Silt: lehte jõe
Mardipäeval andsid Palivere koolis tunde mehed
[caption id="attachment_381004" align="alignnone" width="2000"]
Maast huuletubakatoosi leidnud Andrus Eilpuu selgitas, et sellised asjad metsas ei käi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kui eelmisel aastal olid Palivere põhikoolis kadripäeval õpetajateks kõik Kadrid, siis sel aastal olid lapsi koolitamas eri nimedega mehed, sest Marte igale klassile ei jagunud.
Pikajamamäe jalamil oli neljapäeva pärastlõunal kella ühe paiku peadpidi koos kirev punt. Selgus, et tegemist oli Palivere kooli teise klassi õpilastega, kes olid nagu mesilassülem Andrus Eilpuu ümber jälgimas, kuidas ta juhpuldiga drooni suunas. Aeg-ajalt käisid poisid pead kuklas taevast jälgimas, kas minikopter on juba nähtaval. „Lahedad tunnid,” kiitsid põnnid ühest suust.
Maast huuletubakatoosi leidnud Andrus Eilpuu selgitas, et sellised asjad metsas ei käi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kui eelmisel aastal olid Palivere põhikoolis kadripäeval õpetajateks kõik Kadrid, siis sel aastal olid lapsi koolitamas eri nimedega mehed, sest Marte igale klassile ei jagunud.
Pikajamamäe jalamil oli neljapäeva pärastlõunal kella ühe paiku peadpidi koos kirev punt. Selgus, et tegemist oli Palivere kooli teise klassi õpilastega, kes olid nagu mesilassülem Andrus Eilpuu ümber jälgimas, kuidas ta juhpuldiga drooni suunas. Aeg-ajalt käisid poisid pead kuklas taevast jälgimas, kas minikopter on juba nähtaval. „Lahedad tunnid,” kiitsid põnnid ühest suust. 
30
Reform sulgeks Läänemaal pooled põhikoolid
[caption id="attachment_361269" align="alignnone" width="2000"]
Martna koolis käib poolsada last, aga ministeeriumi jaoks on seda põhikooli jaoks vähe. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haridus- ja teadusministeeriumi kavandatav reform annaks edaspidi armu vaid põhikoolidele, kus kolmes viimases klassis õpib vähemal 30 last.
Läänemaa kümnest põhikoolist jääksid puutumata viis, ülejäänutele oleks 30 lapse nõue surmahoop. Lääne-Nigula vallas asuva väikese Martna kooli direktori Tiit Aedmäe hääl muutub seda kuuldes järsuks ja toon napiks: „Ma tean. Olen kuulnud. Väga vale plaan! See suretab maaelu välja. Alles jääb tühi maa.”
Martna koolis käib poolsada last, aga ministeeriumi jaoks on seda põhikooli jaoks vähe. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haridus- ja teadusministeeriumi kavandatav reform annaks edaspidi armu vaid põhikoolidele, kus kolmes viimases klassis õpib vähemal 30 last.
Läänemaa kümnest põhikoolist jääksid puutumata viis, ülejäänutele oleks 30 lapse nõue surmahoop. Lääne-Nigula vallas asuva väikese Martna kooli direktori Tiit Aedmäe hääl muutub seda kuuldes järsuks ja toon napiks: „Ma tean. Olen kuulnud. Väga vale plaan! See suretab maaelu välja. Alles jääb tühi maa.” 
Läänemaa õpilased ehitavad koolides rakette
[caption id="attachment_340550" align="alignnone" width="2000"]
Palivere Rakett 69 laagris meisterdasid Keiti Koit (vasakult), Lisandra Kollo ja Liisa Brit Zolotov. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kakskümmend Palivere kooli last püüdis läinud nädalal läbi mänguliste ülesannete õppimisega uuesti sõbraks saada.
„Mõte augustis kooli tulla tundus alguses väga halb, sest see meenutas kooli,” ütles sel sügisel kuuendasse klassi läinud Ragnar Vinkler. „Aga tulin ikka vabatahtlikult, sest laager oli Rakett69 teemal ja olen raketihuviline. Siin on vaja väga palju mõtlemist ja loogikat, et ehitada ja lahendus ise leida,” rääkis ta.
Ka Läänemaa lapsi sel sügisel harivate Rakett69 õpihuvilaagrite programmi on kokku pannud teaduskeskus Ahhaa ja Rakett69 teadusstuudiod.
Üle Eesti juhendab laagreid 350 õpetajat, kelle on just selleks ettevõtmiseks välja koolitanud Rakett69 teadusstuudiod ja Ahhaa. Palivere raketijuhid on Kristel Tereping ja Lehte Jõe.
„Rakett69 laager on mõeldud ikka kõigile lastele,” ütles Jõe. Tema sõnul on lapsi, kes distantsõppe ajal kaotasid õpimotivatsiooni – neid oli Jõe hinnangul eelmise kooliaasta lõpuks rohkem kui esimesel koroona-aastal. „Liiga pikk aeg distantsõpet, ja kõik õpilased ei ole ennast juhtivad,” ütles ta.
„Laagris saavad aga lapsed näha, et asju saab õppida mängides, ise tehes ja meisterdades,” lisas Jõe. Ta meenutas ühe õpilase Jako Joonatani arvamust, et Raketi laager on nagu päris kool, aga ülesanded on lõbusad ja kodutöid ei ole.
Laagrite idee on näidata, kuidas koolis kohustuslikus korras õpetatavaid teadmisi saab hiljem kasutada päris elus. Laagris on õpi- ja meisterdamisülesandeid. „Mängu ja tegevuse kaudu loodame tekitada tunnet, et õppimine polegi nii ebahuvitav ja tüütu,” ütles Jõe.
Palivere Rakett 69 laagris meisterdasid Keiti Koit (vasakult), Lisandra Kollo ja Liisa Brit Zolotov. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kakskümmend Palivere kooli last püüdis läinud nädalal läbi mänguliste ülesannete õppimisega uuesti sõbraks saada.
„Mõte augustis kooli tulla tundus alguses väga halb, sest see meenutas kooli,” ütles sel sügisel kuuendasse klassi läinud Ragnar Vinkler. „Aga tulin ikka vabatahtlikult, sest laager oli Rakett69 teemal ja olen raketihuviline. Siin on vaja väga palju mõtlemist ja loogikat, et ehitada ja lahendus ise leida,” rääkis ta.
Ka Läänemaa lapsi sel sügisel harivate Rakett69 õpihuvilaagrite programmi on kokku pannud teaduskeskus Ahhaa ja Rakett69 teadusstuudiod.
Üle Eesti juhendab laagreid 350 õpetajat, kelle on just selleks ettevõtmiseks välja koolitanud Rakett69 teadusstuudiod ja Ahhaa. Palivere raketijuhid on Kristel Tereping ja Lehte Jõe.
„Rakett69 laager on mõeldud ikka kõigile lastele,” ütles Jõe. Tema sõnul on lapsi, kes distantsõppe ajal kaotasid õpimotivatsiooni – neid oli Jõe hinnangul eelmise kooliaasta lõpuks rohkem kui esimesel koroona-aastal. „Liiga pikk aeg distantsõpet, ja kõik õpilased ei ole ennast juhtivad,” ütles ta.
„Laagris saavad aga lapsed näha, et asju saab õppida mängides, ise tehes ja meisterdades,” lisas Jõe. Ta meenutas ühe õpilase Jako Joonatani arvamust, et Raketi laager on nagu päris kool, aga ülesanded on lõbusad ja kodutöid ei ole.
Laagrite idee on näidata, kuidas koolis kohustuslikus korras õpetatavaid teadmisi saab hiljem kasutada päris elus. Laagris on õpi- ja meisterdamisülesandeid. „Mängu ja tegevuse kaudu loodame tekitada tunnet, et õppimine polegi nii ebahuvitav ja tüütu,” ütles Jõe. 
Läänemaa koroonaviiruse raskuskese on Paliveres
[caption id="attachment_323367" align="alignnone" width="2000"]
Koroonaproovi võtmine. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Teisipäeva ja kolmapäeva jooksul lisandus Läänemaale 50 uut koroonaviirusega nakatunut – teisipäeval 20 ja kolmapäeval 30. Mõlemal päeval püstitati uus ööpäevaga Läänemaale lisandunud nakatunute rekord.
Kahe päeva jooksul testiti 162 läänlast ja 30,9% tehtud testidest osutusid positiivseteks. „Läänemaal on koroona levima hakanud,” tõdes terviseameti vaneminspektor Lea Kiis.
Kiisi sõnul on viimasel ajal vaid üksikud sellised nakatunud, kelle sissekirjutus on Läänemaal, kuid kes tegelikult elavad kusagil mujal, ja veelgi vähem on neid, kes elavad küll Läänemaal, kuid kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on mujal.
Koroonaproovi võtmine. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Teisipäeva ja kolmapäeva jooksul lisandus Läänemaale 50 uut koroonaviirusega nakatunut – teisipäeval 20 ja kolmapäeval 30. Mõlemal päeval püstitati uus ööpäevaga Läänemaale lisandunud nakatunute rekord.
Kahe päeva jooksul testiti 162 läänlast ja 30,9% tehtud testidest osutusid positiivseteks. „Läänemaal on koroona levima hakanud,” tõdes terviseameti vaneminspektor Lea Kiis.
Kiisi sõnul on viimasel ajal vaid üksikud sellised nakatunud, kelle sissekirjutus on Läänemaal, kuid kes tegelikult elavad kusagil mujal, ja veelgi vähem on neid, kes elavad küll Läänemaal, kuid kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on mujal.