Silt: lääne elu juhtkiri

Sel nädalal kadus Haapsalu kaubamaja eest viimaks punasõdurite haud, nagu ka 1941. aastal maha lastud tsiviilisikute ning esimese maailmasõja ajal hukkunud sõdurite oma. Sellega sai Haapsalus läbi üks ajajärk, mil võõras võim linna enda maamärkidega omaks kuulutas. Ajal, kui esimese ilmasõja ohvrid Haapsalus maamulda maeti, olid nende hauad küll tee ääres, kuid mitte linna südames, sest linn polnud jõudnud sinnani veel kasvada.

Riigikogu arutab perekonnaseaduse muutmist. Kui seadus vastu võetakse, võivad selle järgi abielluda kaks täiskasvanud inimest sõltumata soost – mees ja naine, kaks naist või kaks meest. Parlament pole aga ainuke koht, kus abieluvõrdsuse üle arutatakse. EELK peapiiskop Urmas Viilma pakkus Lääne praostkonna sinodil välja mõtte, et vaimulikud võiksid seadusemuudatuse jõustumisel lõpetada abielude registreerimise, sest tegemist pole enam abieluga selle endises tähenduses. Niisugune otsus teeks elu ühe olulisema sündmuse korraldamise keerulisemaks neil, kes soovivad kiriklikku laulatust. Mitte väga palju keerulisemaks, aga siiski.

Lääne-Nigula volikogul on kombeks oma istungeid pidada järgemööda eri osavaldades. Neid on suures vallas kaheksa ning aasta jooksul teeb volikogu vallale pooteist tiiru peale, hoides end samas eri piirkondade eluoluga kursis. Eelmisel neljapäeval kogunes volikogu Martna osavallas Saueaugu teatritalus, kus juba 31. mail tuuakse lavale uus tükk – Jaan Tätte näitemäng „Meeletu”. Kui teatrietendusest, olgu see nii meeletu, kui tahes, saavad osa vaid kohal olnud pealtvaatajad, siis volikogu istungeid saab jälgida veebist reaalajas ning kõik seal toimuv laotatakse kohe huviliste ette laiali.

Veel ei saa keegi kooli lõpetada, ilma et ta oleks läbi lugenud teatud hulga raamatuid. Tõsi, maailm muutub. Kohustusliku kirjanduse nimekirjad muutuvad järjest fragmentaarsemaks põhjendusega, et lapsi ei tohi raamatutest eemale peletada, seega valigu igaüks ise, mida ta loeb. Kui läinud sajandist pärit „Tõde ja õigus“ või „Väike Illimar“ või ehk isegi „Kevade“ jäävad internetiavarustes seiklevale nutilapsele kaugeks, siis lugegu midagi muud, lugegu Ants Rootslast või Lauri Räppi. Peaasi, et loeb.

"https://online.le.ee/wp-content/uploads/2022/07/Laane-Elu-33.jpg"> Läänemaa šokolaadifestival meelitas laupäeval Haapsalu promenaadile hulgaliselt magusasõpru. Säärane festival on šokohoolikule nagu paradiis – magusad ja veel magusamad kommid, šokolaaditahvlid, küpsetised, igat värvi ja karva, sadade eri tekstuuride ja maitsenüanssidega. Mõned avalikult patuselt ebatervislikud, teised rüütatud kaunitesse lubadustesse tervise ja nooruse säilimisest. Šokolaadi sisse võib panna kõikvõimalikku super- ja väetoitu. Kõigele lisaks ei pea šokolaad ka läbini magus olema, oma maitsenüansi annab vahel ka meresool või soolakaramell.

Emadepäeval lillede kinkimine ja heade sõnade ütlemine on ilus viis tänada ema tehtu eest ja tunnustada tublisid emasid ka avalikult. Milline aga on tubli ema? Mille järgi ema headust mõõta? Kas hea ema on pigem suure või väikese pere ema? Kas parem ema on see, kes on osanud oma peret koos hoida või hoopis üksikema, kes on pidanud laste kasvatamisega suuresti üksi hakkama saama?

Keskealised inimesed mäletavad veel aega, kui keskkooli lõpueksamite ainukesed kirjalikud eksamid olid eesti keel ja matemaatika. Ülejäänud käisid traditsioonilisel moel: suurem osa klassist pabistas ukse taga ja püüdis veel viimaseid tarkuseteri meelde jätta. Klassis võeti eksamipilet, valmistati pingis vastamiseks ette ja suuliselt vastamas käidi ükshaaval komisjoni ees. Täpselt samal moel tehti eksameid ka ülikoolis. Nooremale põlvkonnale tundub selline eksamitegemine kiviaegne, sest praeguseks on suur osa elust kolinud arvutisse.

Iga-aastastest Teeme Ära koristustalgutest on saanud eestimaalaste igakevadine harjumus. Kevaditi oma aedade ja kodude talvesodist puhtaks kraamimine on pikk traditsioon, kuid juba 16 aastat ulatub see töö oma koduväravast välja. Üle Eesti võttis Teeme Ära talgutest sel aastal osa üle 30 000 inimese – seda on pisut rohkem kui kaks protsenti Eesti elanikest. Läänemaal oli osalusprotsent poole kõrgem. T

Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala saab peagi uue kaitsekorra. Vanalinna muinsuskaitseala küll veidi suureneb, aga piirangud, millest vanalinna majaomanikud lähtuma peavad, seevastu leevenevad. Kaitsekorra loomise töörühma eest vedanud Carola Pihlap võrdles neljapäeval käskude-keeldudega pitsitamist rannas liiva kandmisega: lahtise käe peale mahub liiva rohkem kui kokkusurutud rusikasse. „Mida rohkem pigistada, seda vähem pihku jääb,” ütles ta.