Silt: lääne elu juhtkiri

Maamaksu korra muudatusi vaadates jääb mulje, et riik käitub omavalitsustega jätkuvalt nagu ülearu muretsev lapsevanem. Ühest küljest antakse omavalitsustele nagu õigusi juurde, näiteks kodualuse maa maksuvabastuse piirmäära otsustamine ja maksu tõstmise trajektoori seadmine. Teisalt pannakse paika kitsad piirid – maksuvabastuse maksimum on tuhat eurot ja tõusu trajektoor peab sattuma kindlasse vahemikku. Omavalitsused on täiesti võimelised ise oma eelarve kokku seadma. Miks ei lasta neil kogu maamaksu üle otsustada

Siiani oli valitsustel kombeks leida politseinike ja päästjate palgatõusuks raha sedaviisi, et nende arvu vähendati ja sedakaudu tekkiv ülejääk palgafondis jagati tööle jäänuile lisaks. Enam nii ei saa. Politseinike arvu edasisel vähendamisel jõuaksime olukorda, kus näiteks Haapsalu jaoskond poleks enam 24 tundi päevas patrullpolitseinikega varustatud. Päästjatel juba on nii, et osa komandosid on kärbitud kolmeliikmeliseks, mis tähendab, et täielikku elupäästevõimekust seal enam pole. Sügisel saab näha, kuida

Tänavu taotlesid siinkandi külaseltsid ja teised organisatsioonid elukeskkonna arendamise toetusmeetmest Leader vähem raha, kui võinuks. Kokku küsiti 12 projektiga vaid 0,4 miljonit eurot. Seda, et toetuse taotlejaid võiks olla rohkem, näitab seegi, et peaaegu kõik projektid saavad pea täies mahus rahastuse, kui PRIA otsused kinnitab. Palivere turismi- ja tervisespordikeskus sai esialgse heakskiidu enam kui 67 000eurosele toet

Kahe linna, Haapsalu ja Keila elanikke oma tegudega terroriseerinud, politseinikku rünnanud ja vanglaski halvasti käitunud mees pääseb peatselt vahi alt. Kuus kuud, mille jooksul teda võib tegude uurimise ajal vahi all hoida, on otsa saamas. Mõlema linna sotsiaalametnikud teevad praegu pingutusi mehe kuhugi majutamiseks nii, et ta ümbruskonna inimesi oma hirmutegudega võimalikult vähe edasi saaks kollitada. Kuniks uurimine kestab. Kes teab veel, kaua kestab. Kuus kuud – kaks kuud, mida on kaks korda

[caption id="attachment_437141" align="alignnone" width="1920"] Foto Markus Sein[/caption] Mitu Läänemaa suuremat tööstusettevõtet, näiteks Taeblas tegutsev Cipax, Haapsalu uksetehas ja Navix, prognoosivad tänavu kasvu võrreldes mullusega. Samamoodi näitab kasvu märke kogu Eesti majandus. Kui meid ei taba just mingi suur geopoliitiline vapustus, lõpetame selle aasta kindlasti paremal järjel olevamana kui mullu. Kahjuks ei ole see kasv veel näha tööjõuturul. Seal on töö vajaka enamatel inimestel kui enne koroonapandeemiat ehk viimasel võrreldaval nii-öelda normaalsel ajal. Selles ei ole mõtet siiski

Surnuaiapüha lähenedes otsustas Lääne Elu teha tiiru mööda maakonna kalmistuid. Ühepäevaseks reisiks on kalmistuid kaugelt liiga palju, nii jõudsid ajakirjanikud käia vaid pea pooltes maakonna surn

Eelmisel aastal peatas Eesti rahvusringhääling Läänemaa korrespondendipunkti töö, koondades Läänemaa ja Hiiumaa uudiseid televaatajaile vahendanud korrespondendi. Kitsalt vaadates on ERRi kaotus Lääne El

Läänlaste keskmine vanus tõuseb. Poole kümnendiga on keskmine vanus tõusnud aasta võrra ja jõudnud 45 aastani. Vananemise trend on sama kõigis Eesti maapiirkondades ja linnades. Ainsad erandid on

On suurepärane uudis, et Vormsi saab peatselt spordihoone. Ainus kahju asja juures on, et saarlased hoonet nõnda kaua ootama pidid, nii et vahepeal sellest enam unistadagi ei julgenud. Ja kui vormsilased uut hoonet praegu sisuga – treeningute, võistluste ja huviringidega – täita ei mõista, pole sellest samuti suurt lugu. Sisu tekib, kui võimalus avaneb. Kui Eestis hakati kaks kümnendit tagasi maanteede äärde kergliiklusteid rajama, oli palju skeptikuid, kes ütlesid, et milleks – keegi ju nagunii ei jookse ega rulluisuta. Nii kui teed tekkisid, ilmusid neile ka jooksjad, rulluisutajad, jalgratturid ja niisama jalutajad. Hea näide on ka Island, kus sajandi alguses rajati igasse väikesesse külla mõni sportimisvõimalus: katusealune bassein, võimla või kunstmuruga vähendatud mõõtmetega jalgpall

Eile prooviti üle Eesti häiresüsteemi, mis peaks ohuolukorra märguande viima pea iga elanikuni. Katsetamisel selgus mitu viga või probleemi või kitsaskohta – asjaosalised kasutavad eri sõnu –, nii et süsteem pole veel sugugi selline, nagu ta olema peaks. Mitu viga oli seoses sireenidega: mõnes kohas ei käivitunud need üldse ja mõnes kohas käivitusid viivitusega. 22 suuremas Eesti linnas asuvaist sireenidest töötas õigeaegselt vaid kaks kolmandikku. Neist, mis töötasid, polnud mõnda korralikult kuulda – nagu näiteks Haapsalu veetorni otsas asuvat. Sõnumid, mis kõigile telefonidele saadeti, jõudsid mõne seadmeni kohe, aga teisteni mõne- kuni mõnekümneminutilise viivitusega. On selge, et telefonioperaatorite võrgud pole valmis saatma ühel ja samal sekundil pooltteist miljonit sõnumit. Reaalse