Silt: Larissa Mandel
Läänemaa rahvariided paistavad silma värvierksusega
[caption id="attachment_311872" align="alignnone" width="2000"]
Kodukirstudest pärit rahvariided: Karuse leinariided Ulvi Põhako (vasakult), Vigala rõivadanneli Ülemaante ja Mihkli kihelkonna rahvarõivadangelika Puda seljas. Markus Sein[/caption]
Läänemaa rahvariideraamatu esitlusel Uuemõisa lossi valges saalis oli kodustest riidekirstudest toodud rahva ette kümmekond sajandivanust või vanematki eset.
Raamatu „Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses” laupäevane esitlus ei piirdunud pelgalt teose tutvustamisega, vaid eesti rahva muuseumi (ERM) etnograaf Reet Piiri, kes on raamatu tarbeks kirjutanud enamiku kihelkondade rõivaste tutvustuse, viis kokkutulnud ka ekskursioonile Läänemaa rahvariiete kirevasse maailma.
Selle juures olid Piirile abiks modellid, kes kandsid seni kodudes leiduvaid saja ja enama aasta vanuseid rahvarõivaid Karuse, Kirbla, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Kullamaa, Mihkli ja Vigala kihelkonnast.
Kodukirstudest pärit rahvariided: Karuse leinariided Ulvi Põhako (vasakult), Vigala rõivadanneli Ülemaante ja Mihkli kihelkonna rahvarõivadangelika Puda seljas. Markus Sein[/caption]
Läänemaa rahvariideraamatu esitlusel Uuemõisa lossi valges saalis oli kodustest riidekirstudest toodud rahva ette kümmekond sajandivanust või vanematki eset.
Raamatu „Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses” laupäevane esitlus ei piirdunud pelgalt teose tutvustamisega, vaid eesti rahva muuseumi (ERM) etnograaf Reet Piiri, kes on raamatu tarbeks kirjutanud enamiku kihelkondade rõivaste tutvustuse, viis kokkutulnud ka ekskursioonile Läänemaa rahvariiete kirevasse maailma.
Selle juures olid Piirile abiks modellid, kes kandsid seni kodudes leiduvaid saja ja enama aasta vanuseid rahvarõivaid Karuse, Kirbla, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Kullamaa, Mihkli ja Vigala kihelkonnast. 
1
Läänemaa rahvariideraamat sai valmis
[caption id="attachment_311315" align="alignnone" width="2000"]
Larissa Mandli eestvõttel on talukirstudest leitud hulk vanu rahvariideid. Urmas Lauri[/caption]
Mitme aasta pikkune töö Läänemaa rahvariideraamatu koostamisel on kaante vahele jõudnud ja laupäeval esitletakse vast ilmunud raamatut „Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses” Uuemõisa lossi valges saalis.
„See on puhtalt ajalooraamat,” ütles teose koostaja Larissa Mandel. Teose suurimaks väärtuseks peab ta seda, et kaante vahele on jõudnud paljud näited rahvarõivastest, mis on säilinud kodudes või väikemuuseumides ning mida muidu kusagil ei näekski.
Rahvarõivaraamatu koostamine kasvas välja Kodukant Läänemaa projektist „Kultuuripärandi eksponeerimine ja sündmuste korraldamine”, kus kohalike omavalitsuste inimesed, väikemuuseumide töötajad jt õppisid kultuuripärandit nägema ja seda ka tutvustama.
Larissa Mandli eestvõttel on talukirstudest leitud hulk vanu rahvariideid. Urmas Lauri[/caption]
Mitme aasta pikkune töö Läänemaa rahvariideraamatu koostamisel on kaante vahele jõudnud ja laupäeval esitletakse vast ilmunud raamatut „Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses” Uuemõisa lossi valges saalis.
„See on puhtalt ajalooraamat,” ütles teose koostaja Larissa Mandel. Teose suurimaks väärtuseks peab ta seda, et kaante vahele on jõudnud paljud näited rahvarõivastest, mis on säilinud kodudes või väikemuuseumides ning mida muidu kusagil ei näekski.
Rahvarõivaraamatu koostamine kasvas välja Kodukant Läänemaa projektist „Kultuuripärandi eksponeerimine ja sündmuste korraldamine”, kus kohalike omavalitsuste inimesed, väikemuuseumide töötajad jt õppisid kultuuripärandit nägema ja seda ka tutvustama. 
Rahvarõivatriip on moes
[caption id="attachment_287806" align="aligncenter" width="992"]
Larissa Mandel avastas Läänemaa rahvariideraamatut koostades, et materjali on rohkem, kui kaante vahele mahub. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Pühapäeval peeti Risti loomemajas rahvarõivaste õppepäeva, kuhu oli osalisi tulnud nii Risti kihelkonnast, Noarootsist kui ka kaugemalt.
Risti käsitöömaja juhi Tiina Ojamäe sõnul on käsitöömaja naistel juba tükk aega plaanis hakata rahvarõivaseelikute tarvis riiet kuduma. „See oleks kangakudumises midagi uut,” lausus ta.
Larissa Mandel avastas Läänemaa rahvariideraamatut koostades, et materjali on rohkem, kui kaante vahele mahub. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Pühapäeval peeti Risti loomemajas rahvarõivaste õppepäeva, kuhu oli osalisi tulnud nii Risti kihelkonnast, Noarootsist kui ka kaugemalt.
Risti käsitöömaja juhi Tiina Ojamäe sõnul on käsitöömaja naistel juba tükk aega plaanis hakata rahvarõivaseelikute tarvis riiet kuduma. „See oleks kangakudumises midagi uut,” lausus ta. 
Läänemaa naine ei võinud põlleta üle põrandagi minna
[caption id="attachment_260512" align="aligncenter" width="900"]
Helve Tellei ajjab Larissa Mandlile nõu, kuidas ta oma põlle valmistama peaks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaal oli põll abielunaise tunnus, mujal Eestis nii ranged poldud – näiteks saartel võis põlle ette panna ka vallaline tüdruk, rääkis rahvariidenõustaja Helve Tellei Rõude seltsimajja kogunenud pärandihoidjatele.
Pühapäeva ennelõuna kulus Telleil Rõudes lõnga värvimise juhendamiseks. „See noorik, kes praegu endale rahvariideid teeb, hakkas Ast ja Ost peale. Värvib triipu,” selgitas Tellei. „Täna värvisime aniliinvärvidega halli ja sinise, värvida on veel must ja punane.” Siis on Martna seeliku jaoks kaheksa värvi lõnga värvitud ning augustis, kui noorikul puhkus, saab ta asuda kangast kuduma.
Rõude seltsimajas olid laudadele laotatud põlled, kihelkondade rahvariiete mapid ja Martna triibuga seelikukangas. „Kellel on pooleli seelik, kellel särk, kellel põlled,” nentis Tellei.
Helve Tellei ajjab Larissa Mandlile nõu, kuidas ta oma põlle valmistama peaks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaal oli põll abielunaise tunnus, mujal Eestis nii ranged poldud – näiteks saartel võis põlle ette panna ka vallaline tüdruk, rääkis rahvariidenõustaja Helve Tellei Rõude seltsimajja kogunenud pärandihoidjatele.
Pühapäeva ennelõuna kulus Telleil Rõudes lõnga värvimise juhendamiseks. „See noorik, kes praegu endale rahvariideid teeb, hakkas Ast ja Ost peale. Värvib triipu,” selgitas Tellei. „Täna värvisime aniliinvärvidega halli ja sinise, värvida on veel must ja punane.” Siis on Martna seeliku jaoks kaheksa värvi lõnga värvitud ning augustis, kui noorikul puhkus, saab ta asuda kangast kuduma.
Rõude seltsimajas olid laudadele laotatud põlled, kihelkondade rahvariiete mapid ja Martna triibuga seelikukangas. „Kellel on pooleli seelik, kellel särk, kellel põlled,” nentis Tellei. 
Läänemaa rahvariided jõuavad raamatusse
[caption id="attachment_235028" align="alignnone" width="900"]
Tantsurühmal seljas olevad Kirbla kihelkonna ruudulised roositud seelikud pole nii tuntud kui Lihula lilltikandiga seelikud. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaa rahvarõivaraamat, mille vajadusest ja koostamisest on ammu räägitud, peaks järgmisel aastal ilmavalgust nägema.
„Muidugi on sellist raamatut vaja,” on Haapsalu kutsehariduskeskuse käsitööõpetaja Marju Heldema kindel. Ta lisas, et rahvariidealast nõu vajavad näiteks laulukoorid ja tantsurühmad: „Ma arvan, et selline raamat aitab ka mingeid väärarusaamu ja teadmatust vähendada.”
Tantsurühmal seljas olevad Kirbla kihelkonna ruudulised roositud seelikud pole nii tuntud kui Lihula lilltikandiga seelikud. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaa rahvarõivaraamat, mille vajadusest ja koostamisest on ammu räägitud, peaks järgmisel aastal ilmavalgust nägema.
„Muidugi on sellist raamatut vaja,” on Haapsalu kutsehariduskeskuse käsitööõpetaja Marju Heldema kindel. Ta lisas, et rahvariidealast nõu vajavad näiteks laulukoorid ja tantsurühmad: „Ma arvan, et selline raamat aitab ka mingeid väärarusaamu ja teadmatust vähendada.”