Silt: Lihula gümnaasium
18
Lihula gümnaasiumi maja kütab kirgi
[gallery ids="329007,329009,329011,329013,329015,329017,329019,329021,329023,329025,329027,329029,329031,329033,329035,329037,329039,329041,329043,329045,329047,329049"]
Andra Kirna fotod
Lääneranna vallajuhid tahavad igast nurgast lagunevat koolimaja kahe miljoni euro eest remontida, direktor, hoolekogu ja vilistlased nõuavad uut hoonet.
„Kui matame kaks miljonit vanasse majja, siis on see raiskamine,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla.
„See on pettus ja raiskamine!” põrutas Lihula gümnaasiumi eelmine juht Janar Sõber. „Ei tule kõne allagi, et 1960ndatel ehitatud hoonest saaks nüüdisaegse kooli! Tuleb ehitada uus, siin ei ole üldse mingit küsimust!”
1,5 miljonit eurot riigilt Lihula kooli jaoks tõi Lääneranna valda kunagine vallavanem Mikk Pikkmets. Peale selle on koolile eraldatud pool miljonit CO2 ehk energisäästu raha – kokku kaks miljonit eurot.
Lihula gümnaasium sai remondiks kaks miljonit eurot
[caption id="attachment_204897" align="alignnone" width="1024"] Lihula gümnaasium. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavalitsus sai Lihula gümnaasiumi remondiks kaks miljonit eurot toetust.
„Praegu on info, et 1,5 miljonit tuleb riigieelarvest ja pool miljonit energiasäästu programmist,” ütles Lääneranna vallavanem Arno Peksar.
Kaks miljonit Lihula kooli remondiks on investeeringute hulgas kirjas ka Lääneranna valla tänavuses eelarves. Lihula gümnaasiumi remonti on oodatud kaua ja pikisilmi. Koolimaja on ehitatud 1964. aastal. Maja ei pea sooja. „Keskküte, vesi – kõik torud on kehvas seisus,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla. Ruumide paigutus ei vasta nüüdisaegsele koolile. „Pinda on palju, aga seda ainult näiliselt – kasutada seda ei saa,” ütles Kesküla.
Lihula gümnaasiumis levib koroonaviirus
[caption id="attachment_321424" align="alignnone" width="1607"] Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla sportis koos tütre Elisabethiga eile koolimaja ees tänaval, sest koroonaviiruse tõttu majja ei pääse. Andres Hion[/caption]
Kool jäi koduõppele läinud reedest, nädalavahetusega kasvas nakatunud õpilaste hulk kümnele.
„Kümme kindlasti. Isegi rohkem võib olla,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla esmaspäeva keskpäeval Lääne Elule. Kui läinud neljapäeval oli koolis nakatunuid kaks, siis ainuüksi reedest laupäevani lisandus neid juba kuus.
Lihula koolimajas valitses eile vaikus. Üle 200 õpilasest tohtis kooli tulla vaid kaks – väikeklass koos oma õpetajaga. Nemad pole nakatunutega kokku puutunud. Ülejäänud lapsed õpivad esialgu nädal aega kodus, kuid Kesküla pole kindel, et lapsed tuleval esmaspäevalgi kooli pääsevad. „Oleneb, kas ja kui palju nakatunuid juurde tuleb,” ütles Kesküla.
Lihula gümnaasiumi osa klasse jäi koduõppele juba läinud nädala keskel, kui positiivse koroonaproovi oli andnud üks kooli töötaja. Ülejäänud õpetajad peavad kõik proovi adma. Lihula gümnaasium on sel kooliaastal koduõppel juba kolmandat korda. Novembris haigestus üks õpilane, kui nädal aega oli koolis käidud, saatis üle Eesti kõik koolid koduõppele valitsus.
Viis kooli jäi eilsest distantsõppele
[caption id="attachment_316189" align="alignnone" width="1536"] Lihula lasteaia õpetaja Imbi Post desin tseeris eile uue UV-kiirguslambiga karvaseid mänguasju. Anne Ööpik[/caption]
Eilsest on koroonaviiruse tõttu täielikul või osalisel distantsõppel kaks Läänemaa ja kolm Lõuna-Läänemaa kooli, nakatunud on ka Lihula lasteaia ühe lapse vanemad.
Lihula loodab gümnaasiumi säilitada riigi toel
[caption id="attachment_314255" align="alignnone" width="1152"] Lihula gümnaasiumi 10.–12. klassi laste arv on aasta-aastalt vähenenud. Aastatel 2016/2017 õppis 10.-12. klassis 55 noort, tänavu 39. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Kahaneva laste arvuga Lihula gümnaasiumi võiks päästa viiest Pärnumaa koolist koosnev maaühisgümnaasium, mida hakkaks pidama riik.
„See on ainuke realistlik võimalus Lihulasgümnaasiumiharidusega jätkata,” ütles Lääneranna vallavolikogu esimees Arno Peksar. „Kas see õnnestub, on iseküsimus.”