Silt: lääne elu juhtkiri

Liikuvusreformi suhtes leppisid kolm valitsust moodustanud erakonda kokku juba koalitsiooniläbirääkimistel. Selle kontseptsioon on valmis ja ootamas valitsuse kabinetiistungi otsust reformi käivitamiseks. Unistus liikumisest suurel kiirusel ja hulgakaupa, millest rääkis aastakümneid tagasi üks Eesti presidentidest, võiks selle kümnendi lõpuks võimalikuks saada. Liikuvusreformi, mille nimi viib mõtted pigem rahvaspordile kui transpordile, idee on ilus.

Turvalepa all võib puhkeda suurejooneline turbasõda, sest seal on seljad Turvalepaga kokku pannud ka Kedre, Võntküla, Allikmaa ja Palivere kandi rahvas, kes on enda punti saanud mitut sorti looduskaitsjaid. Turvalepa rabas lõpetati turbatootmine üle 40 aasta tagasi, ilmselt 1978. aastal. Lõpetamise üheks ajendiks oli see, et kaevandamine hakkas üha enam külas kaevuvett rikkuma.

Aastaid tagasi naeruvääristati turbase kaevuveega Salajõe küla rahvast, et kuidas nad aru ei saa, et nende solgises joogivees pole süüdi mitte turbakaevandus, vaid et vee rikuvad jõkke pudenevad lepalehed ning oma osa jõe risustamisel on ka kobrastel.

Eesti Seenefarm on oma arengus lõpetamas esimest tiiru. Peadpööritav tõus on praeguseks jõudnud madalseisu ning firma juht Tanel Heinsalu on võlausaldajate eest peitu pugenud. Heinsalu pole sugugi esimene ettevõtja, kes võlgade tagasimaksmise eest jooksu paneb ning võlausaldajatele näole ei anna. Samuti pole tegemist ennekuulmatult suurte võlgadega.

Aastaid räägitud perearstide põud on jõudnud ka ministeeriumile kohale. Plaanis on hakata süsteemi ümber tegema vaatamata sellele, et veel kaks nädalat tagasi ütles terviseminister Riina Sikkut intervjuus Lääne Elule, et perearstisüsteem on hea, teletohter pole lahendus ja üle tuleb elada järgmised neli-viis aastat, siis läheb olukord lahedamaks.

Eile algatas keskkonnaamet väärteomenetluse, et selgitada välja, miks pöörasid metsateomasinad segi sadade meetrite kaupa looduskaitsealuse Laelatu puisniidu kamarat. Tegu on ennekuulmatu, aga sama ennekuulmatu on viis, kuidas keskkonnaamet asja on ajanud. Euroopa ja kogu maailma ühe liigirikkama koosluse hooldustööd tellis keskkonnaamet ise. Ameti kohustus on ka järelevalve selle üle, kuidas ja millal seda tehakse.

Ühinemise tuhin on tabanud kogu Eesti omavalitsusi: ühendatakse lasteaedu, koole, rahvamaju ja raamatukogusid. Ühest küljest jääb arusaamatuks, miks on vaja kõike ühendada. Ütlevad ju omavalitsuste juhid, et rahalist kokkuhoidu see ei too ja tööl olevate inimeste arv ei muutu, pigem isegi suureneb. Samas määratleb ühendamine tööülesanded paremini ja osakoormusega kohad kaovad. Nii ei pea asutuse juht olema üheksa ametiga hunt Kriimsilm, täites juhiameti kõrval ka õppealajuhataja ja majandusjuhataja ülesandeid, vaid saab väärikama palga eest tegeleda ainult juhtimisega.

Esmaspäeval möödub 75 aastat päevast, kui Eestist küüditati Venemaale peaaegu 21 000 inimest.

Üks võidetud lahing – nende kolme sõnaga võib kokku võtta Lihula gümnaasiumi direktori käskkirja, millega Metsküla kooli 17 last arvati Lihula kooli nimekirjast välja. Võit küll, aga mõru mekiga: lapsevanemad, kes nõudsid õigusvastase käskkirja tühistamist, said uue käskkirja, millega nende soov justkui täideti, aga samas sõideti neist teist korda üle. Lapsed arvati nii Lihula kooli nimekirja kui ka sealt välja ilma vanemate avalduseta, kuigi seaduse järgi saab seda teha vaid vanema avalduse alusel.

Kui Läänemaa nägemisvaegurite ühing tahtis Anni Oraveeri Eestimaa uhkuse tiitli saamise puhul õnnitleda, ütles naine: „Mina üksi ei ole mitte keegi.“ Ta asus kohe tänama ühingut ja kaastöölisi, kellega koos valmivad heliraamatud neile, kes lugeda ei näe või mõnel muul põhjusel ei saa. Oraveer on toimetanud üle 700 heliraamatu. Ta on leidnud kaaslasi, kes tahavad ja suudavad raamatu valjusti ette lugeda, nii et selle saab salvestada. See pole mitte väike töö.