Silt: lääne elu juhtkiri

x Tänavune aasta on kultuurilise mitmekesisuse aasta. Kui 40 aastat tagasi kõlas Haapsalus Kiltsis ja Pullapääl asunud Vene sõjaväebaaside tõttu väga palju vene keelt, siis nüüd enam mitte. Asemel on tulnud teised keeled. Tuleb välja, et Haapsalus elab rohkem kui 35 eri kodakondsusega inimesi, eri rahvuste esindajaid on aga rohkemgi. Esmapilgul siinse elanikkonna kirjusus silma ei paistagi. Samas ei tohiks taoline mitmekesisus kedagi üllatada, sest läbi aegade on siin mitmeid rahvusi koos elanud.

Eesti ajaloo pikim õpetajate streik tuleb. Ehkki nii ministeerium kui ka haridustöötajate liit räägivad, et nende soov on streik ära hoida, on väheusutav, et järgmise nädala jooksul jõutaks kokkuleppele. On mõistetav, et õpetajad nõuavad lubatut. Õpetajate palgakasvust on räägitud nii kaua, et võib jääda mulje, nagu pedagoogid lausa supleksid rahas. Ometi pole see nii, sest suureks puhutud palgakasv on tegelikult olnud tõus väikeste summade kaupa.

Milline rõõm on vanema jaoks, kui laps on uudishimulik, tahab kõike teada ja kõike proovida. Veel suurem on rõõm, kui laps õpib lisaks koolile mõnes huvikoolis. Ja mõni koguni mitmes. Las õpib ja treenib, kui nii hästi oma aega kasutada oskab ja kõigega hakkama saab. Lääne-Nigula emadel-isadel, kellel just sellised õpihimulised ja elurõõmsad lapsed on, läks sügisel ootamatult raskeks. Selgub, et omavalitsus suudab aidata lapsel ainult ühes huvikoolis käia, sedagi mitte nii nagu varem. Hinnad on tõusnud kõikjal ja vald peab seisma hea ka väga paljude muude valdkondade toimimise eest.

Käre pakane on pisut järele andnud ja maa on katnud lumevaip. Enne järgmise nädala sulailmasid seisab ees ideaalse talveilmaga nädalavahetus, mida saab kasutada selleks, et minna suusatama, kelgutama või uisutama. Seda enam, et tegu on koolivaheaja viimaste päevadega.

Seda, kas Jaanus Karilaid hüppas erakonda vahetades ja enda sabas Läänemaa keskerakondlasi vedades õiges suunas, saab hinnata järgmistel kohalikel valimistel tuleva aasta oktoobris. End rahvusliku konservatiivina kirjeldanud poliitikul oli enne hüpet kaks võimalust – kas minna EKRE või Isamaa poole. Aastaid on erakond Isamaa tuksunud valimiskünnise piiril, kuid uuel esimehel Urmas Reinsalul on õnnestunud tõsta partei toetus enneolematult kõrgele.

Aastavahetus nagu sünnipäevgi on sümboolne vahefiniš, kus peatutakse korraks, vaadatakse tagasi ja antakse edasi astumiseks lubadusi. Aga nagu ütles vend Johannes kultusfilmis „Viimne reliikvia“: „See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi.” Kuigi aastanumber muutub, tõuseb hommikul jälle päike ja õhtul loojub ning samamoodi see jätkub  – päevale järgneb päev, kuule kuu, aastale aasta.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption] Aastaid on nii politsei, haigla kui ka päästjad rääkinud, et pühad möödusid rahulikult ja nii rahulikke jõule ei mäletagi. Just nagu pühad olema peaksidki: rahulikud, suuremate vahejuhtumiteta. Paraku tänavu need Läänemaal rahulikud polnud.

  Aasta lõpp paistab – nädala pärast tõmbamegi 2023. aastale joone alla. Aasta viimane nädal möödub juba nagunii hoopis teises meeleolus – jõulude ja uue aasta vahel on muud mõtted töömõtteid varjutamas, paljud ongi võtnud selleks nädalaks jõulupuhkuse ja koolilastel on vaheaeg. Samal ajal on maailm meie ümber endiselt ärev. Ukrainas käib sõda ja mitmel pool on konfliktid, kus hukkuvad ilmsüüta inimesed. Nagu oleks sellest veel vähe, tulistas üks üliõpilane paar päeva tagasi Praha ülikoolis surnuks 14 juhuslikult ette jäänud inimest. Kõikides sõdades ja konfliktides relvi ei kasutata. Poliitikud peavad sõnasõda nii Ameerikas, Euroopas kui ka meil siin kodukamaral. Kõikvõimalike kanalite uudistes on rohkem halba ja ärevaks tegevat kui head ja rahustavat.

Aastatagused massilised elektrikatkestused Saaremaal on tulnud sealsetele elanikele kasuks, sest võrguettevõtted on liinide töökindluse suurendamiseks aasta aega tublit tööd teinud. Võib loota, et ka oktoobris läänlastele meelehärmi valmistanud torm Patrick, mis jättis osa Läänemaast pimedusse, tuleb meile pigem kasuks. Nii Elektrilevi kui ka Enefit, kes praegu Läänemaal madal- ja kõrgepingeliine haldavad, on saanud Läänemaa kriisikomisjonilt selge sõnumi, mida neilt oodatakse. Aga oodatakse eelkõige seda, et aastaga pikaks veninud suhtlusjuhtmed taas normaalsesse pikkusesse sätitakse.

Valitsuse ignorantsusest ja sõnamurdlikkusest tüdinenud, alustavad õpetajad 22. jaanuaril tähtajatut streiki. Kui valitsus tahaks, siis leiaks ta 2024. aasta palgatõusuks raha, aga valitsus ei taha. Veel enam, valitsus isegi ei näi mõistvat, et meie koolid on kriisis, sest kuidas teisiti oleks võimalik aru saada peaminister Kaja Kallase soovitusest õpetajatele: propageerige automaksu, kui palka tahate.