Silt: Lääne Elu 35

Lääne Elu 35. sünnipäeva-aasta puhul vaatame tagasi, mis teemad on päevakorral olnud 5, 10, 15, 20, 25, 30 ja 35 aastat tagasi. „Uus volikogu lõunasöögil ei käinud”, 28. detsember 1989 On 20. detsember. Mõni minut puudub üheteistkümnest. Enamik Haapsalu rajooni rahvasaadikute nõukogu saadikuid on leidnud oma nimelise koha parteimaja saali vasaku tiiva esimestes ridades. Seltskond on heatujuline, soliidselt ootusärevust varjav. Viimasel hetkel tuleb Voldemar Pinn ja eksib saali paremale poolele, kuhu on end sättinud „aparatšikud”. Rõõmus elevus. Toomas Vilosius

Lääne Elu 35. sünnipäeva-aasta puhul vaatame tagasi, mis teemad on päevakorral olnud 5, 10, 15, 20, 25, 30 ja 35 aastat tagasi. „Mehed, kes päästsid Haapsalu häbist”, 14. detsember 1989 Mehed, kes päästsid Haapsalu häbist, töötavad direktor Märt Polli juhtimisel väikefirmas „Ehitaja”. Märt, millal saab C. Kreegi monument lõpliku kuju? „Tõenäoliselt järgmisel suvel. Monument on üks lõik Kuradi- ja Inglisilla vahelisest heakorrastustest.” Veel nädal aega enne ausamba avamist tehti täitevkomitee nõupidamisel kurja häält, et monumenti avada ei saa, töödega valmis ei jõuta. Sina olid kogu aeg rahulik. Miks? „Kogu töö toimus suusõnalise kokkuleppe alusel, lõplik tehniline dokumentatsioon valmis kuu aega tagasi. Ise kujutasime töö mahtu täpselt ette ja olime kindla

Lääne Elu 35. sünnipäeva-aasta puhul vaatame tagasi, mis teemad on päevakorral olnud 5, 10, 15, 20, 25, 30 ja 35 aastat tagasi. „Nägemus lossikirikust”, 30. november 1989 Oma seisukoha lossikiriku edasise kasutamise asjus ütlevad välja EELK Haapsalu Jaani koguduse õpetaja Tiit Salumäe ja rajooni kultuurikoondise juhataja Rutt Holm. Tiit Salumäe: „Selleks, et mõelda lossikiriku tulevikule ja tema kasutamise erinevatele perspektiividele, on esmalt tarvis minna tagasi minevikku. Kui alguses valida kohe tee, millele ei pea minema loobumiste hinnaga, siis on ka pärast palju lihtsam otsustada.” Rutt Holm: „Ei ole õige anda lossiparki mõnele väikefirmale, sest suvistest va

Lääne Elu 35. sünnipäeva-aasta puhul vaatame tagasi, mis teemad on päevakorral olnud 5, 10, 15, 20, 25, 30 ja 35 aastat tagasi. „Kes nad on?”, 23. november 1989 Kirjutab siseasjade osakonna ülem Juhan Kubu: „Tänavu 10 kuuga on miilits teinud kindlaks 130 kurjategijat. Siinkohal pakun lühidalt kurjategijate sotsiaalse iseloomustuse. Üldiselt arvatakse, et kurjategijad tulevad kusagilt mujalt. Tegelikult elab neist enamik meie rajoonis. Meie rajooni asutustest juhib musta nimekirja KEK, kus töötas 14 kurjategijat, järgnevad EPT (8), Lihula sovhoos (5), „Lääne Kalur” (5) jne. Tabatud kurjategijate hulgas oli ka 9 kooliõpilast. Üsna levinud väärarvamus on ka see, et eestlased ei varasta, ega ole üldse kuritegelike kalduvustega.

[gallery ids="438437,438438,438439,438440,438441,438442,438443,438444,438445,438446,438447,438448,438449,438450"]     Lääne Elu ja turismifirma Tiit Reisid koostöös loositi suvel ajalehe 35. sünnipäeva puhul välja Londoni-reis kahele. Selle võitis haapsallane Olev Horm. Horm loobus reisist oma tütre kasuks ning oktoobris võttiski tütar Kadri reisi ette. Aga mitte Londonisse, vaid Pariisi. „Isa võitis reisi küll Londonisse, aga kuna selle reisi aeg meile ei sobinud, jäi valik Pariisile,” selgitas Kadri Horm, kes koos kaaslasega käiski oktoobri lõpus Prantsusmaa pealinnas. Hormi sõnul oli neljapäevane reis Pariisist lühiülevaate saamiseks vä

[caption id="attachment_437141" align="alignnone" width="1920"] Foto Markus Sein[/caption] Lääne Elu 35. sünnipäeva-aasta puhul vaatame tagasi, mis teemad on päevakorral olnud 5, 10, 15, 20, 25, 30 ja 35 aastat tagasi. „Taastame Läänemaa”, 16. november 1989 Kallid läänlased. Kas saab helilisemalt öelda ühe palju kannatanud Eestimaa rahvakillu kohta? Vaevalt küll. Proovige öelda: haapsallased, raplalased – keel läheb suus keerdu ning külma ilmaga ei saagi neid sõnus suust. Kui läänlased, siis peaks olema ka Läänemaa. Kus ta on? Võõras võim on Läänemaad tugevasti rasinud. Ta on kiskunud Läänemaa tükkideks ja isegi nime peljanud. On aeg taastada Eestimaal tema ajalooline haldusjaotus, sealhulgas ka Läänemaa. Aluseks võiks võtta 1939. aasta seisu, mil Eesti oli iseseisev ja sõltumatu. „Politseil katseväljakutse”, 17. november 1994 Politsei jõudis nelja minutiga kohale, kogesid üleeile õhtul noorte juristide klubi liikmed, kui klubi külalise, Lääne politseiprefekti eestvõttel prooviväljakutse korraldati. Enne seletas prefekt, kuidas politseinikud väljakutse puhul tegutsema peavad. „Ainuke asi, milles politseikorra

Lääne Elu 35. sünnipäeva-aasta puhul vaatame tagasi, mis teemad on päevakorral olnud 5, 10, 15, 20, 25, 30 ja 35 aastat tagasi. „Haapsalu sai haigla”, 8. november 1994 Reedesel Haapsalu linnavolikogu istungil munitsipaliseeriti 350 töötajaga Läänemaa haigla tervikvarana ja erastamiskohustuseta. Riik püüab sotsiaalobjektidest vabaneda ning kui riigile kuluvat haiglat ei munitsipaliseerita, võidakse see lihtsalt erastada – kasvõi ühe krooni eest, põhjendas reforminõunik Rene Reinola. Erahaigla teenuste hinda ei saa linnavalitsus määrata. Munitsipaalhaigla teenuse hinna juures peab linnavalitsus praegu oluliseks hinnatõusu peatamist. Haigemaja ülalpidamiseks tuleb raha peamiselt haigekassast, aga ka riigieelarvest ja teenuste müügist. Omanikul on kanda suurem osa kommunaalkuludest

Lääne Elu 35. sünnipäeva-aasta puhul vaatame tagasi, mis teemad on päevakorral olnud 5, 10, 15, 20, 25, 30 ja 35 aastat tagasi. „Sõjalennuk, lenda ära…”, 26. oktoober 1989 Eelmisel laupäeval toimunud Läänemaa Rahvarinde koosolekul ei saadud mööda sõjaväe võimutsemisest Läänemaal. Õieti puhkeski sel teemal päeva pea ainus diskussioon. Täitevkomitee esimees Lea Tuusov rääkis lennuväljast. „Mitte keegi ei ole suutnud anda vastust, millal Pärnu lennuväli siit välja läheb. Ma kardan, et ei lähegi. Pärnu seltsimehed on leidnud nõksu, kuidas vältida, et ta nende juurde tagasi läheks: nad ei anna betooni, et sealset lennuvälja remontida…” „Maakogu koguneb reedel maavanemat otsustam