Silt: lauri läänemets
22
Lauri Läänemets: kärpimine ja kokkuhoid ei taga majanduse arengut
[caption id="attachment_414555" align="alignnone" width="1920"]
Siseminister ja sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Lauri Läänemets usub, et valitsus jõuab õpetajate palga küsimuses kokkuleppele.valitsus jõuab õpetajate palga küsimuses kokkuleppele. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees ja siseminister Lauri Läänemets ütles nädalavahetusel Haapsalus peetud volikogul, et Eestile uue hoo andmise kaks võtmekohta on investeerimine inimestesse ja energeetikasse.
Siseminister Lauri Läänemets, kas praegu on õpetajate palgavaidluse teemal valitsuses suusad risti?
Lisaks õpetajatele on meil päästjate ja politseinike palk, sest ka need ametiühingud on oma soovid juba esitanud.
Siseminister ja sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Lauri Läänemets usub, et valitsus jõuab õpetajate palga küsimuses kokkuleppele.valitsus jõuab õpetajate palga küsimuses kokkuleppele. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees ja siseminister Lauri Läänemets ütles nädalavahetusel Haapsalus peetud volikogul, et Eestile uue hoo andmise kaks võtmekohta on investeerimine inimestesse ja energeetikasse.
Siseminister Lauri Läänemets, kas praegu on õpetajate palgavaidluse teemal valitsuses suusad risti?
Lisaks õpetajatele on meil päästjate ja politseinike palk, sest ka need ametiühingud on oma soovid juba esitanud.
Ministeerium leidis Haapsalu komando ehitamiseks raha
[caption id="attachment_388062" align="alignnone" width="2000"]
Siseminister Lauri Läänemets Haapsalu päästekomandos. Malle-Liisa Raigla.[/caption]
Kui eelmise aasta lõpus teatas päästeamet, et Haapsalu päästekomando uue hoone ehitamiseks raha pole, siis sel nädal tuli teade, et raha on leitud ja ehitus algab juba sel aastal.
„Riigi Kinnisvara ASiga sai selle aasta investeeringud üle vaadatud ja kuna ehitus on natuke odavamaks läinud, avanes võimalus Haapsalu uue komandohoone ehitamiseks,” ütles neljapäeval Haapsalus komando praeguse olukorraga tutvumas käinud siseminister Lauri Läänemets Lääne Elule. Läänemetsa sõnul on Haapsalu komandohoone ehituseks 5,1 miljonit eurot.
„Uudis, et raha leiti, on tore, aga enne ei usu, kui sisse kolime,” ütles Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Ta lisas, et Haapsalu komandohoonega on selles mõttes olukord hea, et suurem osa eeltööst on tehtud ja ehitusprojekt sisuliselt valmis.
Siseminister Lauri Läänemets Haapsalu päästekomandos. Malle-Liisa Raigla.[/caption]
Kui eelmise aasta lõpus teatas päästeamet, et Haapsalu päästekomando uue hoone ehitamiseks raha pole, siis sel nädal tuli teade, et raha on leitud ja ehitus algab juba sel aastal.
„Riigi Kinnisvara ASiga sai selle aasta investeeringud üle vaadatud ja kuna ehitus on natuke odavamaks läinud, avanes võimalus Haapsalu uue komandohoone ehitamiseks,” ütles neljapäeval Haapsalus komando praeguse olukorraga tutvumas käinud siseminister Lauri Läänemets Lääne Elule. Läänemetsa sõnul on Haapsalu komandohoone ehituseks 5,1 miljonit eurot.
„Uudis, et raha leiti, on tore, aga enne ei usu, kui sisse kolime,” ütles Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Ta lisas, et Haapsalu komandohoonega on selles mõttes olukord hea, et suurem osa eeltööst on tehtud ja ehitusprojekt sisuliselt valmis. 
Neeme Suur küsis Risti koolile katuseraha
[caption id="attachment_383191" align="alignnone" width="2000"]
Risti kool. Foto Urmas Lauri[/caption]
Sotsiaaldemokraatide kaudu riigieelarvest Risti koolile peaaegu pudenenud 100 000 eurot küsis erakonna nimekirjas riigikokku kandideeriv Neeme Suur.
Riigieelarve kolmandale lugemisele esitas siseminister ja sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) esimees Lauri Läänemets „Läänemetsa katuseraha“ nime saanud parandusettepaneku, kus muude lasteaedade-koolide seas oli kirjas 100 000 eurot ka Risti kooli ehitustöödeks.
Lisaks sellele, et enamik objekte, kuhu investeeringud olid suunatud, ei kuulu siseministri valitsusalasse, pälvis Läänemetsa ettepanek avalikkuse kõrgendatud tähelepanu seetõttu, et kohalikke omavalitsusi, kuhu siseminister tahtis raha suunata, juhivad sotsiaaldemokraadid ehk tema enda erakonnakaaslased. Riigikogu rahanduskomisjon ei lasknud „Läänemetsa katuseraha” ettepanekut läbi.
Lääne-Nigula vallavolikogu liige, sotsiaaldemokraat Neeme Suur tunnistas pärast puiklemist, et Risti koolile raha küsimine oli tema idee.
Risti kool. Foto Urmas Lauri[/caption]
Sotsiaaldemokraatide kaudu riigieelarvest Risti koolile peaaegu pudenenud 100 000 eurot küsis erakonna nimekirjas riigikokku kandideeriv Neeme Suur.
Riigieelarve kolmandale lugemisele esitas siseminister ja sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) esimees Lauri Läänemets „Läänemetsa katuseraha“ nime saanud parandusettepaneku, kus muude lasteaedade-koolide seas oli kirjas 100 000 eurot ka Risti kooli ehitustöödeks.
Lisaks sellele, et enamik objekte, kuhu investeeringud olid suunatud, ei kuulu siseministri valitsusalasse, pälvis Läänemetsa ettepanek avalikkuse kõrgendatud tähelepanu seetõttu, et kohalikke omavalitsusi, kuhu siseminister tahtis raha suunata, juhivad sotsiaaldemokraadid ehk tema enda erakonnakaaslased. Riigikogu rahanduskomisjon ei lasknud „Läänemetsa katuseraha” ettepanekut läbi.
Lääne-Nigula vallavolikogu liige, sotsiaaldemokraat Neeme Suur tunnistas pärast puiklemist, et Risti koolile raha küsimine oli tema idee. 
Lauri Läänemets: läänlaste pool miljonit maanteele jäetud tundi
[caption id="attachment_272674" align="alignnone" width="2040"]
Lauri Läänemets. Foto: Helen Kattai[/caption]
Igal hommikul ärkavad ja lahkuvad sajad tuhanded eestimaalased tund või rohkemgi varem, et võtta ette teekond tööle, mida õhtul taas korrata.
See tähendab, et need sajad tuhanded Eesti inimesed veedavad oma ärkvel oldud ajast kaks ja enam tundi lihtsalt sõitmisele. Ainuüksi Lääne-Eestis on selliseid inimesi hinnanguliselt kokku 1000. See tähendab, et igal aastal kulutavad Lääne-Eesti elanikud sõitmisele kokku rohkem kui pool miljonit tundi – aeg, mis tuleb pere, kodu, kogukonna, trenni või huvitegevuste arvelt. Inimese heaolu arvelt.
See kõik võib kõlada üksikisikute valikute küsimuse ja olmeprobleemina, kuid julgen väita, et see on sümptom ühest tõsisemast Eesti ühiskonda vaevavast probleemist. Inimestel pole võimalik leida tasuvat, motiveerivat või atraktiivset töökohta väljaspool suurlinnu. Oleme harjunud seda võtma paratamatusena, kuid see ei peaks nii olema ega tohikski olla. Riigi aktiivsem sekkumine läbi regionaal- ja tööpoliitika võiks olukorda parandada ning anda inimestele tagasi nende uneaega ning vabaduse olla rohkem pere ja kogukonnaga. Sellist kontseptsiooni võiks nimetada 30 minuti Eestiks, kus igal inimesel on võimalik leida motiveeriv töökoht ja elementaarsed teenused kodust 30minutilise sõidu kauguselt.
Ühest küljest võiks ju pidada positiivseks, kui inimene leiab endale mujalt tasuva töö. See võimaldab teenida rohkem kui kodukohas ja avardada karjäärivõimalusi. Kuid siin on ka varjukülg, sest tihti ajame sassi aja hinna ja selle väärtuse. Praegu kulutavad Eesti inimesed igal aastal 6 miljonit töötundi edasi-tagasi tööle uhamisele ja see tähendab, et paljude jaoks kestab tööpäev tavapärase 8 tunni asemel 10–12 tundi. Lisandub keskkonnajälg ning see, kui palju inimesed kulutavad auto ülalpidamisele ja kütusele ning mis on selle mõju leibkonna heaolule.
Lauri Läänemets. Foto: Helen Kattai[/caption]
Igal hommikul ärkavad ja lahkuvad sajad tuhanded eestimaalased tund või rohkemgi varem, et võtta ette teekond tööle, mida õhtul taas korrata.
See tähendab, et need sajad tuhanded Eesti inimesed veedavad oma ärkvel oldud ajast kaks ja enam tundi lihtsalt sõitmisele. Ainuüksi Lääne-Eestis on selliseid inimesi hinnanguliselt kokku 1000. See tähendab, et igal aastal kulutavad Lääne-Eesti elanikud sõitmisele kokku rohkem kui pool miljonit tundi – aeg, mis tuleb pere, kodu, kogukonna, trenni või huvitegevuste arvelt. Inimese heaolu arvelt.
See kõik võib kõlada üksikisikute valikute küsimuse ja olmeprobleemina, kuid julgen väita, et see on sümptom ühest tõsisemast Eesti ühiskonda vaevavast probleemist. Inimestel pole võimalik leida tasuvat, motiveerivat või atraktiivset töökohta väljaspool suurlinnu. Oleme harjunud seda võtma paratamatusena, kuid see ei peaks nii olema ega tohikski olla. Riigi aktiivsem sekkumine läbi regionaal- ja tööpoliitika võiks olukorda parandada ning anda inimestele tagasi nende uneaega ning vabaduse olla rohkem pere ja kogukonnaga. Sellist kontseptsiooni võiks nimetada 30 minuti Eestiks, kus igal inimesel on võimalik leida motiveeriv töökoht ja elementaarsed teenused kodust 30minutilise sõidu kauguselt.
Ühest küljest võiks ju pidada positiivseks, kui inimene leiab endale mujalt tasuva töö. See võimaldab teenida rohkem kui kodukohas ja avardada karjäärivõimalusi. Kuid siin on ka varjukülg, sest tihti ajame sassi aja hinna ja selle väärtuse. Praegu kulutavad Eesti inimesed igal aastal 6 miljonit töötundi edasi-tagasi tööle uhamisele ja see tähendab, et paljude jaoks kestab tööpäev tavapärase 8 tunni asemel 10–12 tundi. Lisandub keskkonnajälg ning see, kui palju inimesed kulutavad auto ülalpidamisele ja kütusele ning mis on selle mõju leibkonna heaolule.