbuma. Kolmeaastase pausi järel tuli ta siiski veel abiks ja töötas noortetreenerina 1999. aastani. Viimased eluaastad veetis Randma oma sünnikohas Puises, kus septembris 2001 temale antud aeg otsa sai.

[caption id="attachment_308219" align="aligncenter" width="805"] Noarootsi kooli esimeses klassis on tänavu kuus õpilast, klassijuhataja on Lily Pella. Foto: Maie Arro[/caption] Noarootsi koolid alustasid õppeaastat juba pühapäeval. Noarootsi kooli esimesse klassi läks kuus ja gümnaasiumi kümnendasse klassi 53 õpilast. .... Noarootsi kooli avaaktus. Fotod: Maie Arro [gallery ids="308215,308219,308217,308216,308214,308220,308218"] Noarootsi gümnaasiumi avaaktus. Fotod: Maie Arro [gallery ids="308228,308226,308221,308222,308227,308223,308229"]