Silt: lääneranna koolireform

[caption id="attachment_312934" align="alignnone" width="1024"] Virtsu kool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna volikogu peab neljapäeval vastu võtma mitu valla koolikorraldust puudutavat määrust. Lääneranna vallavolikogu otsustas 24. märtsil valla haridusasutuste ümberkorraldamise, millega suletakse Metsküla algkool ja Lõpe põhikool ning muudetakse Virtsu põhikool neljaklassiliseks ja Varbla põhikool kuueklassiliseks algkooliks. Otsusele on järgnenud kohtuvaidlused, milles seni on edu saatnud koolipidajat.

[caption id="attachment_392198" align="alignnone" width="904"] Virtsu kooli lapsed pärast ühiskonnaõpetuse tundi, kus käsitleti kohalike omavalitsuste ülesandeid ja tööd. Foto: Henrik Raave[/caption] Tallinna halduskohus otsustas kolmapäeval, et ei rahulda Virtsu kooli esialgse õiguskaitse taotlust. See tähendab, et kehtib Lääneranna vallavolikogu 24. märtsi otsus kärpida Virtsu üheksaklassiline kool sügisest neljaklassiliseks.

[caption id="attachment_405458" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna vallavolikogu istung. Kuvatõmmis.[/caption] Lääneranna vallavolikogu jäi oma märtsikuise otsuse juurde Metsküla kooli sügisest kinni panna sõltumata sellest, et raha selle pidamiseks on olemas. Tund aega kestnud arutelu vallavolikogu istungil päädis otsusega Metsküla kool sulgeda – selle poolt oli kümme, vastu kuus volinikku, erapooletuks keegi ei jäänud.

[caption id="attachment_405373" align="alignnone" width="2000"] Virtsu elanik Aimar Roomets. Foto: Urmas Lauri[/caption] Eesti on väike ja paindlik riik. Me võiksime siin olla maaelu arendamises maailmale eeskujuks, nagu olime kunagi IT tiigrid, prügikoristuse eestvedajad ja algatajad muuski. See mis Lääneranna vallas toimub, ei ole ainult siitkandi probleem, vaid üle-eestiline ja isegi ülemaailmne. Põhjuseks on linnastumine. Linnad imevad maakohad ressursist tühjaks. Paljud inimesed tuleksidki linnast tagasi maale elama, aga elu maal on kaasaja mõistes nii vaeseks tehtud, et siin on pea võimatu elada normaalset tänapäeva elustandardtitele vastavat elu.

Teisipäeva hommikul, päev pärast seda, kui Tallinna halduskohus jättis Metsküla kooli esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, laekus suurärimees Parvel Pruunsillalt Lääneranna valla arvele 40 000 eurot – kohalik omavalitsus saaks kooli edasi pidada, ilma et ta peaks ise sentigi kulutama. Vallajuhtide reaktsioonist võib aru saada – just sai klaarimaks, koolide esialgne õiguskaitse võeti maha, aga siis – nagu välk selgest taevast – sadas kaela annetus. Jälle tuleb seletada, õigustada, aga mis teha – kui ikka on otsustatud üks kool kinni panna, siis see kinni ka pannakse, sest nii on otsustatud.

[caption id="attachment_399607" align="alignnone" width="2000"] Metsküla kool. Urmas Lauri foto.[/caption] Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Anni Eerik edastas Lääne Elule, et valitsuse tahe on toetada väikeste külakoolide püsimist, et lapsed saaksid koolis käia oma kodu lähedal. Väikeste maakoolide rahastusmudeli esimene arutelu toimus valitsuses läinud nädalal, arutelud jätkuvad ning toetusmeetme täpsed tingimused selguvad septembris, kui arutatakse 2024. aasta riigieelarvet. Meede hakkab kehtima tulevast eelarveaastast. Lõppenud õppeaastal oleks samalaadse mudeli alusel saanud täiendavat toetust 15 omavalitsust 19 kooli kulude katmiseks, sh Lääneranna vald Metsküla algkooli jaoks.

[caption id="attachment_178052" align="alignnone" width="2560"] Allar Jõks. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Vandeadvokaat Allar Jõks kinnitas Lääne Elule, et suurärimees Parvel Pruunsilla annetust Lääneranna vallale ei ole võimalik käsitleda korruptsioonina. „Korruptsiooniohuga ähvardamist tuleks võtta katsena vallavolinikke mõjutada, et nad Metsküla algkooli küsimuses ei lähtuks kogukonna ja laste huvidest," märkis Jõks. Teisipäeva õhtul saatis Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa volikogu ja vallavalitsuse liikmetele kirja, milles hirmutas volinikke korruptsioonivastase seadusega.

[caption id="attachment_389846" align="alignnone" width="2000"] Madis Kallas. Malle-Liisa Raigla[/caption] Regionaalminister Madis Kallas (SDE) kinnitas Lääne Elule, et toetus väikestele kuueklassilistele maakoolidele tuleb. „Me saame täiendava toetuse välja töötada – selleks on eelarves vahendid planeeritud. Paraku on täpse plaani koostamine võtnud aega, aga loodetavasti saame lähinädalatel selle koalitsioonis nii-öelda lukku panna,“ ütles Kallas.

[caption id="attachment_399661" align="alignnone" width="2000"] Tänavu aasta kooliks valitud Metsküla kooli lapsed. Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu arutab tänasel istungil, mida teha 40 000 euroga, mille suurärimees Parvel Pruunsild annetas Metsküla kooli pidamiseks tuleval õppeaastal. Suure tõenäosusega kannab kohalik omavalitsus annetatud raha tagasi. Teisipäeva õhtul saatis Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa volikogu ja vallavalitsuse liikmetele kirja, milles hirmutas volinikke korruptsioonivastase seadusega. „Vaevalt, et volikogus leiab üksmeelt laialdase korruptsiooniohu tekitamise võimalus,“ kirjutas Reinmaa, „ja vaevalt, et Lääneranna vald oma tegevuses (avalikke ülesandeid täites) tahab olla mõjutatud mistahes „ärimeeste“ poolt tehtavatest „annetustest“.“ Reinmaa märkis, et kohalik omavalitsus ei saa kätt ette panna, kui keegi tahab toetada erakooli algatust, kuid valla arvelduskontole „suvaliste kannete tegemine“ ei lahenda haridusvõrgu olukorda. Lääne Elu konsulteeris mitme juristiga, kes kinnitasid, et suurärimehe annetust ei saa käsitleda korruptsioonina juba põhjusel, et raha kanti valla, mitte mõne ametiisiku arvele. Korruptsioonivastase seaduse lõige, millele Reinmaa oma kirjas volinikele ja ametnikele viitab, sätestab, et ametiisik peab asutusele viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse vastuvõtmisest, ühelegi ametiisikule aga ei ole raha üle kantud. Suure tõenäosusega ei kaalugi Lääneranna vallajuhid võimalust Metsküla kooli sulgemisotsus tagasi võtta. “See on üheks aastaks,” ütles Reimnaa Lääne Elule. “Vald peab vaatama jätkusuutlikkust. See otsus on volikogu pädevus, mina ei oska kommenteerida.”