Silt: lääne elu juhtkiri

Lääne-Nigula valla ühinemisel otsustati, et volikoguliikmete sobiv arv on 25. Seadus lubas ka vähem, 17, kuid selle miinimumarvu kasutamisel võiks tekkida oht, et mõni keskusest kaugem ja väiksema elanike arvuga kant jääb volikogus esindamata. Lääne-Nigulas otsustati seepärast, et pigem las olla kulu pisut suurem, kuid esindatus seevõrra parem. Täpselt vastupidist rada astub Lääneranna vald. Niigi Lihula poole kõvasti kaldu vallavolikogu liikmete arv vähenes järgmiseks perioodiks 21-lt seadusega lubatud minimaalsel

Haapsalu Spordibaaside padeliväljaku soetamine näeb välja nagu nööbi külge pintsaku õmblemine. Kõigepealt ostetakse Rootsist väljak, mis maksab umbes 10 000 eurot ehk tehakse investeering summas, mis nõukogu heakskiitu ei vaja ja mille võib juhatus oma peaga ära teha. Siis aga tullakse nõukogu juurde jutuga, et väljak on tarvis püsti panna ja selleks läheb vaja viis korda suuremat investeeringut. Püsti panema

Vormsi vallavolikogu muutis valla põhimäärust, tekitades sinna vallalt eelisjärjekorras teenuseid ja muid hüvesid saava püsielaniku kategooria. Sellega kaasneb mitu küsitavust. Esiteks see, kui seaduslik niisugune muudatus on. Väikesaarte seaduses on tõesti sees mõiste „püsielanik”, kuid selle peaks lahti seletama samuti seadusandja, riigikogu, mitte vallavolikogu. Teiseks on küsimus, kuidas vallavalits

Haapsalu saab peatselt juurde ühe merevärava, kui Krimmi holmi otsas hakkab Viktor Siilats välja ehitama veel üht jahisadamat. Sinna peaksid saama silduda veel suurema süvisega jahid ja kaatrid kui senistesse. Ehk Haapsalu avaneb üha ro

Lääneranna valla maine on elanike seas kahe aastaga järsult langenud, näitab mullu aasta lõpus tehtud küsitlus. Vallavanema arvates võib seal rolli mängida valimi väiksus – küsitleti kõigest 117 vallaelanikku ja ehk sattus nende hulka ebaproportsionaalselt palju praeguse vallavõimuga opositsioonis olijaid. See ei pruugi olla siiski vettpidav väide, sest kaks protsenti koguhulgast on igati esinduslik valim, tavaliselt pi

Läänemaa koolid otsivad igal aastal aina rohkem uusi õpetajaid. Vanad koolmeistrid lähevad lihtsalt pensionile. Läänemaa õpetajate keskmine vanus on tõusnud ja nüüd on pedagoogide kaader kõige arvukam vanusevahemikus 60–69. Mi

Delfi te

Eestis kehtivad maksevahenditena võrdselt sularaha ja elektrooniline raha ehk maksekaardid ja pangaülekanded. Seda seaduse järgi. Tegelik elu on teinud siin omad korrektiivid: sularahaga ei saa enam maksta väga paljudes kohtades, sealhulgas riigi- ja omavalitsusasutustes. Või kui saabki, siis mõne vähem tähtsa asja eest, näiteks transpordiametis droonipiloodi pädevustunnistuse väljastamise eest. Loomulikult

Tänane Lääne Elu refereerib Adam Culleni kirjutist rahvusringhäälingu portaalis, kus Haapsalus kodunenud ameeriklane räägib, kuidas ta kaotas seadusemuudatusega õiguse valida ja oma kodulinna asjades kaasa rääkida. Peamiselt oli m

Visiiditasu tõuseb tulevast nädalast neli korda, viielt eurolt kahekümnele. Seda sugugi mitte kõigil – kõik vähekindlustatud ja haavatavamad elanikegrupid saavad arsti juurde endise hinnaga. Mis ühtlasi selgitab, miks ükski survegrupp tasu tõusu vastu ei võidelnud. Koorem kukkus turjale grupile, kelle turjal on juba nagunii kõik muud koormad ühiskonna ülalpidamiseks: palgasaajatele. Visiiditasu tõusu vastu ei hakanud ka ükski poliitiline liikumine. Sotsiaaldemokraadid, siiani palgasaajate suurimat sõpra mänginud erakond, hoidis koguni sotsiaalministri tooli ajal, mil tõus ära otsustati. Mida siis teisteltki erakondadelt tahta. Visiiditasuga täidetakse osaliselt auk tervisekassa rahastamises, mis on umbes 190 miljonit eurot aastas. Lisaks loodetakse, et suurem visiiditasu paneb inimesi rohkem oma tervise eest hoolitsema ja suurendab arstide kättesaadavust. Kui nüüd vaadata asja aga miinimumpalga sarnast tasu saava inimese vaatevinklist, siis võis ta ju viis eurot arsti visiidiks leida, aga 20