Silt: lääne elu juhtkiri

Noored on läbi aegade tahtnud suvel tööd teha, seda võibolla mitte niivõrd töötegemise enda, kui just taskuraha teenimise pärast. Sageli kurdavad lapsed ja noored, kellel pole kuigi palju töökogemust ja kelle palkamisel tuleb arvestada kõikvõimalike reeglitega – alates tööajast ja lõpetades tööriistadega, mida nad kasutada tahavad –, et suveks tööle saada on keeruline. Samas kurdavad ettevõtjad, et suvel on hooajalist tööjõudu keeruline leida.

Tulumaksumäärade ühtlustamise seadusemuudatust nimetatakse ka Robin Hoodi seaduseks, kuid praegusele regionaal- ja põllumajandusministrile Piret Hartmanile meeldib seda palju rohkem nimetada „tõeks ja õigluseks”. Kõik sammud, mis muudavad piirkondade arengut Eestis õiglasemaks, on õiged. Ja see tõe ja õigluse muudatus on Hartmani meelest üks nendest.

Tänavu veebruaris käivitus Haapsalus kalade päästeaktsioon. Väikese viigi jäässe puuriti tuhandeid auke ja tööle pandi seade, mis juhtis vett Suurest viigist Väikesesse. Viigijäält lükati lund ja päästeameti pumbad tekitasid kaks hiiglaslikku fontääni, et vett hapnikuga rikastada. Kõik selleks, et päästa ummuksisse jäänud kalu, keda linlased olid kaldavees ulpimas näinud.

Lääneranna vald valmistub müüma Hanila muuseumi maja. Osa muuseumi kogust on juba mujal, nüüd tuleb koht leida ülejäänule. Raske on mõelda, mida tunnevad inimesed, kes selle muuseumi loomise juures olid ning aastaid selle heaks tööd on teinud. Otsus, mis tehti ühel pöördelisel hetkel – anda loodud muuseum kohalikule omavalitsusele lootuses, et nii on lihtsam ja elutöö kodukohas kindlasti säilib – osutus asjatuks. Olgu peale, et kogutud vanavara ikkagi säilib, esemete lood on tulmeraamatutes kirjas, aga see kõik on juba kusagil mujal. Kaugel sellest kohast, kuhu neid on kogutud. Majad saavad võib-olla uued omanikud, jäävad ehk alles. Keegi saab osta kodu ajalooga majas, aga see on midagi muud.

Pole inimest, kes ei tahaks oma lastele parimat –parimat kasvukeskkonda, haridust ja ettevalmistust eluks. Teed selleni näevad inimesed isemoodi. Kui nüüd said Lääne-Nigula valla Martna lasteaiaõpetaja ja juhtkond heast haridusest aru täiesti erineval viisil, läks õpetaja vallandamisega valesti päris palju asju.

Nädalavahetusel kutsusid Eestimaa avatud talud endale kümnendat korda külalisi. Sündmus on ellu kutsutud, et anda hea võimalus näha, kuidas kasvab kodumaine toit, mida kujutab endast üks tänapäevane talupidamine või põllumajandusettevõte ning kui mitmekesine on maaelu. Põllumajanduse ja toidu kasvatamise kõrval võtab üha enam ruumi maaelu mitmekesisuse tutvustamine.

Fraasi „ei tasu ära“ kuulevad maainimesed nii tihti, et see mõjub juba aksioomina: väitena, mida ei pea tõestama, sest nii lihtsalt on. Sellega õigustab end riik, kui paneb kinni postkontorid või jätab doteerimata bussiliinid, mida transpordifirmal ei tasu pidada.

Haapsalu linnal oli plaan toetuse abil remontida pitsikeskus. Omaosalus remondiks oli kavas saada turismiinfokeskuse maja müügist ja kolida selle tegevus pitsikeskusesse. Läks aga nagu ikka: idee oli üllas, aga kukkus välja teisiti. Ei saadud pitsikeskuse maja remondiks raha, turismiinfokeskuse maja müük esimesel katsel ei õnnestunud ja pitsikeskuse naised pidi hakkama turismiinfot jagama selleks koolitust saamata.

  Täna täpselt 35 aastat tagasi ilmus Lääne Elu esimene number. Kui panna toonane ja tänane leht kõrvuti, on need nagu öö ja päev. 35 aastaga on muutunud maailm ja sellega koos ka ajalehtede kujunduspõhimõtted ning ajakirjanduski.

Muinsuskaitse on teema, mis võib vahel harja punaseks ajada. Ühelt poolt neil, kes leiavad, et muinsuskaitse on oma nõudmistega omanikul turjal – käsib, poob ja laseb ning keelab igasuguse tegevuse ja arengu. Teiselt poolt neil, kes leiavad, et omanikele antakse liialt vabad käed ja nii rikutakse või hävitatakse kaitsealuseid objekte. Tegelikult on ka muinsuskaitses, nii nagu igal muul elualal, oluline tasakaal. Liiga suurelisi omanikke tuleks tagasi maa peale kutsuda ja mõistlikule tegutsejale ei tohiks liialt päitseid pähe panna.