Silt: lääne elu juhtkiri

Enne hooldereformi välja hõigatud oma „pensioni eest hooldekodusse” ei tähenda sugugi seda, et nii saaks. Hooldekodude tasud on endiselt palju kõrgemad kui pensionid. Riik tuli aga omavalitsuste kaudu siiski eakatele ja nende peredele appi. Küll mitte nii, nagu paljud lootsid. Riigieelarvest eraldati kohalikele omavalitsustele raha selleks, et maksta kinni osa hooldekoduteenusest. Nimelt see, mis kulub hooldajate palkadeks, koolituseks, tööriieteks ja kaitsevahenditeks.

Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, omaniku kindlaks tegemist ja hulkuvate loomade hukkamist korraldab kohalik omavalitsusüksus oma haldusterritooriumil. Sellest tulenevalt peab loomade varjupaik olema omavalitsuse haldusstruktuuri osa samamoodi nagu kool, hooldekodu või perearstikeskus. Kui Läänemaa omavalitsused seljad kokku paneksid ning kuulutaksid välja ühishanke, oleks tõenäoline, et siinseid ula peale pääsenud loomi ei hakataks sadade kilomeetrite kaugusele vedama. Mõnel pool on ühistööga juba algust tehtud. Sügisel valmivad koduloomade varjupaigad Pärnus ja Rakvere vallas. Kui Pärnut võib Läänemaa loomade jaoks pidada veel talutaval kaugusel olevaks, siis 200 kilomeetri taha Rakverre sõidutamine on sulaselge küüditamine.

Tundub, et Lääne-Nigula vallavalitsust on tabanud suur ühendamise tuhin: juba on ühe juhi alla viidud valla hooldekodud, sügisest on ühtse juhtimise all ka valla lasteaiad. Noarootsi ja Nõva kooli juhib juba eelmisest sügisest üks direktor, nüüd on plaan teha sama ka Risti ja Kullamaa ning Palivere ja Martna koolidega. Siiski jääb arusaamatuks, miks seda kõike on vaja teha – kulusid ühendamisega kokku ei hoia, sest vaja on tõsta direktori palka ja tööle võtta õppejuht. Endiselt tuleb üleval pidada ka koolimaju. Pigem tuleb kulusid juurde, kasvõi ainult transpordikulu arvelt, sest koolijuhtidel on vaja koolimajade vahel liikuda, võib-olla mõnikord isegi mitu korda päevas.

Parkimine on Haapsalu igasuvine probleem. Aastaid on linnavalitsus sellele vaadanud läbi sõrmede, kuigi tellis tänavu kõige probleemsemateks nädalavahetusteks kohale kontrolörid. Linnavalitsus justkui püüaks suvist parkimisprobleemi lahendada, kuid samal ajal soovib muuta parkimist vanalinna tänavatel aastaringseks – nagu praegu juba toimub kitsal parklateta Sadama tänaval. Kuidas muidu mõista, et mõne aasta pärast pole linnaelanikel ega turistidel enam Lossiplatsile parkima asja, sest selle on hõivanud linnavalitsuse ja Lossiplatsi ümbruses renoveeritud majade elanikud, kellel oma kinnistul parkida pole võimalik?

Noorte laulu- ja tantsupidu on selleks korraks peetud ja lauljad-tantsijad koju tagasi sõitnud, vihmas ligemärjaks saanud rõivad hakkavad tasapisi ära kuivama. Emotsioonid aga jäävad, nagu ka mälestused. Iga laulu- ja tantsupidu, sõltumata sellest, kas tegemist on noorte või suurte peoga, on eriline. Lõppenud peo märksõnad on muuhulgas koroona ja laulupeo korraks isegi katkestanud paduvihm. Koroonapandeemia, mis hakkab meie meeltes tasapisi juba unustusse vajuma, lükkas noortepeo toimumise aasta võrra edasi. Ajal, mil ei lubatud isegi kooli, rääkimata siis üheskoos laulmisest ja tantsimisest, pidi lauljatel-tantsijatel ja eriti veel koori- ja tantsujuhtidel jaguma meelekindlust, et oma asja ikka edasi ajada.

Juura on õigluse ja headuse kunst. Kui seda kunsti kõrgel tasemel valdav Tallinna ringkonnakohtunik Virgo Saarmets tegi sel nädalal otsuse Metsküla kool kaitseta jätta ning andis kohalikule omavalitsusele vabad käed see kinni panna, siis mõistis kõrgesti austatud kohtunik küll õigust, aga õiglus ja headus jäid tahes-tahtmata kõrvale.

Haapsalu linna eelarve on üsna kriitilises seisus ja linnavalitsus püüab investeeringuid igal sammul kokku tõmmata. Näiteks teeremonte on tänavu minimaalselt, valmib vaid Männiku teele kergliiklustee, millele rahastust küsiti juba varem; ainus ehitus on mullu aastal tegemata jäänud algkooli spordi- ja mänguväljak. Viimaste aastatega, kui pidevalt toimusid suured teeremondid ja ehitati koolimaju, pole tänavune aasta võrreldav.

Uuest aastast tuleb kõigil biojäätmeid eraldi koguma hakata. Kui seni on nõue kehtinud vaid kortermajade elanikele, siis kuue kuu pärast tuleb biojäätmeid eraldi koguda kõigil. Need, kes ei soovi biojäätmekonteinerit tellida, peavad ise kompostimist fotoga tõendama, või siis tuleb suvalisel hetkel ametnik kompostimist kontrollima. Mõlemal viisil kontroll, kas inimesed teevad ikka nii, nagu on ette nähtud, näitab usaldamatust – omavalitsus ei usalda oma inimesi ja eeldab, et köögi- ja aiajäätmed visatakse jätkuvalt koos olmeprügiga samasse konteinerisse. Samas – just nii see seni sageli olnud ongi.

Kohe saab kaks nädalat sellest, kui 30 veist Nõval omaniku juurest plehku panid. Kaks nädalat on Läänemaa põhjaosa sotsiaalmeediagrupid täis peaaegu reaalajas infot selle kohta, kus loomi on kohatud, mida nad on teinud ja millist häda põhjustanud. Oma loomi otsima, üles leidma ja koju või karjamaale tagasi toimetama peab omanik. Ametnike sõnul omanik tõesti tegeleb loomade otsimise ja püüdmisega, jagades oma telefoninumbrit ja oodates infot. Nende arust, kelle aiast loomad läbi on rännanud, selle tühjaks söönud või täis s…nud, pole omanik aga piisavalt teinud.