Silt: lääne elu juhtkiri

Selleks, et minna edasi, tuleks aeg-ajalt vaadata tagasi. Just seda tehakse praegu Lääne-Nigulas, kus pannakse kokku kihelkonna ajalooraamatut. Valmis peaks see saama aasta lõpuks. Tegelikult on koostamisel ajalooraamatu esimene osa muinasajast teise maailmasõjani. Kunagi tuleb sellele järg. Lääne-Nigula ajalooraamat ei hõlma tervet praegust Lääne-Nigula valda, vaid 13. sajandil moodustatud kirikukihelkonda, kuigi suur osa praeguse valla territooriumist kattub kihelkonna omaga. Vallad on oma olemuselt nooremad kui kihelkonnad, aga valdade piirid on liitmiste-lahutamiste tulemusena ajaloos korduvalt muutunud.

Üks tont on käimas ringi mööda Eestimaad – koolireformitont. Kui tontlik see tegelikkuses on, sõltub juba omavalitsusest, kus kooliuuendust läbi viiakse. Lääneranna vald alustas koolireformiga juba aasta tagasi, kuid sellest tekkinud pahameeletorm pole siiani vaibunud ega vaibu niipea. Lääne-Nigulas on koolireformist räägitud peaaegu aasta. Selle aja jooksul on valla haridusosakonnas valminud valla haridusvõrgu analüüs ja sellele tuginedes kavatsetaksegi edasi liikuda.

Vähem kui nädalaga on Haapsalu libedatel tänavatel ja treppidel kukkunud ja viga saanud üle 30 inimese. Linlased otsivad alandlikult kitsast talverada: kus on sillutis jupiti välja sulanud, kus lömitab teepervel päästev rohututt, kus leidub lund, kus sumbates vähemalt pikali ei kuku, kus on jää konarlikum astuda, kus leidub killustikku, mida igikeltsa meenutav korp pole veel endasse neelanud.

Lääneranna koolivõrgu reform on kulgenud kavakohaselt. Kuigi kõrvaltvaatajaile võib tunduda, et trall, mis toimub Metsküla algkooli ja ka kärbitud Virtsu kooli ümber, on tulnud üllatusena, pole see kaugeltki nii. Lääneranna vald asub koole ühise katuse alla viima. Lääneranna kooliks liidetakse Lihula gümnaasium, Varbla, Koonga, Kõmsi ja esialgu ka Virtsu algkool.

Nii nagu tasuta bussisõit juulis 2018 õnnetult algas, on see praegu ka lõppemas. Kui Keskerakonna eestvedamisel tasuta bussisõit kehtestati, ei õnnestunud seda teha kõigis maakondades. Nüüd, kui toonasele reformile on antud täiskäik tagasi, pole suudetud tasulist bussisõitu kehtestada kõigis maakondades ühetaoliselt ega isegi mitte ühel ajal. Olukorra teeb segaseks ka see, et kuigi tasulise sõidu taastamise otsustas regionaal- ja põllumajandusministeerium, puudub Eestis keskne projektijuht, kellelt ühistranspordikeskused saaksid abi ja nõu küsida. Ilmselt on ka see üks põhjus, miks süsteem on segane nagu Kört-Pärtli särk.

Kui Noarootsis Ramsi poolsaarel asuva Ramsholmi kinnistu omanikud panid seitse aastat tagasi poolsaare tippu, vallale kuuluva puhkealani viivale teele ette väravad ja kuulutasid, et nende taluhoovist enam autodega läbi sõita ei tohi, algasid kohtuvaidlused, mis lõppesid valla võiduga alles kuu aega tagasi. Detsembris teatas riigikohus, et ei võtnud Ramsholmi omanike Priit ja Signe Kotka taotlust Tallinna ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks menetlusse.

Esmaspäeval algab õpetajate streik, millele igaüks vaatab isemoodi.

Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ei näe selles, et vald soovib Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) kaubamärki enesele krahmata, midagi taunimisväärset. Tema sõnul tahetakse sellega tagada, et filmifestival Lääneranna valla maamärgi ja Lihula tunnusena säiliks. Vallavanem kasutas kaubamärgi omandamise põhjenduseks terminit „ettevaatusabinõu”. Taotluse kaubamärgi Matsalu Loodusfilmide Festival omandamiseks esitas vallavalitsuse palgatud patendivolinik patendiametile juba juunis.

Et vesi miinuskraadidega jäätub, on elementaarne. „Tavaline füüsika,“ ütleb jäätmefirma juht. Seda, et biojäätmed sisaldavad vett, isegi kui nende hulka ei kalla hapuks läinud suppi, on samuti kõigile teada ja arusaadav. Sellega, et talvel on külm, pole aga keegi arvestanud ei jäätmekäitluseeskirju koostades ega -lepinguid ette valmistades. Kui biolagunevad jäätmed konteineris ära külmuvad, siis prügifirma neid sealt välja valada ei saa ja ühel hetkel on konteiner külmunud jäätmeid täis.

x Tänavune aasta on kultuurilise mitmekesisuse aasta. Kui 40 aastat tagasi kõlas Haapsalus Kiltsis ja Pullapääl asunud Vene sõjaväebaaside tõttu väga palju vene keelt, siis nüüd enam mitte. Asemel on tulnud teised keeled. Tuleb välja, et Haapsalus elab rohkem kui 35 eri kodakondsusega inimesi, eri rahvuste esindajaid on aga rohkemgi. Esmapilgul siinse elanikkonna kirjusus silma ei paistagi. Samas ei tohiks taoline mitmekesisus kedagi üllatada, sest läbi aegade on siin mitmeid rahvusi koos elanud.