Silt: Linnamäe
Lääne-Nigula lõi Koit Uusiga üürimaja ehitamiseks käed
[caption id="attachment_226108" align="alignright" width="900"]
Koit Uus soovib koos Lääne-Nigula vallaga Linnamäele üürimaja ehitada. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu otsustas oma eilsel istungil, et üürimaja ehitamine Linnamäele võetakse ette koos ärimees Koit Uusi ettevõttega OÜ Maali Üürimaja. Selleks ostab vald 1301 euro eest ettevõtte enamusosaluse.
Abivallavanem Taivo Kaus selgitas volikogule, et ettevõte OÜ Maali Üürimaja omanik tegi vallale ettepaneku osta ettevõttes enamusosalus. Sel juhul saab ettevõtet kasutada Kredexi toetuse abil Linnamäele Maali kinnistule kortermaja ehitamiseks.
„Tegemist on tuttuue firmaga, mis on sellel eesmärgil tehtud,“ ütles istungile selgitusi jagama kutsutud ettevõtja Koit Uus. Maali Üürimaja kuulub Uusi ettevõttele Investeeringute Hoolduse OÜ.
Vallavanem Mikk Lõhmuse koostatud selgitusest said volikoguliikmed teada, et OÜ Maali Üürimaja on eelnevalt omandanud mõttelise osa Maali kinnistust Linnamäel koos Puusepa arhitektuuribüroo OÜ poolt koostatud 11 korteriga korterelamu eelprojektiga. Kinnistu on osaühingusse ostetud ligemale 100 000 euroga.
„Põhimõte on selles, et vald ei pane raha sisse, kuid vallal on võimalus [Kredexilt] küsida nelja aasta jooksul 2,5 miljonit eurot toetust,“ ütles Uus.
Koit Uus soovib koos Lääne-Nigula vallaga Linnamäele üürimaja ehitada. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu otsustas oma eilsel istungil, et üürimaja ehitamine Linnamäele võetakse ette koos ärimees Koit Uusi ettevõttega OÜ Maali Üürimaja. Selleks ostab vald 1301 euro eest ettevõtte enamusosaluse.
Abivallavanem Taivo Kaus selgitas volikogule, et ettevõte OÜ Maali Üürimaja omanik tegi vallale ettepaneku osta ettevõttes enamusosalus. Sel juhul saab ettevõtet kasutada Kredexi toetuse abil Linnamäele Maali kinnistule kortermaja ehitamiseks.
„Tegemist on tuttuue firmaga, mis on sellel eesmärgil tehtud,“ ütles istungile selgitusi jagama kutsutud ettevõtja Koit Uus. Maali Üürimaja kuulub Uusi ettevõttele Investeeringute Hoolduse OÜ.
Vallavanem Mikk Lõhmuse koostatud selgitusest said volikoguliikmed teada, et OÜ Maali Üürimaja on eelnevalt omandanud mõttelise osa Maali kinnistust Linnamäel koos Puusepa arhitektuuribüroo OÜ poolt koostatud 11 korteriga korterelamu eelprojektiga. Kinnistu on osaühingusse ostetud ligemale 100 000 euroga.
„Põhimõte on selles, et vald ei pane raha sisse, kuid vallal on võimalus [Kredexilt] küsida nelja aasta jooksul 2,5 miljonit eurot toetust,“ ütles Uus. 
Galerii: Oru vana koolimaja särab pärlina
[caption id="attachment_225766" align="alignright" width="900"]
Oru vanast koolimajast kujuneb Linnamäel külakeskus. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Linnamäe vanas koolimajas on käinud juba pool aastat ümberehitustöö, et paarkümmend aastat kasutult seisnud hoonest saaks ümbruskonna teenuse- ja tegevuskeskus. Ehitus algas juuni algul ning avapidu toimub Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval 24. veebruaril.
Maja peaks valmis saama vabariigi aastapäevaks. „See on eesmärk. Maja oleks kingituseks Eesti Vabariigile,“ ütles Linnamäe arenguseltsi ja osaühingu Interrobang juhatuse liige Kadi Paaliste. Tegevuskeskuse avamisega tähistatakse veel kaht tähtpäeva: 500 aastat Linnamäe esmamainimisest ja Oru kooli 115. sünnipäeva.
„Peaksime nibin-nabin graafikus olema,“ nentis Paaliste. Maja ehitaja Resteh. „Keskeltläbi on kümmekond meest peal, igas toas keegi toimetab, igal pool on kuskil keegi, kes millegagi ametis on.“
Oru vanast koolimajast kujuneb Linnamäel külakeskus. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Linnamäe vanas koolimajas on käinud juba pool aastat ümberehitustöö, et paarkümmend aastat kasutult seisnud hoonest saaks ümbruskonna teenuse- ja tegevuskeskus. Ehitus algas juuni algul ning avapidu toimub Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval 24. veebruaril.
Maja peaks valmis saama vabariigi aastapäevaks. „See on eesmärk. Maja oleks kingituseks Eesti Vabariigile,“ ütles Linnamäe arenguseltsi ja osaühingu Interrobang juhatuse liige Kadi Paaliste. Tegevuskeskuse avamisega tähistatakse veel kaht tähtpäeva: 500 aastat Linnamäe esmamainimisest ja Oru kooli 115. sünnipäeva.
„Peaksime nibin-nabin graafikus olema,“ nentis Paaliste. Maja ehitaja Resteh. „Keskeltläbi on kümmekond meest peal, igas toas keegi toimetab, igal pool on kuskil keegi, kes millegagi ametis on.“ 
Jahimehed tahavad lasta viis korda rohkem hunte
[caption id="attachment_220594" align="alignright" width="900"]
Keskkonnaameti meelest võivad hundid rahus elada rabades ja metsades. Foto: Vladimir Štšerbatõhh[/caption]
Keskkonnaamet lubab sel talvel Põhja-Läänemaal lasta kaks hunti, kuigi jahindusnõukogu soovitas küttimismahuks määrata 10 isendit.
„See on peaaegu null,” ütles Läänemaa jahindusklubi juhatuse liige Hugo Peterson. „Võib nii öelda, et meil on hunte rohkem kui muid loomi.”
Sirguvad suvel
Läänemaa huntidest said jahimehed selge pildi oktoobri lõpus, kui korraks tuli maha lumi. „Helistasin keskkonnaagentuuri peaspetsialistile Peep Männilile ka, et meil on 14–16 isendit liikvel, konkreetsed jäljed olid lumel,” ütles Peterson. „Üks kari on kaheksapealine, pendeldab Noarootsi ja Linnamäe vahel, Niibi rabas on hunte tihti näha.”
Hugo Peterson on tegelenud jahindusega palju aastaid. „Kui hundi küttimine oli vaba, siis lasime Põhja-Läänemaal aastas paarkümmend looma, kevadeks jäid kahed-kolmed jäljed,” meenutas Peterson.
Sügiseks olnud hunte taas nii palju, et oli, keda jahtida.
Juba aastaid pole Keila–Haapsalu maanteest põhja pool lubatud hunte küttida. Praegu on hunte Põhja-Läänemaal aga nii palju, et neid on küla vahelgi märgatud.
„Teisipäeval nägin hunti Soolu lähistel. Tohutu suur isend oli, hüppas üle tee,” kirjeldas Peterson. „Nädal varem nägime hunte päris küla sees. Ühel talunikul on seal veised vabapidamisel, ilmselt tundsid söögi lõhna.”
Keskkonnaameti meelest võivad hundid rahus elada rabades ja metsades. Foto: Vladimir Štšerbatõhh[/caption]
Keskkonnaamet lubab sel talvel Põhja-Läänemaal lasta kaks hunti, kuigi jahindusnõukogu soovitas küttimismahuks määrata 10 isendit.
„See on peaaegu null,” ütles Läänemaa jahindusklubi juhatuse liige Hugo Peterson. „Võib nii öelda, et meil on hunte rohkem kui muid loomi.”
Sirguvad suvel
Läänemaa huntidest said jahimehed selge pildi oktoobri lõpus, kui korraks tuli maha lumi. „Helistasin keskkonnaagentuuri peaspetsialistile Peep Männilile ka, et meil on 14–16 isendit liikvel, konkreetsed jäljed olid lumel,” ütles Peterson. „Üks kari on kaheksapealine, pendeldab Noarootsi ja Linnamäe vahel, Niibi rabas on hunte tihti näha.”
Hugo Peterson on tegelenud jahindusega palju aastaid. „Kui hundi küttimine oli vaba, siis lasime Põhja-Läänemaal aastas paarkümmend looma, kevadeks jäid kahed-kolmed jäljed,” meenutas Peterson.
Sügiseks olnud hunte taas nii palju, et oli, keda jahtida.
Juba aastaid pole Keila–Haapsalu maanteest põhja pool lubatud hunte küttida. Praegu on hunte Põhja-Läänemaal aga nii palju, et neid on küla vahelgi märgatud.
„Teisipäeval nägin hunti Soolu lähistel. Tohutu suur isend oli, hüppas üle tee,” kirjeldas Peterson. „Nädal varem nägime hunte päris küla sees. Ühel talunikul on seal veised vabapidamisel, ilmselt tundsid söögi lõhna.” 
