Silt: lääne elu juhtkiri

Piirsalus on kogu aeg sõda lahti. Kui sinna 1958. aastal raketibaasi ehitama hakati, likvideeriti baasile jalgu jäänud Annamõisa küla. Baasis asusid ballistilised keskmaaraketid R-12, sama tüüpi tuumalõhkepeaga raketid mängisid olulist rolli USA ja Nõukogude Liidu vahel puhkenud Kuuba kriisis oktoobris 1962. Nõukogude armee raketidivisjon oli Piirsalus lahingvalves kuni 1980. aastate alguseni. Hiljem oli linnak kasutusel mereväe ladudena. Ja kohalikud kolhoosnikud ilmselt mäletavad, kui „vabalt” nad toona oma kodukohas tegutseda võisid.

Jäätmetest ja keskkonnahoiust räägitakse aasta-aastalt järjest rohkem, aga küsimus, miks satuvad jäätmed ikkagi sinna, kuhu nad sattuma ei peaks, on endiselt vastuseta. Hiljuti tegeles keskkonnaamet Ridala kandis tee veerde tassitud prahihunnikutega. Keskkonnaametnikel õnnestus sel korral hunnikute päritolu kindlaks teha ja nende omanik, kellele prahi sattumine prügila asemel tee veerde tuli halva üllatusena, sai karistuseks kopsaka krahvi. Lisaks pidi ta prahihunnikud teeservast ära koristama. Karistada saanud prügiomanikust on natuke isegi kahju, sest ta usaldas pimesi tuttavat, kes lubas prahi minema toimetada.

Samal ajal, kui tervisekassa ja ravimiamet ning maksumaksja raha eest üle terve Eesti üles pandud reklaamtulbad ärgitavad gripiviiruse vastu vaktsineerima, pole riik suutnud luua toimivat süsteemi, mis oleks soodne, lihtne ja mugav. Koroonaviiruse vastu vaktsineerimise suutis riik korraldada ja tänini saab igaüks kaitsesüsti tasuta kätte. Gripi puhul aga on vastutus lükatud eraettevõtjaist peretohtritele ja apteekidele.

Hooldereform, mille kehtestamise eel oli juttu, et inimene saaks eluõhtul oma pensioni eest hooldekodus elada, ei kukkunud välja päris nii, nagu algul lubati. Nüüd on selgumas, et see käriseb üsna mitmest otsast edasi. Esimene mure on selles, et summad, millega riik kohalikke omavalitsusi hoolduskulude katmisega toetab, määrati keset inflatsiooni ja hinnarallit. Hinnad aga, oh üllatust, kasvasid edasi.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption] Lääne-Nigula vallavolikogu neljapäevane otsus vähendada neli korda Palivere Pikajalamäe teenindushoone omafinantseeringut tuli turismi- ja tervisekeskuse eestvedajale Mati Kallemetsale nagu välk selgest taevast. Nagu mees ise ütles, tõmmati tal vaip alt ära.

Lasteaedade ühendamise ja ühtse toitlustamise alla viimise vankrit on Haapsalus veetud juba üheksa aastat. See on läinud üle kivide ja kändude, kuid nüüd on eesmärgiks võetud sellega tulevaks sügiseks ühele poole saada. Kui plaan üheksa aastat tagasi esimest korda päevakorrale kerkis, oli kõigil küsimusi rohkem kui vastuseid ning plaan lükatigi esialgu linnavalitsuses sahtlisse. Nüüd, üheksa aastat hiljem, on kogu Eestist ja ka Läänemaalt üle käinud lasteaedade ühendamise buum ja erinevaid kogemuslugusid on näidetena võtta.

Ajal, mil omavalitsused on hädas oma eelarvetega ja kraabivad sealt maha kõik, mis vähegi võimalik, ajab pisike Vormsi vald vapralt oma asja edasi. Praegusel juhul ei käi jutt Vormsi hundijahist, mis oma erakordsusega on laia kõlapinna leidnud, vaid kaasavast eelarvest. Kaasav eelarve kui selline tekkis Eesti omavalitsustes mõned aastad tagasi. Esimene, kes selle Läänemaal sisse seadis, oli Haapsalu linn.

[caption id="attachment_404139" align="aligncenter" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud. [/caption] Lääneranna vallavalitsus nihutas Metsküla kooli lapsi nagu malenuppe. Vanemate teadmata tõsteti 17 last Lihula kooli nimekirja. Tegu on pretsedenditu. Õiguslikku hinnangut ei kiirusta sellele andma isegi mitte haridus- ja teadusministeerium, sest pole täpselt teada, kes mida mis järjekorras tegi või missuguse korralduse andis. Üht-teist aga on siiski selge. Ministeeriumi hinnangul on kohalikul omavalitsusel kui niisugusel küll õigus lapsele elukohajärgne kool määrata, aga tal pole õigust last kooli vastu võtta. Seda saab teha vaid koolijuht oma käskkirjaga. Seda Lihula kooli direktor Rasmus Lippur vallavalitsuse korraldusel ka tegi. Ministeeriumi hinnangul on taoline käskkiri kehtetu ega kohusta lapsevanemaid millekski.

2012. aastal streikis Eestis üle 17 000 õpetaja. Põhjused olid järgmised: madal palk, liiga suur töökoormus, mis ei ole korrelatsioonis töötasuga, ja õpetajaameti kehv maine. Peale selle kohustus olla kes iganes: sotsiaaltöötaja, kasvataja, korravalvur, klienditeenindaja. Ainuüksi see viimane suundumus jättis koolid ilma hulgast suurepärastest õpetajatest, kellele see ei olnud vastuvõetav. Homme hommikul streigivad Eestis taas tuhanded õpetajad täpselt samadel põhjustel. Kümme aastat on läinud ja midagi pole muutunud. Olukord on täpselt sama. Lubatud kaheksa protsendi asemel pakub valitsus alla kahe protsendi palgatõusu: 30 eurot kuus miinus maksud.