Silt: madis müller

[caption id="attachment_301751" align="alignnone" width="1024"] Eesti panga president Madis Müller[/caption] Rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi ületavad Eesti riigi kulutused järgmisel neljal aastal tulusid sel määral, et igal aastal tuleb valitsusel juurde laenata enam kui kaks miljardit eurot. Seda juhul, kui jätkame praeguseks kokku lepitud maksude ja maksumääradega ning lähtume ootuspärasest kulude kasvust. Eesti riigi kulud ulatuvad järgmisel aastal eeldatavasti 18,5 miljardi euroni ning umbes iga kaheksas kulutatud euro tuleb katta uue laenurahaga. Seda on selgelt liiga palju olukorras, kus majandus on viimase kahe aasta madalseisust juba kõigi eelduste kohaselt taastumas. Peame tunnistama, et elame riigina tinglikult üle oma jõu. Võttes aluseks rahandusministeeriumi kevadprognoosi on riigi tulud 2024. aastal eeldatavasti pisut enam kui 50% suuremad võrreldes viie aasta taguse ajaga. Kulud on aga samal ajal kasvanud ligi 63% võrra. Valitsussektori kulud on viie aastaga kasvanud 39%lt juba enam kui 45%ni SKPst. Valdkondlikult on sellesse kasvu panustanud enim ennaktempos kasvanud kulutused tervishoiule, riigikaitsele ja sotsiaalvaldkonnale.

[caption id="attachment_332070" align="alignnone" width="1920"] Eesti Panga president Madis Müller.[/caption] Euroala ja Eesti kiire hinnatõus on taltunud tänu energiahindade langusele, aga ka keskpanga karmistunud rahapoliitikale. See on majandusele kibe, kuid vajalik ravim, rääkis Eesti Panga president Madis Müller riigikogus Eesti Panga 2023. aasta tegevusest ülevaadet andes. „Euroopa Keskpanga nõukogus langetatud rahapoliitilistele otsustele tagasi vaadates saan selgelt öelda, et neil on olnud oodatud mõju ja need on meid hinnastabiilsuse eesmärgile lähemale toonud,“ ütles Müller, toonitades, et piisavalt aeglane hinnatõus on majanduskasvu ja inimeste igapäevase toimetuleku oluline nurgakivi. „On väga tähtis, et keskpank oleks valmis kiirele hinnatõusule reageerima,“ ütles ta.

[caption id="attachment_301751" align="alignnone" width="1024"] Eesti panga president ja Euroopa keskpanga nõukogu liige Madis Müller. Foto Eesti pank[/caption]

Euroalal üha aeglustuv üldine hinnatõus suurendab tõenäosust, et juuni alguses toimuval Euroopa Keskpanga nõukogu istungil võib juba käes olla õige aeg intressimäärade langetamiseks.

Euroala majanduse olukorra ja väljavaate kohta on alates Euroopa Keskpanga nõukogu viimatisest kohtumisest märtsi alguses olnud vähe üllatavaid uudiseid. Seda võib juba iseenesest käsitleda positiivse uudisena ja märgina sellest, et toimunud ei ole suuremaid raputusi ning ökonomistidel on tänu sellele võimalik majanduse suundumusi mõistliku täpsusega prognoosida. Hinnatõus aeglustub jätkuvalt ning on järjest enam märke, et euroala majandus tervikuna kogub elujõudu.

[caption id="attachment_332070" align="alignnone" width="1920"] Eesti Panga president Madis Müller. Foto Eesti Pank[/caption] Eesti majanduse hetkeseis ja lähiaja väljavaade on mõlemad pigem kehvemapoolsed. Samas ei saa ka rääkida majanduskriisist, mis oleks oma sügavuselt võrreldav näiteks aastatel 2008-2010 kogetuga. Mõistetavalt pessimistliku üldise uudisvoo taustal tasub meenutada olukorda, milles olime aasta eest. Eestis kasvasid hinnad enam kui 20% aastas, gaas ja elekter maksid enam kui kaks korda rohkem ning Euroopas muretseti selle pärast, kas eeloleval talvel jätkub piisavalt gaasi tubade soojana hoidmiseks. Need mured on tänaseks ajalugu ja märk sellest, et mitte kõik ei lähe vales suunas.