Silt: lääne elu juhtkiri

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption] Nädala eest teatas Eesti evangeelse luteri kiriku peapiiskop Urmas Viilma oma advendikõnes, et algatas petitsiooni usundiõpetuse kohustuslikuks õppeaineks muutmiseks. Praeguseks omajagu allkirju kogunud petitsioon vallandas kohe arvamustetormi, sest pole vähe neid, kes leiavad, et usundiõpetus, ka mitmete uskkondade vaadetele toetuv, tuleks koolist kaugel hoida. Et Eestis ei ole ametlikku riigiusku, näib sobivat põhjusena, miks usust üldse rääkima ei peaks.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption] Pärast haridusreformi ja raamatukogude töö ümberkorraldamist jõuab Lääneranna vald nüüd kultuurielu ümberkorraldamiseni. Senised reformid on viinud kaks kooli ja pannud kinni neli raamatukogu. Vallavanem lubas, et kultuuriasutusi üheks asutuseks – Lääneranna kultuuri- ja noortekeskuseks – liites ei panda kinni ühtegi rahvamaja; kõik läheb ainult paremaks ja organiseeritumaks. Jääb loota, et vallavolikogu ja -valitsus on oma senistest kogemustest õppinud.

Aastateks 2019–2022 koostatud riigi koolivõrgu programmi järgi pidanuks 155 gümnaasiumi asemel, nagu oli 2018. aastal, mullu neid Eestis alles olema ainult sada. Sel õppeaastal õpivad noored aga 158 gümnaasiumis, millest riigigümnaasiume on 28. Vaatamata kõikvõimalikele toetustele, mida riiki omavalitsustele gümnaasiumiosa sulgemise eest pakub, ei kiirusta koolipidajad ehk kohalikud omavalitsused väikesi maagümnaasiume kinni panema.

PISA testi tulemused annavad Eestile taas põhjust oma haridussüsteemi kiita, sest tulemuste järgi on meie lapsed taas Euroopa nutikaimad ja maailmaski esirinnas. Matemaatikas, funktsionaalses lugemisoskuses ja loodusteadustes edestavad meid vaid Aasia riigid. Ometi pole kõik nii lilleline. Kuigi oleme oma hariduse poolest endiselt esirinnas, on meie keskmised tulemused kukkunud. Õigupoolest on need kukkunud kõikjal maailmas.

Juba mõne aja eest said Eesti linnad oma peaväljakutele püsti suured või väiksemad jõulukuused. Laupäeval süttis Haapsalus esimene advendiküünal, pühapäeval jõudsid järele teised linnad ja suuremad asulad. Linnad säravad jõulutuledes. Osa neist on kohalike omavalitsuste hool ja vara, aga alati sätivad akendele ja majadele, aedadesse ja verandadele oma isikliku jõuluvalguse paljud meie hulgast. See on tõeliselt vahva, sest valgust on praegusel aastaajal napilt käes.

Läänemaal tundub tekkivat tavapäratu olukord, kus üks asutus võtab tööle inimese, kes asub tööle teises asutuses ja tegema kolmanda asutuse tööd. Teisisõnu võtab sihtasutus Läänemaa tööle inimese, kes asub tööle spordiliidu Läänela ruumides ja tegema koolispordiliidu tööd. Koolispordiliidu pahameel on mõistetav – nemad jäävad ju ilma nii rahast kui ka ülesannetest. Samas pole kavatsusest koolispordi kureerimine ümber korraldada neile keegi teada andnud ja tagatipuks pole teada, mis liidust üldse tuleval aastal saab.

Piirsalus on kogu aeg sõda lahti. Kui sinna 1958. aastal raketibaasi ehitama hakati, likvideeriti baasile jalgu jäänud Annamõisa küla. Baasis asusid ballistilised keskmaaraketid R-12, sama tüüpi tuumalõhkepeaga raketid mängisid olulist rolli USA ja Nõukogude Liidu vahel puhkenud Kuuba kriisis oktoobris 1962. Nõukogude armee raketidivisjon oli Piirsalus lahingvalves kuni 1980. aastate alguseni. Hiljem oli linnak kasutusel mereväe ladudena. Ja kohalikud kolhoosnikud ilmselt mäletavad, kui „vabalt” nad toona oma kodukohas tegutseda võisid.

Jäätmetest ja keskkonnahoiust räägitakse aasta-aastalt järjest rohkem, aga küsimus, miks satuvad jäätmed ikkagi sinna, kuhu nad sattuma ei peaks, on endiselt vastuseta. Hiljuti tegeles keskkonnaamet Ridala kandis tee veerde tassitud prahihunnikutega. Keskkonnaametnikel õnnestus sel korral hunnikute päritolu kindlaks teha ja nende omanik, kellele prahi sattumine prügila asemel tee veerde tuli halva üllatusena, sai karistuseks kopsaka krahvi. Lisaks pidi ta prahihunnikud teeservast ära koristama. Karistada saanud prügiomanikust on natuke isegi kahju, sest ta usaldas pimesi tuttavat, kes lubas prahi minema toimetada.

Samal ajal, kui tervisekassa ja ravimiamet ning maksumaksja raha eest üle terve Eesti üles pandud reklaamtulbad ärgitavad gripiviiruse vastu vaktsineerima, pole riik suutnud luua toimivat süsteemi, mis oleks soodne, lihtne ja mugav. Koroonaviiruse vastu vaktsineerimise suutis riik korraldada ja tänini saab igaüks kaitsesüsti tasuta kätte. Gripi puhul aga on vastutus lükatud eraettevõtjaist peretohtritele ja apteekidele.