Silt: Kristi Kivipuur
19
Nutiseadmed koolis – kes keelab, kes mitte
[caption id="attachment_435619" align="alignnone" width="696"]
Noorte sõnul telefoni vahetunnis keelata ei saa. Foto Andra Kirna.[/caption]
Läänemaa koolijuhid ei arva, et koolis nutiseadmete kasutamist peaks riiklikult reguleerima.
Enamik Läänemaa koolijuhte peab nutiseadmete probleemi koolis siiski teravaks.
Noorte sõnul telefoni vahetunnis keelata ei saa. Foto Andra Kirna.[/caption]
Läänemaa koolijuhid ei arva, et koolis nutiseadmete kasutamist peaks riiklikult reguleerima.
Enamik Läänemaa koolijuhte peab nutiseadmete probleemi koolis siiski teravaks. 
Koolijuhid otsivad suvi otsa õpetajaid
[caption id="attachment_435338" align="alignnone" width="1149"]
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul muutub õpetajate leidmine varsti võimatuks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mullu kevadel kuulutasid Läänemaa koolijuhid välja üle 60 konkursi, sest ligi kuuendik maakonna õpetajatest ei vasta haridus- ja teadusministeeriumi nõuetele.
„Tegelikult tegelesin ma sellega suvi otsa,“ ütles Vormsi koolijuht Sabine Burger Lääne Elule. Kevadel pidi Burger välja kuulutama kaheksa konkurssi, leidmaks nõuetele vastavad õpetajad. Ainult kuulutuse peale loota ei saa, sest tahtjaid lihtsalt pole. Koolijuhile tähendas see lõputut otsingut, kas keegi teaks kedagi, kes teaks kedagi, kes tuleks saarekooli õpetajaks.
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul muutub õpetajate leidmine varsti võimatuks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mullu kevadel kuulutasid Läänemaa koolijuhid välja üle 60 konkursi, sest ligi kuuendik maakonna õpetajatest ei vasta haridus- ja teadusministeeriumi nõuetele.
„Tegelikult tegelesin ma sellega suvi otsa,“ ütles Vormsi koolijuht Sabine Burger Lääne Elule. Kevadel pidi Burger välja kuulutama kaheksa konkurssi, leidmaks nõuetele vastavad õpetajad. Ainult kuulutuse peale loota ei saa, sest tahtjaid lihtsalt pole. Koolijuhile tähendas see lõputut otsingut, kas keegi teaks kedagi, kes teaks kedagi, kes tuleks saarekooli õpetajaks. 
Koolijuhid: ministeerium tegeleb tühja-tähjaga
[caption id="attachment_424522" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu algkooli juhi Malle Õiglase sõnul saaks tundide algust hilisemaks nihutada vaid siis, kui ka lapsevanemate tööpäev algaks hiljem. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa koolijuhid leiavad, et sotsiaalministeeriumi plaan nihutada koolipäeva algus hilisemaks ei lahenda mitte ühtegi probleemi.
Haapsalu algkooli 6. klassi õpilane Eneli Pragi tõuseb argipäeviti kell kuus, et õigeks ajaks bussi peale ja kooli jõuda. Koolile lähemal elav klassiõde Merit Põvvat tõuseb pool tundi hiljem. Koolipäev algab kümme minutit pärast kaheksat.
Haapsalu algkooli juhi Malle Õiglase sõnul saaks tundide algust hilisemaks nihutada vaid siis, kui ka lapsevanemate tööpäev algaks hiljem. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa koolijuhid leiavad, et sotsiaalministeeriumi plaan nihutada koolipäeva algus hilisemaks ei lahenda mitte ühtegi probleemi.
Haapsalu algkooli 6. klassi õpilane Eneli Pragi tõuseb argipäeviti kell kuus, et õigeks ajaks bussi peale ja kooli jõuda. Koolile lähemal elav klassiõde Merit Põvvat tõuseb pool tundi hiljem. Koolipäev algab kümme minutit pärast kaheksat. 
Viigi kooli lapsed: pasunahääl ei sobi riigikokku
[caption id="attachment_419800" align="alignnone" width="2000"]
Viigi kooli lapsed õppekäigul. Viigi kool[/caption]
Haapsalu Viigi kooli õpilastel õnnestus oma õppekäigul riigikokku olla tunnistajaks mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu esimesele lugemisele.
„Nägime, kuidas poliitikud käitusid nagu lasteaialapsed,“ ütles Joonas riigikogu istungi meenutades. Lisaks riigikogule käisid noored Pika Hermanni tornis ja kohtusid sotsiaalminister Signe Riisaloga.
Riigikogu istung kujunes õppekäigu kõige meeldejäävamaks episoodiks. „Arutati automaksu kehtestamist. Või oleks pidanud arutatama, kas teha niisugune seadus või mitte,“ meenutas Gert.
Viigi kooli õpilaste grupp jõudis istungisaali selleks ajaks, kui seaduse eelnõu ise oli ette loetud ja algama oleks pidanud arutelu. „Ettekande esitamiseni küll jõuti, aga me ei saanud millestki aru,“ meenutas õpilastega kaasas olnud eesti keele õpetaja Ülle Ehala. „Sellepärast, et keegi pani vahepeal pasunat, või vähemalt nii see kõlas,“ lisas Joonas. Külaskäigu muljete jagamise ajaks olid noored juba välja selgitanud, et „pasun“ oli EKRE fraktsiooni poolt istungisaali kaasa toodud kõlar, mis mikrofonide süsteemi undama pani.
„Istungit oli muidugi äge vaadata,“ ütles Joonas. „Nagu vaataks lasteaeda, aga nad kasutavad keerulisemaid sõnu,“ täpsustas tema klassivend Art. Gert leidis, et „pasunahäält“ poleks vaja olnud.
Viigi kooli lapsed õppekäigul. Viigi kool[/caption]
Haapsalu Viigi kooli õpilastel õnnestus oma õppekäigul riigikokku olla tunnistajaks mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu esimesele lugemisele.
„Nägime, kuidas poliitikud käitusid nagu lasteaialapsed,“ ütles Joonas riigikogu istungi meenutades. Lisaks riigikogule käisid noored Pika Hermanni tornis ja kohtusid sotsiaalminister Signe Riisaloga.
Riigikogu istung kujunes õppekäigu kõige meeldejäävamaks episoodiks. „Arutati automaksu kehtestamist. Või oleks pidanud arutatama, kas teha niisugune seadus või mitte,“ meenutas Gert.
Viigi kooli õpilaste grupp jõudis istungisaali selleks ajaks, kui seaduse eelnõu ise oli ette loetud ja algama oleks pidanud arutelu. „Ettekande esitamiseni küll jõuti, aga me ei saanud millestki aru,“ meenutas õpilastega kaasas olnud eesti keele õpetaja Ülle Ehala. „Sellepärast, et keegi pani vahepeal pasunat, või vähemalt nii see kõlas,“ lisas Joonas. Külaskäigu muljete jagamise ajaks olid noored juba välja selgitanud, et „pasun“ oli EKRE fraktsiooni poolt istungisaali kaasa toodud kõlar, mis mikrofonide süsteemi undama pani.
„Istungit oli muidugi äge vaadata,“ ütles Joonas. „Nagu vaataks lasteaeda, aga nad kasutavad keerulisemaid sõnu,“ täpsustas tema klassivend Art. Gert leidis, et „pasunahäält“ poleks vaja olnud. 
Viigi kooli juht õpib erasektoris koolijuhtimise nippe
[caption id="attachment_386340" align="alignnone" width="2000"]
Viigi kooli direktor Kristi Kivipuur ammutab teadmisi erasektorist, et kooli paremini juhtida. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Viigi kooli direktor Kristi Kivipuur on esmaspäevast kümme nädalat koolist eemal, et osaleda haridusjuhtide praktikaprogrammis.
Kümne nädala jooksul on Kivipuur praktikal Tallinnas SOL Balticsis, kus õpib, mida eraettevõtlusest kooli igapäevaellu kaasa võtta. „Juba praegu näen, et minu ootused olid madalamad, kui ma siit saan,” ütles Kivipuur esimesel praktikapäeval.
Viigi kooli direktor Kristi Kivipuur ammutab teadmisi erasektorist, et kooli paremini juhtida. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Viigi kooli direktor Kristi Kivipuur on esmaspäevast kümme nädalat koolist eemal, et osaleda haridusjuhtide praktikaprogrammis.
Kümne nädala jooksul on Kivipuur praktikal Tallinnas SOL Balticsis, kus õpib, mida eraettevõtlusest kooli igapäevaellu kaasa võtta. „Juba praegu näen, et minu ootused olid madalamad, kui ma siit saan,” ütles Kivipuur esimesel praktikapäeval. 
Riik lükkas Viigi kooli ehituse kümneks aastaks edasi
[caption id="attachment_381852" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu Viigi kooli direktor Kristi Kivipuur peab nüüd hakkama majas teise pilguga ringi vaatama: kui uut koolihoonet niipea ei tule, siis remondist ei pääse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sügisel esimesse klassi läinud viis Viigi kooli põnni võivad uuest koolimajast vaid und näha, sest nad jõuavad kooli enne ära lõpetada, kui uus maja valmis saab.
„Mida?! Noh… Ma istusin praegu,” ütles Viigi kooli direktor Kristi Kivipuur teisipäeval Lääne Elule. Kuulnud Lääne Elu ajakirjaniku käest, et haridus- ja teadusministeerium on uue koolimaja ehituse lükanud kaugele tulevikku, ei osanud rabatud koolijuht esimese hooga midagi kosta ja ohkas mitu korda.
„Ma olen sõnatu,” ütles Kivipuur lõpuks. „Ootasime haridusministeeriumi vastust selle kohta, millal ehitus algab, aga sellist vastust küll mitte. See on liiga pikk aeg. Minu jaoks on see üüratult pikk aeg.”
Lakooniline kiri nime all „Viigi kooli tulevikust” saabus Haapsalu linnavalitsuse meilipostkasti teisipäeval. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas teatas hinnatõusule viidates, et kooli ehitus lükkub 2030.–2031. aastasse. Riigile kuuluva kolmes hoones tegutseva Viigi kooli kanalisatsiooni- ja veetorustik ning elektrijuhtmed on kooli avamise aegsed – 1960. aastast. Mullu talvisel koolivaheajal ütles keskküte üles.
Haapsalu Viigi kooli direktor Kristi Kivipuur peab nüüd hakkama majas teise pilguga ringi vaatama: kui uut koolihoonet niipea ei tule, siis remondist ei pääse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sügisel esimesse klassi läinud viis Viigi kooli põnni võivad uuest koolimajast vaid und näha, sest nad jõuavad kooli enne ära lõpetada, kui uus maja valmis saab.
„Mida?! Noh… Ma istusin praegu,” ütles Viigi kooli direktor Kristi Kivipuur teisipäeval Lääne Elule. Kuulnud Lääne Elu ajakirjaniku käest, et haridus- ja teadusministeerium on uue koolimaja ehituse lükanud kaugele tulevikku, ei osanud rabatud koolijuht esimese hooga midagi kosta ja ohkas mitu korda.
„Ma olen sõnatu,” ütles Kivipuur lõpuks. „Ootasime haridusministeeriumi vastust selle kohta, millal ehitus algab, aga sellist vastust küll mitte. See on liiga pikk aeg. Minu jaoks on see üüratult pikk aeg.”
Lakooniline kiri nime all „Viigi kooli tulevikust” saabus Haapsalu linnavalitsuse meilipostkasti teisipäeval. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas teatas hinnatõusule viidates, et kooli ehitus lükkub 2030.–2031. aastasse. Riigile kuuluva kolmes hoones tegutseva Viigi kooli kanalisatsiooni- ja veetorustik ning elektrijuhtmed on kooli avamise aegsed – 1960. aastast. Mullu talvisel koolivaheajal ütles keskküte üles. 
Riik ehitab kahe aasta pärast Viigi koolile uue maja
[caption id="attachment_355533" align="alignnone" width="2000"]
Läinud esmaspäeval õppisid Viigi kooli 4.-5. klassi lapsed õpetaja Viive Marleeni käe all inglise keelt. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi raske puudega lastele mõeldud Haapsalu Viigi kool tahaks jääda oma senisesse asupaika mere kaldal, kavatseb riik uue maja kahe aasta pärast püsti panna hoopis kesklinnas.
Haridus- ja teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar kinnitas esmaspäeval Lääne Elule, et riigi plaan ehitada Viigi kool Haapsalu kesklinna vana põhikooli krundile on kindel. 17. veebruaril kohtus Riisaar Haapsalu linnapea Urmas Suklesega. „Rääkisime läbi, mis järjekorras edasi minna,” ütles Riisaar. Märtsis algatab linn detailplaneeringu. „Meie hakkame kokku panema arhitektuurikonkursi lähtetingimusi,” ütles Riisaar. „Hiljemalt suveks peaks olema materjal koos.” Viigi uue
Läinud esmaspäeval õppisid Viigi kooli 4.-5. klassi lapsed õpetaja Viive Marleeni käe all inglise keelt. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi raske puudega lastele mõeldud Haapsalu Viigi kool tahaks jääda oma senisesse asupaika mere kaldal, kavatseb riik uue maja kahe aasta pärast püsti panna hoopis kesklinnas.
Haridus- ja teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar kinnitas esmaspäeval Lääne Elule, et riigi plaan ehitada Viigi kool Haapsalu kesklinna vana põhikooli krundile on kindel. 17. veebruaril kohtus Riisaar Haapsalu linnapea Urmas Suklesega. „Rääkisime läbi, mis järjekorras edasi minna,” ütles Riisaar. Märtsis algatab linn detailplaneeringu. „Meie hakkame kokku panema arhitektuurikonkursi lähtetingimusi,” ütles Riisaar. „Hiljemalt suveks peaks olema materjal koos.” Viigi uue 
Läänemaale pudenes katuserahana 76 000 eurot
[caption id="attachment_348277" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu Viigi kool tahab katuseraha toel korrastada õuel oleva paviljoni. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa saab Reformierakonnalt, EKRE-lt, Keskerakonnalt ja sotsiaaldemokraatlikult erakonnalt 76 000 eurot katuseraha, mis jaguneb kuraditosina objekti vahel.
Kuigi reformierakondlastest riigikogulaste hulgas on neid, kes katuseraha jagamist ei poolda, on Reformierakonna liige ja reformikate nimekirjas Lääne-Nigula volikokku kandideerinud Mati Kallemets sama süsteem jätkumise poolt. „Kust me seda raha muidu saaksime, keegi ei anna meile niisama lihtsalt midagi,” ütles Palivere turismi- ja tervisespordikeskust juhtiv Kallemets.
Haapsalu Viigi kool tahab katuseraha toel korrastada õuel oleva paviljoni. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa saab Reformierakonnalt, EKRE-lt, Keskerakonnalt ja sotsiaaldemokraatlikult erakonnalt 76 000 eurot katuseraha, mis jaguneb kuraditosina objekti vahel.
Kuigi reformierakondlastest riigikogulaste hulgas on neid, kes katuseraha jagamist ei poolda, on Reformierakonna liige ja reformikate nimekirjas Lääne-Nigula volikokku kandideerinud Mati Kallemets sama süsteem jätkumise poolt. „Kust me seda raha muidu saaksime, keegi ei anna meile niisama lihtsalt midagi,” ütles Palivere turismi- ja tervisespordikeskust juhtiv Kallemets. 
Riik tahab Viigi kooli kesklinna kolida
[caption id="attachment_338653" align="alignnone" width="2000"]
Haridus- ja teadusministeeriumi plaani järgi ehitataks Viigi kooli uus hoone Haapsalu kesklinna vana põhikooli krundile. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haridus- ja teadusministeerium kavatseb Viigi uue koolimaja ehitada Haapsalu vana põhikooli krundile.
Haridus- ja teadusministeerium on loobunud plaanist ehitada Viigi kooli uus maja linna teise serva, Kastani kortermajade vahele. Uue plaani järgi tuleb raske puudega laste kool hoopis kesklinna. Uus kool kerkiks Kuuse tänavale Haapsalu vana põhikooli krundile, mille naabruses asuvad suured kaubanduskeskused ja tiheda liiklusega ristmik.
Haridus- ja teadusministeeriumi plaani järgi ehitataks Viigi kooli uus hoone Haapsalu kesklinna vana põhikooli krundile. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haridus- ja teadusministeerium kavatseb Viigi uue koolimaja ehitada Haapsalu vana põhikooli krundile.
Haridus- ja teadusministeerium on loobunud plaanist ehitada Viigi kooli uus maja linna teise serva, Kastani kortermajade vahele. Uue plaani järgi tuleb raske puudega laste kool hoopis kesklinna. Uus kool kerkiks Kuuse tänavale Haapsalu vana põhikooli krundile, mille naabruses asuvad suured kaubanduskeskused ja tiheda liiklusega ristmik. 
Viigi kool kahaneb maakonnakooliks
Kui seni on Haapsalu Viigi koolis käinud lapsi üle terve Eesti, siis edaspidi see nii enam ei ole – jäävad vaid kohalikud.
Kuigi kooli põhimääruses on Viigi kooli teeninduspiirkonnana märgitud veel terve Eesti, ei ole kaugemalt pärit lastel võimalik koolis käia, sest sellest sügisest on õpilaskodu nädalavahetustel suletud.
Sel põhjusel lahkus koolist sügisel kolm Narva last