Silt: lääne elu juhtkiri

  Täna täpselt 35 aastat tagasi ilmus Lääne Elu esimene number. Kui panna toonane ja tänane leht kõrvuti, on need nagu öö ja päev. 35 aastaga on muutunud maailm ja sellega koos ka ajalehtede kujunduspõhimõtted ning ajakirjanduski.

Muinsuskaitse on teema, mis võib vahel harja punaseks ajada. Ühelt poolt neil, kes leiavad, et muinsuskaitse on oma nõudmistega omanikul turjal – käsib, poob ja laseb ning keelab igasuguse tegevuse ja arengu. Teiselt poolt neil, kes leiavad, et omanikele antakse liialt vabad käed ja nii rikutakse või hävitatakse kaitsealuseid objekte. Tegelikult on ka muinsuskaitses, nii nagu igal muul elualal, oluline tasakaal. Liiga suurelisi omanikke tuleks tagasi maa peale kutsuda ja mõistlikule tegutsejale ei tohiks liialt päitseid pähe panna.

Eestirootslaste suurpidu on peetud, suurem ja võimsam kui kunagi varem. Haapsalu piiskopilinnuse õuel said laupäeval kokku 1200 lauljat-tantsijat-pillimeest, korraldusmeeskonna liikmed ja vabatahtlikud, kes peo kordaminekule kaasa aitasid. „Ilus pidu oli,” tõdes vähemalt suurem osa neist, kes laval ja tantsumurul või pealtvaatajana peost osa said. Eks peo õnnestumise nimel ole ka kolm aastat vaeva nähtud.

Palivere osavallakogule ei meeldi kohe üldse, et aleviku naabruses asuvas Kaasiku külas tahetakse uurida liivavarusid, sest sellele võib ju järgneda uue karjääri avamine. See, et seal liiva on, on teada juba nõukogude ajast. Toonased uuringud olid paraku nii pealiskaudsed, et ei anna varude suurusest ja kvaliteedist tõest ülevaadet. Sellepärast tahabki OÜ Lääne Teed geoloogiliste uuringutega saada selgust, kas ettevõtmisel oleks jumet. Ahvatlevaks teeb võimaliku kaevandamise varude ülimalt soodne asukoht, sest väljaveotee on lähedal. Palivere kandi rahvas on aga seda meelt, et paarikümne hektari suurust maa-ala, kuhu karjäär võiks tekkida, saaks hoopis mõistlikumalt kasutada. Osavallakogu koosolekul jõuti seisukohale, et see on ilus koht, kus on mitmekesised sportimis- ja liikumisvõimalused. Kohalike jaoks on see alevilähedane perspektiiviga koht, kus võiks kunagi olla kas tootmismaa või miks mitte ka elamumaa.

Aastaid on Eestis olnud arusaam, et omand on püha ja puutumatu, kuid praegu ametis olev valitsus soovib üha enam inimeste käes olevat vara maksustada. Kui seni oli maksustatud vaid maa, seejuures kodualune maa oli aastaid maksuvaba ehk maksu tuli maksta vaid suurmaa ja mitme elukoha omanikel, siis nüüd kuulub maksu alla kogu maa ja lisaks on plaan maksustada ka autod. Viimase seaduse jättis president küll esialgu välja kuulutamata ja maksu edasine arutamine on praeguse seisuga liikunud teadmata tulevikku.

Keskkonnaamet uurib juba viis kuud, kes vastutab selle eest, et metsateomasinad keerasid segi Euroopa ja kogu maailma ühe liigirikkama, kaitsealuse Laelatu puisniidu, mida lõhestavad poole meetri sügavused roopad nagu lahtine haav. Tõsi, et olla korrektne, tuleb märkida, et menetluse algatas amet märtsis, kuigi „vastutav spetsialist“ oli roopad avastanud jaanuaris. Mingil põhjusel otsustas ametnik selle enda teada jätta ja kontrollida rikkumise ulatust siis, kui lumi on läinud, aga ei teinud seda ka siis.

src="https://online.le.ee/wp-content/uploads/2024/01/Laane-Elu-35.jpg" alt="" width="768" height="768" class="aligncenter size-full wp-image-417340" /> Kolm aastat tagasi said Lihula muuseum ja Lääneranna vald Norra fondist raha, et korda teha Lihula mõisa juures asuv viinaait. Sinna pidid tulema restaureerimise infokeskus ja käsitöökojad, kus huviliste pilgu all tegutseksid keraamikud ja sepp, olemas oleks ka puutöökoda. Sellisesse infokeskusesse, kus koos mitmeid oma eriala spetsialiste, võiksid siis tulla Lihula ja miks mitte ka ümbruskonna inimesed, vana uks, aken või mõni muu detail kaenlas, et nende kordategemiseks asjatundjatelt nõu küsida või nende näpunäidete järgi asi ise korda teha. Idee oli ilus, sest ega terves Lääne-Eestiski restaureerimisnõu just kamaluga jagata.

Risti tähistas laupäeval suurelt ja uhkelt oma 500. aastapäeva, kuigi selle üle, millist aastaarvu alevi alguseks lugeda, võibki vaidlema jääda. On see vanim praeguse Risti pinnalt leitud arheoloogiline leid, mis tunnistab, et sel kohal on inimesed olnud juba 2000 aastat tagasi, või praeguse alevi kohal asunud küla esmamainimine? Või hoopis raudtee saabumine 120 aastat tagasi? Lõppude lõpuks võib sünnipäevaks pidada ning suurelt ja uhkelt tähistada kõiki neid tähtpäevi.

Selle nädala viimastel päevadel on toimetuse e-kirjakasti potsatanud järjest pressiteateid ja meeldetuletusi, mis manitsevad jaanilaupäeval mõistlikult käituma: liikluses külma pead ja sobivat kiirust hoidma, mitte purjuspäi ujuma minema, õigesti lõket tegema ja üldse tulega ettevaatlikult ringi käima. Muidugi pole need nõuanded ja manitsused mõeldud vaid toimetuse liikmetele, vaid ikka selleks, et neid lugejatega jagaksime. Oleme seda oma veebilehel ka jõudumööda teinud.

Mullu põrus matemaatika lõpueksamil veerand Läänemaa 9. klassi õpilastest. Toona põhjendasid koolijuhid seda koroona-aastate distantsõppest jäänud lünkadega. Tänavused eksamitulemused olid veel kehvemad. Kui mullu kukkus Eestis läbi 23,1 protsenti 9. klassi õpilastest, siis tänavu 24,5 protsenti. Läänemaal põrus 28,4 protsenti.